nende Hageja Balti Puurkaev OÜ (registrikood 11461448), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Kostja N.S (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
võla
12. november 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi ja mõista N.S-ilt välja Balti Puurkaev OÜ kasuks võlg 9960 eurot, viivis 13. veebruari 2026. a seisuga 3925 eurot 53 senti ja edasiulatuv viivis põhivõlalt 9960 eurolt alates 14. veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Jätta menetluskulud N.S-i kanda.
3.Mõista N.S-ilt välja Balti Puurkaev OÜ kasuks menetluskulud 3076 eurot.
4.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb N.S-il tasuda Balti Puurkaev OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Balti Puurkaev OÜ (hageja) esitas 13. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagi N.S-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 9960 eurot, viivise põhivõlalt alates 6. juulist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 13. juunini 2025 summas 3243 eurot 31 senti ja viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2021-03-17 hinnapakkumise alusel 27. juulil 2021 ehituse töövõtulepingu nr 270721.2, mille kohaselt kohustus hageja rajama kostja poolt tellitud puurkaevu, paigaldama pumbasüsteemi ja rajama veetrassi xxxxx-xxxxx kinnistule asukohaga XXX-i (registriosa nr xxxxxx). Lepingu punkti 5.4. kohaselt kohustus kostja kokkulepitud tööde teostamise eest tasuma kokku 8300 eurot, millele lisandub 20% käibemaks. 3650 eurot tuli tasuda hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale ehitusloa väljastamist, KOV-teotuslepingu allkirjastamist, pärast toetuse väljamakset kohaliku omavalitsuse poolt ja arve edastamist e-maili teel. 3650 eurot tuli tasuda hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale kaevu puurimist, veevarustuse rajamist ja rauaeraldusfiltri paigaldust. Seoses hindade kallinemisega ja vastavalt kokkuleppele lisandus hinnale 1000 eurot (kaev 750 pump, 150 eurot ja filter 100 eurot) (lisandub 20% käibemaks), mis tuli tasuda hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale tööde lõpetamist ja arve edastamist e-maili teel. Kostja allkirjastas 27. juulil 2021 nõusoleku ja volikirja, millega volitas hageja juhatuse liiget taotlema kostja nimel kohalikult omavalitsuselt ehitusloa puurkaevu rajamiseks ja tellima selleks kõik vajalikud tööd, esitama vajalikud taotlused ning vormistama nõutavad dokumendid. Hageja rajas xxxxx-xxxxx kinnistule vastavalt lepingule puurkaevu ja kooskõlastas kaevu rajamise kohaliku omavalitsusega. Hageja edastas kostjale 5. juulil 2022 tööde üleandmise – vastuvõtmise akti ja kaetud tööde akti, mida kostja ei ole allkirjastanud. Hageja edastas arve nr 9750 summas 5880 eurot kostjale 12. juunil 2022 (maksetähtajaga 20. juuni 2022), arve nr 9813 summas 3120 eurot 19. juunil 2022 (maksetähtajaga 27. juuni 2022) ja arve nr 9896 summas 960 eurot 5. juulil 2022 (maksetähtajaga 12. juuli 2022). Kostja jättis arved tasumata. Kostja ei ole hageja tehtud töödele esitanud pretensioone. Hageja selgitab, et kostja taotles kohalikult omavalitsuselt toetust puurkaevu rajamiseks, kuid hiljem loobus kolmepoolse toetuslepingu allkirjastamisest ja toetuse saamisest. Hageja on töövõtulepingu alusel tööd teostanud ja hageja tasunõue on sissenõutav.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja esitas 23. märtsil 2021 xxxxxxxxxxx Hajaasutuse programmi alusel taotluse saada majja kanalisatsioon ja puurkaev. Kostja sai positiivse otsuse 9. juunil 2021. Kostja oli hageja hinnapakkumisega nõus. XXX soovis, et pooled sõlmiksid kolmepoolse lepingu, kuid kolmepoolset lepingut ei sõlmitud. Kostjale on arusaamatu, miks jäi kolmepoolne leping sõlmimata. Kostja väitel jättis hageja kolmepoolse lepingu allkirjastamata. Kostja loobus lepingust 2022. a oktoobris, kuna kostja väitel oli igas dokumendis erinev projekti maksumuse summa. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta loobus toetusest, kuivõrd keegi ei tegelenud tema toetuse saamise menetlusega ning samuti ei sõlmitud kolmepoolset toetuslepingut.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus loeb asja materjalide põhjal tuvastatuks alljärgnevad asjaolud:
xxxxxxxxxxxxxxxxx andis 9. juunil 2020 välja korralduse nr 2-3/251 (dtl 66), mille kohaselt rahuldatakse kostja taotlus tingimuslikult ja rahastatakse hajaasustuse programmi projekti „xxxxx-xxxxx talu puurkaev“, mille maksimaalne toetussumma on 5894 eurot 66 senti, sealhulgas riigi omaosalus on 2947 eurot 33 senti ja valla omaosalus 2947 eurot 33 senti. Minimaalne oma- ja kaasfinantseeringu määr on 33%; hageja saatis kostjale hinnapakkumise 2021-03-17 puurkaevu rajamiseks (dtl 14); hageja ja kostja sõlmisid hinnapakkumise alusel 27. juulil 2021 ehituse töövõtulepingu nr 270721.2 (dtl 9), mille p-de 2.1. ja 3.1. kohaselt kohustus hageja rajama puurkaevu kinnisasjale asukohaga xxxxx, XXX . Töövõtulepingu p 5.4 kohaselt oli kokkulepitud tasuks 8300 eurot (lisandub 20% käibemaks); p-i 5.4.3. kohaselt lisandub kokkuleppele 1000 eurot hindade kallinemise tõttu (lisandub 20% käibemaks); kostja andis hagejale nõusoleku puurkaevu projekteerimiseks ja ehitamiseks ning volikirja (dtl 18), mille alusel on hagejal õigus taotleda kostja nimel kohalikult omavalitsuselt ehitusluba puurkaevu rajamiseks ja tellida selleks kõik vajalikud tööd, esitada taotlused ning vormistada nõutavad dokumendid; hageja koostas puurkaevu ehitusprojekti (dtl 20); xxxxxxxxxxxxxxxxx andis 4. augustil 2021 välja korralduse nr 2-3/396 (dtl68), mille kohaselt kooskõlastas vald puurkaevu rajamise xxxxx-xxxxx maaüksusele; hageja on koostanud teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakti (dtl 38), mis on kostja poolt allkirjastamata; hageja on koostanud 5. juulil 2022 kaetud tööde akti (dtl 39), mille kohaselt on tööd teostatud ja lõpetatud 1. juulil 2022; hageja edastas 12. juunil 2022 kostjale arve nr 9750 summas 5880 eurot maksetähtajaga 20. juuni 2022 (dtl 41), mis on tasumata; hageja edastas 19. juunil 2022 kostjale arve nr 9813 summas 3120 eurot maksetähtajaga 27. juuni 2022 (dtl 42), mis on tasumata; hageja edastas 5. juulil 2022 kostjale arve nr 9896 summas 960 eurot maksetähtajaga 12. juuli 2022 (dtl 43), mis on tasumata.
5.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva võla tasumist, tuginedes sellele, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu nõue. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt RKTKo 28.11.2008, 3-2-1-80-08, p 17). Pelgalt arve koostamisest ja esitamisest ei teki tasu maksmise kohustust, seda ka juhul, kui arve saaja on selle kättesaamist kinnitanud (vt RKTKo 17.06.2015, 3-2-172-15, p 10; 07.11. 2005, 3-2-1-100-05, p-d 14–15).
6.Praegusel juhul ei vaidle kostja vastu sellele, et hageja ja kostja sõlmisid koostatud hinnapakkumise alusel 27. juulil 2021 kirjaliku töövõtulepingu puurkaevu rajamiseks ning puurkaevu rajamise ja tööde maksumuseks oli töövõtulepingus märgitud hind. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja teostas töövõtulepingus ja hinnapakkumises toodud tööd – st hageja poolt on töövõtuleping täidetud.
7.Hageja leiab, et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks VÕS § 638 kohaselt. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku
lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastu võtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 18). Seega peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja (RKTKo 06.03.2019, 2-17-15317, p 13.1.) Kohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et hageja on töövõtulepingus ja hinnapakkumises toodud tööd nõuetekohaselt valmis teinud. Hageja edastas kostjale 5. juulil 2022 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja kaetud tööde akti (sh puurkaevu kasutusjuhendi), mida kostja ei ole siiani allkirjastanud. Kohus märgib, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid või mõjuvat põhjust töö vastuvõtmisest keeldumiseks. Kostja ei ole tuginenud lepingurikkumisele (nt tööde lepingutingimustele mittevastavusele) ega kasutanud hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit. Kostja on menetluse kestel esitanud küll väite, et hageja tekitas talle kaevetööde käigus kahju, kuid kahju olemasolu on tõendamata (sh ei ole kostja esitanud tasaarvestusavaldust). Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et hageja on tööd valmis teinud ning andnud kostjale piisava tähtaja tööde vastuvõtmiseks. Tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks VÕS § 638 kohaselt.
8.Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja ei ole tõendanud, et tehtud töö ei ole lepingukohane.
9.Kostja leiab, et tema ei pea lepingujärgset tasu maksma, kuivõrd tema soovis puurkaevu rajada üksnes vallalt saadava toetuse saamisel ning kuna vallalt jäi toetus saamata, siis ei ole tema kohustatud ka puurkaevu rajamise eest tasuma. Kostja on välja toonud, et temast olenemata jättis hageja kolmepoolse toetuslepingu sõlmimata, mis oli toetuse saamise tingimuseks. Kohus tegi xxxxxxxxxxxxxxxxx toetuse saamise tingimuste osas päringu. xxxxxxxxxxxxxxxxx päringu vastuse (dtl 192) kohaselt ei ole toetuse saamise aluseks kolmepoolse kokkuleppe sõlmimine, kuid see, kas toetusleping sõlmitakse kahepoolne (vald ja toetuse saaja) või kolmepoolne (vald, toetuse saaja, töö tegija) on valla otsustada. Riigihalduse ministri
22.veebruari 2018. a määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ (edaspidi hajaasustuse programm) § 12 järgi on kohalikul omavalitsusel õigus sõlmida kolmepoolne leping. Kolmepoolse lepingu korral maksab vallavalitsus toetuse otse töö tegijale. xxxxxxxxxxxxxxxxx praktika kohaselt sõlmitakse kolmepoolsed lepingud, kui taotleja avaldab selleks soovi või on kahtlus, et taotletud toetus ei jõua töö tegijani. xxxxxxxxxxxxxxxxx on kinnitanud, et ta saatis 16. septembril 2022 kolmepoolse toetuslepingu (nr 14-15/135, toetus projekti „Väike- Koidula talu puurkaev“ elluviimiseks) allkirjastamiseks nii kostjale kui ka hagejale. Hageja tingimus kolmepoolse lepingu sõlmimiseks oli, et kostja tasub neile töövõtulepingu nr 270721.2 p-i 5.4.3. alusel 1200 eurot (sh käibemaks). Kuna kostja võlga ei tasunud, ei allkirjastanud hageja ka toetuslepingut. Kostja vastas xxxxxxxxxxxxxxxxx 10. oktoobril 2022 (registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxx dokumendiregistris 11.10.2022 nr 5-5/28-5) „Tegelikult olen juba teavitanud ja ka vallaga rääkinud, et loobun sellest projektist /.../”. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitusel jäi kolmepoolne
leping sõlmimata, kuna kostja loobus toetusest ega täitnud talle hageja poolt seatud tingimusi võla tasumise osas. Kuivõrd kolmepoolset lepingut ei allkirjastatud, siis ei makstud toetust ka välja. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et asjaolu, et toetuse saamise menetlus jäi pooleli ja puurkavu rajamise toetust välja ei makstud, ei ole aluseks jätta töövõtulepingust tulenev tasunõue välja mõistmata. Praegusel juhul on sõlmitud töövõtuleping eraldiseisev leping tööde tegemiseks, st lepingu täitmine ei ole seatud sõltuvusse vallalt saadava toetuse saamisega. Kohtu hinnangul on kostja ise jätnud toetuse saamiseks vajalikud toimingud tegemata, mh on kostja ise vallale kirjutanud, et loobub projektist, samuti ei ole kostja tasunud hagejale osa töövõtulepingujärgsest summast, mille hageja seadis toetuslepingu sõlmimise tingimuseks. Toetuse saamine oli kostja enda huvides, st kostja pidi hoolitsema selle eest, et kõik vajalikud toimingud oleksid tehtud, mida kostja ei ole praegusel juhul teinud. Kostja väited, et tema tahtis toetuslepingule alla kirjutada ja temast sõltumata jäi toetuse saamise menetlus pooleli, ei ole põhjendatud ega kooskõlas esitatud tõenditega. Kostja on ise 10. oktoobril 2022 kirjutanud vallale, et loobub projektist. Kostja on ka ise kohtuistungil kinnitanud, et suure segaduse tõttu otsustas ta projektist loobuda.
10.Kohus leiab, et hageja tasunõue on muutunud VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks ning kostja on kohustatud maksma hagejale arvete alusel nõutava tasu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 9960 eurot.
11.Kuigi pooled on lepingus leppinud kokku ka viivisemääras (s.o 0,5% päevas), siis on hageja esitanud oma viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on toonud välja viivise arvestuse (dtl 50 jj), mille kohaselt on viivis põhivõlalt 9960 eurolt alates 6. juulist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 13. juunini 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 3243 eurot 31 senti. Kohus on kontrollinud viivisearvestuse õigsust viivisekalkulaatori alusel. Viivis alates 6. juulist 2022 kuni 13. juunini 2025 summas 3243 eurot 31 senti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis alates
14.juunist 2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 13. veebruarini 2026 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on 683 eurot 22 senti. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 3926 eurot 53 senti (3243,31 + 683,22). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3926 eurot 53 senti ja edasiulatuv viivis põhivõlalt 9960 eurolt alates 14. veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
13.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 4754 eurot 93 senti (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 910 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3844 eurot 93 senti (7,75 tundi hinnaga 183 eurot tund (22% käibemaks), 5 tundi hinnaga 186 eurot tund (24% käibemaks) ja 2 tundi hinnaga 186 eurot tund (24% käibemaksuga), sõidukulu Pärnu-Tartu-Pärnu 350 km hinnaga 0,90 eurot, s.o 315 eurot ning ajakulu PärnuTartu-Pärnu (2,17 x 2) 4,34 hinnaga 50 eurot, s.o 217 eurot; 2,5 tundi hinnaga 186 eurot tund (24% käibemaks).
TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (910 eurot). Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Vandeadvokaatide tunnihinna kohta ei ole ametlikku statistikat tehtud, mistõttu saab kohus lähtuda senises kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnihindadest. Riigikohus on pidanud vandeadvokaadi puhul põhjendatud tunnitasuks 295 eurot (ilma käibemaksuta; vt nt RKTKo 28.05.2024, 2-188743, p 16). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu kooskõlas kohtupraktikaga ning mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud täies ulatuses. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud õigusabi osutamisele kokku 17,25 tundi. Hinnates ja analüüsides õigustoimingutele kulunud aega, kohtule esitatud menetlusdokumentide arvu, sisu ja mahtu ning asja keerukust, sh seda, et asjas toimus üks kohtuistung ning menetlusosalised ei esitanud menetluses palju seisukohti ja menetlusdokumente, leiab kohus, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu kokku tehtud toimingutele on 11 tundi. Kohus vähendab hageja lepingulisel esindajal kulunud aega materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele leides, et põhjendatud ajakulu on 5 tundi (tunnihinnaga 183 eurot). Samuti vähendab kohus kostja hagivastusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele kulunud aega leides, et põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute eest on kokku 2 tundi (tunnihinnaga 186 eurot). Kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu kokku 2 tundi on põhjendatud (tunnihinnaga 186 eurot). 1. detsembri 2025. a tõendite esitamise ja lõpliku seisukoha koostamisele võis hageja lepingulisel esindajal kuluda maksimaalselt 2 tundi (tunnihinnaga 186 eurot). Kokku on põhjendatud ajakulu 11 tundi, s.o 2031 eurot ((5 x 183) + (6 x 186)). Hageja lepinguline esindaja on arvestanud Pärnust Tartusse sõitmise ajakulu töötundide sisse (s.o 4,34 tundi hinnaga 50 eurot tund, s.o 217 eurot), mis ei ole õige ja mis on samuti aluseks tasu suuruse vähendamisele. Kohus ei pea põhjendatuks sõitmise ajakulu Pärnust Tartusse ja tagasi tunnihinna alusel. Riigikohus on leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Riigikohus on selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud seisukohad (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 16). Sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Hageja lepingulise esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel hageja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna hageja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (XXX ) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest maksimaalselt 30 eurot.
Hageja lepingulise esindajal on kulunud sõidule Pärnu-Tartu-Pärnu 350 kilomeetri eest hinnaga 0,90 eurot kilomeeter kokku 315 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutab õigusteenust Pärnus asuva advokaadibüroo kaudu ja on osalenud ühel kohtuistungil Tartu kohtumajas. Lepingulise esindaja sõidukulu võib olla hüvitatavaks menetluskuluks, kui esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas (TsMS § 144 lg 1; vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17). Kui võtta aluseks analoogia korras eespool viidatud korra § 17 lg-s 2 sätestatud määra (0,3 eurot läbitud kilomeetri kohta), siis on hageja lepingulise esindaja transpordikulu 105 eurot (Pärnu-TartuPärnu, 350 km maksumusega 0,3 eurot/km = 105 eurot). Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 3076 eurot (910 + 2031 + 30 + 105), käibemaksuga), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.