Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada tsiviilasjas nr 2-24-115296 19. jaanuaril 2026 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
2.Käesolev täiendav otsus on tsiviilasjas nr 2-24-115296 19. jaanuaril 2026 tehtud otsuse osa. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab
ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.B2 Impact OÜ (hageja) nõuab Xlt (kostja) põhivõla 959,24 eurot, intressi 668,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 281,97 eurot tasumist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -
kostja ja ESTO AS sõlmisid 5. juulil 2020 arvelduskrediidilepingu nr 480763792, millega võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot;
-
kostjal tuli tagastada igakuiselt 15. kuupäevaks 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Samuti tuli tasuda intressi ja muid tasusid igakuiselt kasutusse võetud krediidilt;
-
kostja on perioodil 2. veebruar 2021 – 22. juuli 2022 saanud krediiti kokku 3967,99 eurot, millest on maha arvestatud väljavõtutasu 3,5 eurot+3,1% ülekande summast, st 121,99 eurot ja kiire väljamakse tasu 255 eurot;
-
kostja on tasunud lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 1836,35 eurot. Inkassomenetluses on kostja tasunud hagejale 1172,40, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Seega on põhiosa võlgnevus 959,24 eurot;
-
kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, so 15. oktoober 2022, 15. november 2022, 15. detsember 2022, andis krediidiandja kostjale 3. aprillil 2023 tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 17. aprill 2023. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 17. aprillil 2023 ning loovutas nõude hagejale;
-
lepingus lepiti kokku aastases maksimaalses intressimääras 40,90%. Kostja viimane tagasimakse põhinõude katteks toimus 11. juulil 2022. Hageja arvutab intressi alates
12.juulist 2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 17. aprill 2023. Intressisummaks kujuneb 668,81 eurot;
-
hageja arvestab viivist alates kostja teostatud viimase makse järgnevast päevast, so 16. detsembrist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 3. september 2024 lepingus sätestatud intressimääras (40,9%). Kostja võlgneb hagejale viivist 281,97 eurot;
-
krediidi kulukuse määr (KKM) on 59,28% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et laenusumma on 2000 euro, tagasimaksmine toimub 12 kuu jooksul, maksimaalne intressimäär on 40,9% aastas, väljavõtu tasu on 65,50 eurot ning krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses;
-
-
krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja lähtus laenutaotlusel esitatud andmetest, arvelduskonto väljavõttest ja avalikest andmebaaside saadud teabest. Konto väljavõtte alusel oli kostja kolme kuu maksimaalne sissetulek 843,78 eurot ning finantskohustused 80 eurot (krediidiandja kohaldas määra 100 eurot). Maksehäireid kostjal ei olnud. Andmete analüüsimisel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline; kostja sai krediiti 3967,99 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 3839,32 eurot, tasumata on seega 128,67 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 128,67 eurot, viivise perioodi 16. detsember 2023 – 3. september 2024 eest 11,47 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot.
Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on 315 eurot (riigilõiv). Kostja vaidleb hagile vastu esitades sellele järgmised vastuväited: -
laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandja oleks pidanud hindama ja analüüsima kostja majanduslikku olukorda ning poleks tohtinud talle laenu anda. Täitmata on kõik seaduses sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise reeglid;
-
laenuandja ei arvestanud kostja rasket majandusliku seisu ja muid kohustusi. Kostjal puudus laenuvõtmise ajal seline sissetulek, mille arvelt oleks ta saanud laenukohustusi täita. Lepingu sõlmimise eel sai kostja ühel korra töötasu, kuid ülejäänud kuud sai kostja ainult toetust Eesti Töötukassalt, mis tähendab, et kostja oli töötu. Samuti sai kostja peretoetust, mis tähendab, et kostjal on minimaalselt 1 ülalpeetav;
-
kostjale andsid laenu ka eraisikud, kellele tuli võlga tagastada;
-
kostja on tegelikult saanud krediiti 3454,01 eurot. Kuna kostja teostas tagasimakseid 3849,42 eurot, on nõue täielikult täidetud.
Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud on 960 eurot (õigusabikulud).
2.Kohus tegi 19. jaanuaril 2026 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata järgmise resolutsiooniga: 1) Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu ESTO AS ja X vahel 5. juulil 2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 480763792 tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata; 2) Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda; 3) Määrata kindlaks X põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 500 eurot; 4) Mõista B2 Impact OÜ-lt välja X kasuks menetluskulude katteks hüvitis 500 eurot. X kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Renovum OÜ arvelduskontole nr EE377700771002004100; 5) B2 Impact OÜ peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostja taotles 19. jaanuaril 2026 ning hageja 20. jaanuaril 2026, et kohus teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga.
Kohtu seisukoht
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 4 1 sätestab, et TsMS § 444 lg 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohus on 19. jaanuari 2026 otsuse teinud TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtule on nii hageja kui ka kostja teatanud tähtaegselt (hagejale on kohtuotsus kätte toimetatud 20. jaanuaril 2026 ning kostjale 19. jaanuaril 2026) soovist esitada 19. jaanuari 2026 otsuse peale apellatsioonkaebus. Seega täiendab kohus TsMS § 448 lg 4 1 alusel käesolevaga 19. jaanuaril 2026 tehtud otsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
6.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 959,24 eurot, intressi 668,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 281,97 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja ESTO AS vahel 5. juulil 2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 480763792, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot (dtl 156-157). Esiletoodud asjaoludel andis ESTO AS oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on ESTO AS ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.
8.Krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale väljamakseid perioodil 2. veebruar 2021 – 22. juuli 2022 kokku 3454,01 eurot (dtl 163-197). Vastavalt lepingule tuli kostjal tagastada kasutatud krediit ja muud kulud igakuiselt 15ndal kuupäeval selliselt, et tasuda tuli 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ning igakuiselt tuli tasuda ka intressi igakuise tagasimakse tegemise päevaks (krediidilepingu tingimused, dtl 156).
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.1 Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 20,52% 2. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*20,52% = 61,56%. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli KKM 59,28% aastas (dtl 156), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Asja lahendamisel peab kohus olenemata kostja vastuväitest hindama, kas lepingus märgitud krediidi kulukuse määr on õige ning kas selle osised on lepingus korrektselt välja toodud. 3 Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 406 1 ning VÕS § 406 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri 13. oktoobri 2020 määrusest nr 51 („Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“) ja selle lisast nr 1. 1 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14. 2 Eesti Pank. Eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr: https://statistika.eestipank.ee/#/et/ p/147/r/2273/2102 3 Riigikohtu määrus 2-21-13098, p 15.
Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr arvutatud eeldusel, et intressimäär on 40,9% aastas, väljavõtu tasu on 65,50 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega (dtl 157). Krediidisummaks on 2000 eurot (dtl 156). Kohus on krediidi kulukuse määra arvutamisel kasutanud avalikult kättesaadavat kalkulaatorit3 ning sisestanud Finantsinspektsiooni tarbijaveebilehel minuraha.ee4 avaldatud kalkulaatorisse järgmised andmed: antav krediit 2000; lisakulud 65,5; kuumaksed; osamakseid 12; aastaintress 40,9% saades krediidi kulukuse määraks 59,68%. Seega on lepingus märgitud krediidi kulukuse määr (59,28%) ligilähedane rahandusministri 13. oktoobri 2020 määruse nr 51 alusel arvutatud tarbijakrediidi kulukuse määraga. Toodust järeldub kohtu hinnangul, et lepingus on välja toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 2 1) ning tegelik krediidi kulukuse määr vastab lepingus sätestatule.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet.5 Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).6 Riigikohus8 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
3 vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2025 lahend 2-24-108094, p 9.1. 4 https://minuraha.ee/et/volgadest-vabanemine/tarbijakrediidi-kulukuse-maara-kalkulaator 5 Riigikohtu määrus 2-21-13098, p-d 13 ja 17. 6 Riigikohtu määrus 2-21-13098, p
17.8 Riigikohtu määrus 2-2113098, p 18.
4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule 5. märtsi 2025 seisukohas selgitanud, et lepingu sõlmimisel hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust arvelduskonto alusel. Konto väljavõtte alusel oli kostja kolme kuu maksimaalne sissetulek 843,78 eurot ning finantskohustused 80 eurot (krediidiandja kohaldas määra 100 eurot). Teostati ka päring maksehäireregistrisse ning maksehäired puudusid. Kostja esitatud andmetel puuduvad tal ülalpeetavad, mistõttu krediidiandja ei arvestanud ülalpeetava tarbeks vajalike kulutusi maha (dtl 349-352). Vaatamata näiliselt küllaltki põhjalikule kontrollile on kohtu hinnangul krediidiandja siiski rikkunud teabe saamise kohustust. Krediidiandja on küll nõudnud kostja käest viimase pangakonto väljavõtet, kuid saadud väljavõtet sisuliselt analüüsides pidanuks krediidiandja nõudma kostjalt täiendavat teavet ning analüüsima väljavõtet nõuetekohase hoolsusega. Kohus märgib selguse huvides, et lähtub kostja konto väljavõttest, millest nähtuvad tehingud enne lepingu sõlmimist (dtl 338-461). Perioodil 1. märts 2022 – 8. juuli 2022 esitatud väljavõtte jätab kohus tähelepanuta, kuna see periood ei ole lepingu sõlmimise aega (5. juuli 2020) arvestades asjakohane.
10.1.Krediidiandja on arvestanud kostja kolme kuu maksimaalse sissetulekuga 843,78 eurot. Kostja kontoväljavõttelt nähtub, et jaanuarist kuni maini on ta saanud töötukassalt töötutoetust (igakuine keskmine 203 eurot) ning alates juunikuust töötasu XXX OÜ-lt. Kohus möönab, et seetõttu oli kostja sissetulek, so töötasu, juunikuus 739,48 eurot, kuid krediidiandja ei täpsustanud kostjalt, kas tal on tööandjaga jätkuv töösuhe (arvestades, et kostja on pikka aega olnud töötu) ning milline võib olla tema oodatav ja igakuine regulaarne töötasu (krediidiandjate ja vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 3).
10.2.Kohustuste osas märgib kohus esmalt, et tegelikkuses ei ole krediidiandja konto väljavõtte alusel kostja kohustusi selgeks teinud. Hageja on märkinud, et krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud kostja enda avaldatud infot finantskohustuste kohta (kuigi kostja märkis selleks 80 eurot, kohaldas krediidiandja 100 eurot). Seega on krediidiandja vaatamata kontoväljavõtte olemasolule lähtunud kohustuste osas kostja avaldatust. Kohtule nähtub kontoväljavõttest, et juunikuus kostja tõepoolest ühegi kohustuse katteks makseid ei teinud. Samas ei teinud krediidiandja kindlaks, kas ja millised on kostja edaspidised finantskohustused arvestades seda, et kostja tasus eelnevalt igakuiselt erinevatelt krediidiandjatelt saadud laene (on võimalik, et juunikuised maksed jäid tasumata). Samuti nähtub väljavõttelt, et kostja on 14. veebruaril 2020 tagastanud BB Finance OÜ krediidi viimase maksega 201 eurot (Ennetahtaegne tagastus), kuid enne seda on laekunud kontole sularaha 260 eurot. Samuti on tasutud 18. jaanuaril 2020 Bondora AS-ile 518,93 eurot,
Placet Group OÜ-le 392,22 eurot ning IPF Digital Estonia OÜ-le 1631,65 eurot selliselt, et kostja on saanud enne eraisikult ülekande 5000 eurot selgitusega „v dolg (võlgu)“. Allesjäänud summa on kostja sularahana välja võtnud. 31. mail 2020 on tehtud IPF Digital Estonia OÜ-le ennetähtaegne tagastus (Полный возврат кредита – täielik krediidi tagasimakse) 1780,20 eurot, kuid enne on arvele laekunud sularahana 1800 eurot. Sellest nähtuvalt on kostja küll enne käesoleva laenu võtmist tasunud mõned eelnevad kohustused, kuid seda mitte oma igakuise sissetuleku arvelt, vaid eraisikult saadud laenu ja sularaha sissemaksete (raha päritolu on teadmata, võib olla järjekordne laen) arvelt. Vaatamata sellele, et kostjal ei pruukinud uue laenu võtmisel olla aktiivseid kohustusi, on kostja selline maksekäitumine siiski kahtlustäratav ning kohtu hinnangul ei ole selline laenu teenindamine jätkusuutlik (pangast saadud laen tasutakse eraisikult saadud laenuga). Selliselt võib tarbija küll näidata, et tal puuduvad aktiivsed kohustused, kuid tegelikkuses on tekitanud endale juurde laene, mida tuleb nüüd täita ning mis võivad vähendada võimekust krediidiandjalt võetud uut laenu teenindada. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal eeltoodud asjaolusid kostjalt täpsustada (nt kuidas toimub eraisikult saadud laenu tagastamine). Praegusel juhul tuleb arvestada sellega, et kostja teadaolev sissetulek oli kõigest 843,78 eurot.
10.3.Samuti märgib kohus, et konto väljavõttelt on näha, et kostja arveldab ka teise kontoga. Kostja on järjepidevalt kandnud raha enda teisele kontole ning vastupidi. Krediidiandja ei ole aga sellele tähelepanu pööranud ega kostjalt täpsustusi, sh teise konto väljavõtet, küsinud. Kostja maksekäitumist arvestades võib tal olla teisigi kohustusi, mida ta tasub teiselt kontolt või võivad sellelt nähtuda muud kulutused, mis on krediidivõimelisuse hindamisel olulised. Krediidivõimelisuse hindamisel tuleb kontrollida kostja kõikide pangakontode väljavõtteid, et selgitada välja kostja tegelik finantsseis.
10.4.Lisaks sellele on hageja märkinud, et krediidiandja ei arvestanud ülalpeetava tarbeks vajalikke kulutusi maha, kuna kostja esitatud andmetel puuduvad tal ülalpeetavad. Kohus märgib, et krediidiandja ei ole tegelikkuses seda asjaolu välja selgitanud. Ainuüksi konto väljavõttelt on näha, et kostjale makstakse Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetust, mida teadaolevalt makstakse lastega peredele. Ka rahvastikuregistrisse tehtud päring oleks näidanud, et kostjal on laps. Seetõttu on kostjal eelduslikult kulutused ka ülalpeetavale. Seda asjaolu oleks saanud kostjalt üle täpsustada. Niisamuti ei teinud krediidiandja selgeks kostja majapidamiskulusid ega arvestanud nendega krediidivõimelisuse hindamisel (KAVS § 49 lg 1 p 4).
10.5.Kõike eelnevat arvestades on krediidiandja kohtu hinnangul rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. 7 Kuivõrd hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude, saab hageja nõuda nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud.
7 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu määrus 2-21-13098, p 24).
11.1.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Krediidilepingus lepiti kokku, et kostjal tuleb tagasimakseid teostada igakuiselt 15. kuupäevaks – kostja pidi krediiti koos intressiga tagastama igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimaksena 60 kuu jooksul. Seejuures ei leppinud krediidiandja ja kostja kokku konkreetses maksegraafikus, vaid selles, et kostja peab tasuma vähemalt minimaalse osamakse (1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot igakuiselt). Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud viimase tagasimakse 11. juulil 2022 (dtl 198) ning peale seda pole kostja igakuist krediidi tagasimaksmise kohustust täitnud. Krediidiandja on andnud kostjale 3. aprillil 2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416 lg 1) ning selgitanud, et kui võlgnevust hiljemalt 17. aprill 2023 ei tasuta, siis ütleb krediidiandja lepingu üles (dtl 200-202). Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles
17.aprillil 2023 (dtl 204-205). Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so august 2022 - aprill 2023 eest (VÕS § 416 lg 1). Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati eposti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 204, 156). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt üles öelnud.
11.2.Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kõik kostja tehtud tagasimaksed lugeda põhinõude tagasimakseks (VÕS § 403 4 lg 7). Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, sai kostja krediidi 3454,01 eurot (otsuse p 5). Kohus peab vajalikuks siinkohal selgitada järgmist. Hageja on hagiavalduses ning ka 20. novembri 2025 ümberarvestuses märkinud, et kostja sai krediiti 3967,99 eurot. Samas nähtub hagiavalduse punktist 2.8 (dtl 138), et tasutud põhiosast arvestatakse maha väljavõtutasu. Selles on kokku lepitud ka lepingu tingimustes (dtl 156). Kuna hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ei saa hageja nõuda kostjalt krediidi andmisel väljavõtte tasu VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt. Seega on kostja tegelikkuses saanud krediiti maksekorralduste kohaselt 3454,01 eurot. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 2666,92 eurot (dtl 198-199) ja peale lepingu ülesütlemist 1172,40 eurot, kokku seega 3839,32 eurot. Seega on kostja hagejale põhivõla tagastanud. Hageja kohtule intressiarvestust ei esitanud. Järelikult pole kostjal hageja ees kohustust, mille täitmist hageja saaks nõuda. Seetõttu jääb hagiavaldus rahuldamata.
12.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
14.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses.
15.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.1.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 4. detsembril 2025 (dtl 503-504). Selle kohaselt on kostja kandnud kulusid kokku 960 eurot (lepingulise esindaja kulu 8 tundi). Esindaja tunnitasu on 120 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on olnud vajalikud, kuid kõikide menetlustoimingute ajakulu ei ole põhjendatud. Arvestades kostja hagivastuse sisu ja mahtu ning asja vähest keerukust, on kohtu hinnangul põhjendatud aeg selleks 2 tundi. Hageja täiendava seisukohaga tutvumise ning sellele vastuse koostamise (eelduslikult kostja 14. juuli 2025 seisukoht) osas on kohtu hinnangul mõistlik aeg 2 tundi arvestades mõlema poole seisukohtade sisu ning mahtu. Ülejäänud toimingute ajakulu on põhjendatud. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi. Kohus selgitab, et esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.8 Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses kokku 500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
8 Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7326, p 19.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.