2.B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada V.A (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded V.A vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
3.Vabastada V.A usaldusisiku kohustustest V.A menetluses.
kohustustest vabastamise
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade V.A kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 27.05.2020. a määrusega välja V.A (end. Zavjalova) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks L.V. Tartu Maakohtu 29.03.2021 määrusega lõpetati V.A pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Menetluses määrati usaldusisikuks võlgnik ise. Määrus jõustus 15.04.2021. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas,
1.oktoobril ja 1. aprillil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 25.märtsil. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 15 083,20 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).
2.Võlgnik on esitanud kohtule aruanded 11.10.2021, 31.03.2022, 30.09.2022, 28.03.2023, 01.10.2023, 01.04.2024, 23.10.2024, 22.04.2025 ja lõpparuande 23.10.2025.
3.Võlgnik oli menetluse alguses lapsehoolduspuhkusel. Alates 2023.a sügisest töötuna registreeritud, läbis koolituse ning alates 2023.a novembrist töötas hooldustöötajana ettevõttes xxxxxxxxxx. Alates 2025.a algusest töötab hooldustöötajana xxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgniku sissetulekuteks on olnud vanemahüvitis, peretoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötutoetus, toimetulekutoetus, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnik ei ole vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule teinud.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
5.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193 3 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 (15.04.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
6.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
V.A ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik oli menetluse alguses lapsehoolduspuhkusel. Alates 2023.a sügisest töötuna registreeritud, läbis koolituse ning alates 2023.a novembrist töötas hooldustöötajana
2/4
ettevõttes xxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxx.
Alates
2025.a
algusest
töötab
hooldustöötajana
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.
PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud vanemahüvitis, peretoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötutoetus, toimetulekutoetus, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgnik ei ole vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule teinud. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel reeglina saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitava sissetuleku määra vaid mõnel korral seoses õigeaegselt laekumata jäänud töötasu laekumisega tagantjärgi. Tartu Ringkonnakohus on 04.07.2025 määruses tsiviilasjas 2-17-13018 toonud välja, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus toob antud määruses välja, et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on väljamaksete tegemata jätmisega rikkunud usaldusisiku kohustusi, mistõttu on rikkumise näol tegu usaldusisiku kohustuste, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega PankrS § 173 tähenduses. Lähtudes ringkonnakohtu juhisest on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
10.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Lisaks märgib kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tuginedes tsiviilasja materjalidele ei ole antud nõuete puhul kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ega krediidi kulukuse määra. Kohtul puudub seetõttu informatsioon, kui suure ulatuse oleks võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksed moodustanud juhul, kui menetluses tunnustatud nõuete osas oleks teostatud vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrolli. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oleks tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 olnud tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ning muid
3/4
tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24).
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata või jätta süüliselt võlausaldajatele väljamaksed tegemata. Võlgnik on korduvalt lubanud, et teeb võlausaldajatele väljamakseid, kuid see ei ole erinevatel põhjustel osutunud võimalikuks. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
12.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist, arvestades, et võlgnik on oma kohustusi täitnud ning käesolevaks ajaks on menetlus kestnud pea viis aastat. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et V.A tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 23.10.2025. Kuna kohus lõpetab V.A kohustustest vabastamise menetluse, tuleb V.A vabastada ka usaldusisiku kohustustest.