Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-19338
Tsiviilasi
Bigbank AS-i hagi J. R. vastu võlgnevuse 10 838,52 euro, intressi 849,29 euro, sissenõudmiskulu 10 euro, lepingu haldustasu 7,96 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
14 398,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), esindaja M. S.G. Kostja J. R. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Bigbank AS (hageja) ja J. R. (kostja) on sõlminud 22.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC23005851. Lepingu alusel andis hageja kostjale üle 15 000 eurot. Krediidi kulukuse määraks oli 25,82%. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 21,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta ning igakuine lepinguhaldustasu oli 1,99 eurot kuus. 09.10.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 2 kuud. Uueks krediidikulukuse määraks sai 25,72%. Alates 22.03.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 25.09.2025 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 10 611,02 eurot, millest 6332,79 eurot on arvestatud intressi katteks, 45 eurot lepingu muutmise tasu, 4161,48 eurot krediidisumma katteks, 5 eurot sissenõudmiskulude katteks, 47,76 eurot lepingu haldustasu katteks ja 18,99 eurot viivise katteks. Kostja ülejäänud võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles 25.09.2025 ülesütlemisavaldustega. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (25,82% ja 25,72%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et krediidilepingu alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 3940 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Seega vastasid lepingu krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele 2
määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg-le 1 ega ole tühised. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 910 eurot, mis on kohtu hinnagul põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 910 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.