Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-4023
Kohtuasi
STADEKOR OÜ hagi Osaühingu Soojusabi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.11.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
STADEKOR OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja STADEKOR OÜ (registrikood lepinguline esindaja Aleksei Smelov
16028302),
Kostja Osaühing Soojusabi (registrikood 11465015), lepinguline esindaja Maia Ploom Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast STADEKOR OÜ apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 28.11.2025 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud STADEKOR OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.STADEKOR OÜ (hageja) esitas 14.03.2023 Pärnu Maakohtule Osaühingu Soojusabi (kostja) vastu hagi 8922 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2022. aasta juulis suulise müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt soojuspumba. Lepingu alusel väljastas kostja 26.07.2022 hagejale arve 8922 euro tasumiseks, mille hageja tasus kolmes osas. Kostja pole kokku lepitud tähtajaks (06.10.2022) andnud hagejale kaupa üle. Hageja andis kostjale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja kuni 2022. aasta detsembrini ja seejärel kuni 13.01.2023, kuid kostja kohustusi ei täitnud. Hageja tegi 28.01.2023 kostjale lepingust taganemisavalduse, kuna kostja rikkus talle antud täiendavat tähtaega, ning palus tagastada arve alusel tasutud 8922 eurot. Kostja ei ole raha tagastanud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
4.Kostja vastuse kohaselt ei leppinud pooled kauba üleandmise tähtajas kokku, sest kaupa ei valmistanud kostja. Kauba kättesaamine sõltus kostjale kauba müünud Saksamaa firmast Viessmann UAB. Kostja sai kauba tellimuse esitada peale arve viimase osa tasumist 13.09.2022. Koroona ja Ukraina sõjaga seoses olid tarneraskused ja hankimine venis. Kostja teatas hagejale tarneprobleemidest. Hageja andis kostjale tähtaja 13.01.2023 ja selleks ajaks oli soojuspump üleandmiseks valmis. 28.01.2023 kiri ei ole taganemisavaldus. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus jättis 28.11.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 2022. aasta juulis suulise lepingu, kui kostja tegi 18.07.2022 hagejale pakkumuse, mille hageja aktsepteeris. Lepingu esemeks oli maasoojuspump Vitocal 300-G W3.8-15,9W (soojuspump) koos boileri ja akupaagi anduriga, kogumaksumusega 8922 eurot (sh käibemaks). Lepingu alusel väljastas kostja hagejale 26.07.2022 arve nr 1361, mille hageja tasus kolme osamaksega: 16.08, 04.09 ja 13.09.2022. Hageja andis kostjale viimase tähtaja kauba üleandmiseks hiljemalt 13.01.2023.
7.Poolte vahel sõlmitud leping vastab müügilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja müüjana täitis oma kohustuse anda soojuspump hagejale ostjana üle, tehes võimalikuks omandi ülemineku ostjale või mitte, ning juhul, kui kostja rikkus lepingut, siis kas lepingu väidetava rikkumise tõttu taganes hageja kehtivalt lepingust.
2
2-23-4023
9.Pooled ei vaielnud, et hageja andis kostjale tähtaja 13.01.2023 soojuspumba üleandmiseks, mistõttu ei oma tähtsust, kas algselt lepiti kokku teistsuguses kuupäevas, millised olid hageja ootused soojuspumba saamisaja osas (enne kütteperioodi), milline võiks olla tähtaeg ostetud soojuspumba saamiseks pärast arve tasumist (üks kuu arve tasumisest) või kas lähtuda tuleks VÕS § 82 lg 3 järgi mõistliku vajaliku aja kriteeriumist.
10.Kostja saatis 13.01.2023 kl 14:34 hagejale järgmise sisuga e-kirja: “Tere Jüri. Soojuspump tuli ära, saada palun postiindeks, aadress ja kauba saaja tel.number. Kauba toob transport ettevõte otse objektile.“ Selle e-kirjaga on tõendatud, et kostjal oli pump kokkulepitud ajaks üleandmiseks olemas.
11.Maakohtul hinnangul jättis hageja põhjendamatult vastamata kostja 13.01.2023 e-kirjale seetõttu, et kostja ei oleks saanud anda kokkulepitud ajaks 13.01.2023 soojuspumpa üle. Asja lahendamisel on tähtsust omav, kas kaup oli hagejale tarnimiseks 13.01.2023 valmis, mitte see, kus kaup täpselt asus, et seda hagejale tarnida. Vallasasja üleandmiseks peab olema eelkõige kokkulepe omandi üleandmise kohta ja valduse üleandmine. Selleks, et anda üle suuremõõtmeline kaup olukorras, kus kirjalikku kokkulepet kauba üleandmise koha ja aja kohta pooltel pole, on igati mõistlik see kirja teel üle täpsustada. Suuremõõtmelist soojuspumpa ilma eelneva kinnituseta ja kokkuleppeta viia objektile ei ole mõistlik isegi siis, kui objekti aadress võiski kostjal varasemate mõõtmiste tõttu teada olla. Hageja väited, et kostja teadis varasemast hageja aadressi, ei tähenda, et kostjal ei tulnuks hagejale kirjutada ja teada anda soojuspumba saabumisest, et kokku leppida selle täpses üleandmises.
12.Kuna hageja jättis kostja 13.01.2023 e-kirjale vastamata, siis ei ole hageja täitnud omapoolset VÕS § 208 lg-st 1 tulenevat kohustust võtta asi vastu.
13.Kuna kostja ei ole oma VÕS § 208 lg-st 1 tulenevat kohustust (teha võimalikuks omandi üleminek ostjale) rikkunud, siis ei olnud hageja 15 päeva hiljem (28.01.2023) esitatud taganemisavaldus põhjendatud. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 28.11.2025 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
15.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud tõe väljaselgitamise printsiipi ja jätnud ebaõigesti hageja taotlused rahuldamata, et koguda tõendeid kauba tegeliku asukoha kohta. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kauba täpsel asukohal ei ole tähtsust ning loeb vaid valmisolek kauba üleandmiseks. Info kauba tegeliku asukoha ja staatuse kohta on asjasse puutuv. 13.01.2023 e-kirjaga ei saa lugeda kostja kohustust täidetuks, sest 13.01.2023 seisuga ei olnud kostja kaupa tarnijalt välja ostnud, mistõttu ei saanud kostjal olla ka kauba omandiõigust või vähemalt valdusõigust, mis saaks üle minna alles peale kauba eest tasumist. Hageja ei pidanud vastama kostja 13.01.2023 e-kirjale, mida ei saanud pidada nõuetekohaseks täitmise pakkumiseks. Kuna 13.01.2023 tegelikku täitmise pakkumist ei toimunud, siis tekkis hagejal õigus lepingust taganeda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. 3
2-23-4023
17.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 26.06.2025, 2-23-8876, p 9). Ringkonnakohus hindab praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
18.Hageja vaidlustab maakohtu otsust seetõttu, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et asja lahendamiseks tuleb tuvastada kostja valmisolek hagejale soojuspump üle anda. Hageja arvates tuleb asja õigeks lahendamiseks tuvastada 13.01.2023 seisuga soojuspumba tegelik asukoht, selle tegelik omanik või valdaja.
19.Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolusid, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2022. aasta juulis soojuspumba müügilepingu hinnaga 8922 eurot. Hageja tasus soojuspumba ostuhinna kolme osamaksega: 16.08, 04.09 ja 13.09.2022 ning pooled leppisid kokku soojuspumba üleandmise viimaseks tähtajaks 13.01.2023.
20.Pooled ei vaielnud, et kostja saatis hagejale 13.01.2023 e-kirja: “Tere Jüri. Soojuspump tuli ära, saada palun postiindeks, aadress ja kauba saaja tel.number. Kauba toob transport ettevõte otse objektile.“ Maakohus leidis, et eelnimetatud e-kirjaga on tõendatud, et kostjal oli pump kokkulepitud ajaks hagejale üleandmiseks olemas, kuid kuna hageja jättis kostja 13.01.2023 e-kirjale vastamata, siis ei ole hageja täitnud omapoolset VÕS § 208 lg-st 1 tulenevat kohustust võtta asi vastu.
21.Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1 järgi andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 85 lg-st 1 peab võlgnik kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas.
22.Kuna müügilepingu järgi pidi kauba veo korraldama kostja, s.o müüja kohustus soojuspumba hagejani kui ostjani toimetama, siis pidi kostja ka soojuspumba üle andma hageja valdusse (VÕS § 209 lg 4). Kuivõrd müügilepingu kohaselt tuli soojuspump toimetada hagejale, s.o hageja määratud asukohta, siis oli hagejal kohustus anda kostjale teada kauba üleandmiseks vajalikud andmed. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ei vastanud kostja 13.01.2023 e-kirjale, milles kostja palus teatada kauba saaja aadress. Olukorras, kus hageja on jätnud vastamata kostja päringule, millisele asukohale kaup kätte toimetada, on hageja jäänud vastuvõtuviivitusse. Hageja ei ole teatanud, kuhu kostja oleks saanud kauba viia. Asukoha, s.o asja üleandmiseks vajalike täpsete andmete teatamata jätmisega on hageja rikkunud VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud asja vastuvõtmise kohustust. Kuna vaidlust ei ole selles, et hageja ei teatanud kostjale (s.o ei vastanud kostja päringule) kuhu soojuspump viia, siis puudus kostjal võimalus hagejale soojuspump üle anda.
23.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et hageja ei pidanudki kostjale soojuspumba üleandmiseks küsitud andmeid esitama seetõttu, et 13.01.2023 kostja poleks mitte mingil juhul saanud hagejale soojuspumpa üle anda. Poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mille kohaselt oli hageja kohustuseks lisaks soojuspumba eest ostuhinna tasumisele ka kohustus võtta soojuspump vastu ning kostja kohustuseks oli anda hagejale üle soojuspump. Hageja väidetud 4
2-23-4023 asjaolud, et kostja laos polnud soojuspumpa ja kostjal poleks saanud olla kauba üleandmise õigust, kuna kostja polnud selle eest tasunud, ei muuda olematuks kostja 13.01.2023 tahteavaldust anda soojuspump hagejale üle. Kostja ja kolmanda isiku vahelised kokkulepped (leping) saavad luua õigusi ja kohustusi vaid neid sõlminud poolte vahel. Pealegi ei mõjutaks hageja ja kostja vahelise lepingu kehtivust asjaolu, kui lepingu sõlmimise ajal oleks selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei oleks õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja (VÕS § 12). Kolleegium nõustub maakohtuga, et isegi kui kostja teadis varasemast hageja aadressi, ei ole võimalik sellest praegusel juhul järeldada, et kostja poleks justkui olnudki õigustatud hagejale teada andma soojuspumba saabumisest, ja täpsustama andmeid, et soojuspump hagejale üle anda. Praegusel juhul puudus kostjal võimalus soojuspumba üleandmiseks eelkõige seetõttu, et hageja ei teatanud kostjale soojuspumba üleandmiseks vajalikke andmeid. Juhul kui hageja oleks kostja küsitud andmed esitanud, siis ei oleks põhjust hagejale ette heita, et hageja vastamata jätmise tõttu on hageja rikkunud soojuspumba vastuvõtmise kohustust.
24.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
25.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
26.Kuigi hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud riigilõivu (TsMS § 139 lg 2 ja § 137 lg 1), siis ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutulustel kaebuse puuduseid kõrvaldada (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).
27.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.