14. veebruar 2025, Rapla (kuupäev parandatud 14.02.2026 määrusega)
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi A. I. vastu põhivõla 1631,55 eurot, intressi 154,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 258,66 eurot ja võla sissenõudmiskulude 35 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2079,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046); lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post: XXX) Kostja: A. I. (isikukood XXX, registris viimane teadaolev elukoht: XXX, tegelik elukoht teadmata, e-post XXX)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 ja § 444 lg 2)
Kostjale dokumentide A. I.-le on täpsustatud hagiavaldus ja menetlusse võtmise kättetoimetamine määrus kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult, väljavõtte avaldamisega 04. aprillil 2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded; dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 20. aprillil 2024
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi A. I. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A. I.-lt (A. I.) B2 Impact OÜ kasuks IPF Digital AS-i ja kostja vahel 31. mail 2022 sõlmitud krediidikontolepingu nr XXX tulenev põhivõlg 1484,77 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi A. I. vastu põhivõla 146,78 eurot, intressivõla 154,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 258,66 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot väljamõistmiseks.
4.Jätta A. I. kanda tema enda võimalikud menetluskulud ning osaliselt hageja menetluskulud: hageja tasutud riigilõivust osa, mis vastab rahuldatud nõude järgi arvutatud hagihinnaga hagi esitamisel nõutavale. Hageja menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
Tsiviilasi nr 2-23-114778
5.Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 350 eurot (s.o hageja makstud riigilõiv).
6.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista A. I.-lt (I.) B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 280 eurot (hagi rahuldatud osale vastav osa riigilõivust).
7.Väljamõistetud menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 280 eurot) on A. I. kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 11,15% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Kohtuotsuse elektrooniliselt või postiasutuse vahendusel A. I.-le kättetoimetamise ebaõnnestumisel toimetada kohtuotsus A. I.-le kätte avalikult otsuse resolutsiooni punktide 1-7 ja edasikaebamise korra avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Avaliku kätte toimetamise korral loetakse kohtuotsus kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord
1.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
2.Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41 ja lg 42).
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).
4.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
5.Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-114778 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) esitas 04. aprillil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja A. I.-lt põhivõla ja kõrvalkulude katteks 2210,72 euro saamiseks. Kohus tegi makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seetõttu 16. mail 2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis avalduse käiguta, määras hagejale tähtaja põhjendatud nõude esitamiseks hagiavalduse vormis ning täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.Hageja esitas Viru Maakohtule 01. juunil 2023 põhjendatud nõudega hagiavalduse, milles palub kostjalt A. I.-lt välja mõista põhivõlgnevuse 1631,55 eurot, intressi 155,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 258,66 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt IPF Digital AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 31. mail 2022 krediidikontolepingu nr XXX, mille kohaselt laenuandja andis kostjale korduvkasutatavat krediiti limiidiga 1640 eurot. Kostja sai laenu kokku 1648 eurot: laenusummad 1100 eurot, 500 eurot ja 48 eurot kanti kostja arvelduskontole üle vastavalt 31. mail 2022, 20. juulil 2022 ja 04. augustil 2022.
3.Kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 41,04% aastas ning krediidikulukuse määraks oli 50,55% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viivisemäär oli võrdne intressimääraga, s.o 41,04% aastas. Kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt krediidiandja poolt väljastatud arvel näidatud miinimumosamakse. Igakuine miinimummakse arvutati vastavalt annuiteetmakse põhimõttele ning arvestamise aluseks võeti periood 60 kuud.
4.Kostja pidi tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi katteks krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja võttis kasutusse krediidi 1648 eurot, kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta ei täitnud, jättes tasumata 2022. a oktoobrikuu, novembrikuu ja detsembrikuu osamaksed. Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 21. detsembril 2022 võla tasumise tähtajaga kuni 10. jaanuar 2023, ütles lepingu üles 11. jaanuaril 2023 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale, teavitades sellest kostjat 11. jaanuaril 2023.
5.Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 163,23 eurot, seejuures põhivõla katteks läks 16,45 euro, intressi katteks 146,54 eurot ja viivise katteks 0,24 eurot. Viimase tagasimakse tegi kostja 18. oktoobril 2022 summas 71,19 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja ühtegi tagasimakset ei teinud ning hageja ees põhivõlgnevus jäi 1631,55 eurot (1648,00 – 16,45 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlalt 1631,55 eurolt tasumata intressi (41,04% aastas) alates 19. oktoobrist 2022 kuni 11. jaanuaril 2023 lepingu ülesütlemiseni 155,93 eurot. Hageja on arvestanud põhivõlalt 1631,55 eurot viivist 12. jaanuarist 2023 kuni hagi esitamiseni
01.juunil 2023 intressiga võrdses määras 41,04% aastas, kokku summas 258,66 eurot. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg-le 2 tuginedes kostjalt ka sissenõudekulude 50 euro väljamõistmist.
6.Hageja arvates krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne laenu andmist ning krediidilimiidi tõstmist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimelisust, lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kostja esitas 31. mail 2022 krediidikonto taotluse limiidiga 1640 eurot. Laenu taotluse esitamisel märkis kostja, et tema netosissetulek on 1250,00 eurot, igakuised kohustused on kokku 1050 eurot, ülalpeetavaid 0. Tulenevalt kostja poolt edastatud andmetest töötas kostja ettevõttes XXX. Samuti kontrollis krediidiandja, et laenulepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi kehtivat maksehäiret. Kostja pangakonto väljavõtet hageja ei esitanud. 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-114778
6.Viru Maakohus edastas 19. juuli 2023 määrusega hagiavalduse kostja elukoha järgi (XXX) lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus 19. veebruari 2024 määrusega jättis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta - kohus täitis tarbijakrediidi sätete osas selgitamiskohustust, küsis hagejalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid tarbijakrediidilepingu kehtivust mõjutavate asjaolude kohta, tagasimaksete ümberarvestuse ning määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
7.26. märtsil 2024 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles vähendas sissenõudmiskulu nõuet 50 eurolt 35 eurole, muus osas jäi seni esitatud nõude juurde. Hageja täpsustas, et kostja krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgiga arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 1271,76 eurot. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, s.o kostja poolt väidetud sissetuleku 1250 eurot. Kuna kostja avaldatud ülalpeetavate arv oli 1, siis arvestas krediidiandja iga ülalpeetava kohta 100 eurot. Majapidamiskulude hulka arvestas krediidiandja 800 eurot KAVS § 49 lg 1 p 4 alusel. Finantskohustuste hulka arvestati kostja poolt öeldud 250 eurot. Vaba raha jäägiks kujunes 110 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot).
8.Hageja esitas ka täiendavad selgitused ning nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas (p 21), et kostja sai krediiti kogusummas 1648 eurot, lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogusummas 163,23 eurot, millest 16,45 eurot arvestati põhiosa katteks, 146,54 eurot intressi katteks ja 0,24 eurot viivise katteks. Juhindudes VÕS § 403 4 lg 7 määrab hageja ümberarvestuse korral kõik tagasimaksed põhiosa katteks. Sellisel juhul kostja võlgnevus hageja ees on 1484,77 eurot (1648,00 – 163,23), mida hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt.
9.Laenu tähtaja ning nõude sissenõutavaks muutumise kohta hageja selgitas, et krediidikonto leping oli tähtajatu ja tagasimaksegraafikuta. Lähtudes krediidikulukuse määra arvestuse eeldustest, et krediit võeti kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena, viimane krediidi kasutusele võtmine kostja poolt oli 04. augustil 2022 summas 48 eurot (vt hagiavalduse lisa 2), siis algas tagasimaksmise periood 2022 septembris ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 2023 augustis. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja leiab, et tema nõue on hagi täpsustamise ajaks 2024 märtsis igal juhul sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes.
10.Pärnu Maakohus võttis 27. märtsil 2024 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte avalikult, TsMS § 317 lg 1 2 alusel väljavõtte avaldamisega 04. aprillil 2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 20. aprillil 2024. Seega möödus hagile vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 06. mail 2024 kell 24.00, kostja ei ole kohtule midagi esitanud.
11.14. veebruaril 2025 (otsuses ekslikult märgitud 14. veebruar 2024, kohus parandas otsuse kuupäeva 10. veebruari 2026 määrusega) kohus tegi lihtmenetluses sisulise otsuse, vormistades selle kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja taotlusel kohus täiendab kohtuotsust puuduva osaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-114778 asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-1618835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
14.Eeltoodu ja TsMS § 405 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ja teeb sisulise lahendi. TsMS § 444 lg 2 alusel kohus vormistab otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
15.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud laenuandjaga 31. mail 2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõistes. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1). Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
16.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 406 lg 1 p-st 1 tuleneb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
17.Hageja esitatud andmetel sai kostja 31. mail 2022 sõlmitud laenulepingu alusel laenu kokku 1648 eurot intressimääraga 41,04% aastas, muid tasusid ei lisandunud. Laenulepingu kohaselt tuli kostjal annuiteetmaksete põhimõttel tagastada laen ja tasuda intressi krediidandja esitatud arvete alusel, minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks oli 60 kuud (kogu krediidi kasutuselevõtu järel oli oktoobris 2022 minimaalne kuumakse 65 eurot (dtl 208). Krediidi kogukuluks on hagiavalduses ning lepingus standardinfo teabelehel märgitud 2031,82 eurot, aastaintress 41,04% ja krediidi kulukuse määraks 50,55% krediidilimiidiga 1640 eurot (hagiavalduse p 8 (dtl 164), teabeleht (dtl 196)). Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 49,71%. Laenulepingu sõlmimise ajal maikuus 2022 kehtinud, Eesti Panga poolt 30.11.2021 avaldatud krediidi kulukuse määr oli 16,95% ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr lepingus on lubatud piirmäärast madalam ning laenuleping nr XXX on krediidi kulukuse määra poolest kehtiv.
18.Samuti on laenulepingu ülesütlemine kehtiv hagejavalduse kirjeldatud ja tõendatud asjaoludel. Krediidiandja esitas 11. jaanuaril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse ja nõude hagejale loovutamise teate (dtl 211). Selleks ajahetkeks oli kostja võlgnevuses kolme osamakse tasumisega (oktoober – detsember 2022), seega oli lepingu ülesütlemise esmane eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut). Täidetud on ka edutu kahenädalase täiendava tähtaja andmise nõue, sest 21. detsembril 2022 saatis laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse tähtajaga 10. jaanuar 2023 (dtl 205). Kuna kostja jäi võlgnevusse kolme järjestikuse osamaksega, oli krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 tulenev alus leping üles öelda. 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-114778
19.Kohus leiab aga, et laenuandja ei ole järginud VÕS §-s 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
20.VÕS § 4034 lg-tes 2–4 sätestatu näeb ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Laenuandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud laenuasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole kohtule esitanud hagis ega hilisemas, märtsis 2024 esitatud seisukohas andmeid, et laenuandja on järginud kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
21.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Laenuandja lähtus kostjale krediidi andmisel kostja poolt täidetud taotluses esitatud andmetest ning päringutest avalikest andmebaasidest, kuid ei küsinud kostjalt konto väljavõtet, et kindlaks teha kostja tegelikud igakuised sissetulekud ja finantskohustused. Kuigi hageja väitel oli tegemist väikese laenutootega, siis juhul, kui kostjal on mitu sellist väga suure intressimääraga laenutoodet samal ajal, võivad need märkimisväärselt mõjutada tarbija krediidivõimet edasiste laenude võtmiseks. Kohus juhib tähelepanu, et krediidiandjale kehtiv hoolsuskohustus tarbija tegeliku maksevõime kindlaks tegemiseks ei saanud laenuandjale mais 2022 teadmata või üllatav olla. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus 08. novembri 2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55 rõhutanud varasemat kohtupraktikat, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Antud seisukohta toetab Riigikohus 24. novembril 2023 tehtud tsiviilasja 2-21-13098 kohtumääruse p-s 18. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et laenuandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Hindamaks õigesti krediidivõtja maksevõimet, pidi laenuandja lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka krediidivõtja kulutusi, mida samuti tehtud ei ole.
22.Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Üksnes pensioniregistrist nähtuv sissetulekute suurus ning maksehäirete puudumine ei võimalda jõuda järeldusele, et kostja oli tegelikult 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-114778 krediidivõimeline olukorras, kus hageja väitel krediidiandja arvestas kostja sissetulekuks 1250 eurot ja kostja majapidamiskulude hulka kostja öeldud 800 eurot, finantskohustuste hulka kostja öeldud 250 eurot, ühe ülalpeetava kuluks 100 eurot (tegelikult kostjal ülalpeetavaid ei olnud) ning vaba raha jäägiks kujunes 110 eurot (hageja väitel minimaalselt nõutav oli 0 eurot) (hagiavalduse täienduse p 5, dtl 163). Eeltoodud arvutustest nähtub, et laenuandja ilmselt ei süvenenud üldse kostja esitatud andmetesse ning analüüs on ebausaldusväärne. Hagiavalduse täiendusse (punkt 4, dtl 162) on kleebitud raskesti loetav inglise keelne fragment teadmata päritoluga dokumendist, mille hageja väidab olevat laenuandja IT-süsteemi automatiseeritud päringu vastuse pensioniregistrist saadud maksuandmetele, kuid tegelikult ühtegi tõendit vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kinnitamiseks hageja ei ole esitanud.
23.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest kuni lepingu lõppemiseni või kehtiva ülesütlemiseni. VÕS § 4062 lg 3 neljanda lause kohaselt peaks krediidiandja sel juhul uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seda hagejale selgitanud 19. veebruari 2024 puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 149 – 151).
24.Hageja 26. märtsil 2024 esitatud hagiavalduse täienduses (p 21- 23, dtl 169) märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja hagejale peale põhivõla muid tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed summas 163,23 eurot krediidisumma katteks. Sellisel juhul kostja on hagejale võlgu 1484,77 eurot (1648 – 163,23). Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kohtul välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1484,77 eurot. Intressi nõuet ega intressi ümberarvestust hageja selleks puhuks kohtule ei esitanud.
25.Kuivõrd kostjal puudus kohustus tasuda muid tasusid peale põhinõude ning hageja intressi osas VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ümberarvutust ei ole kohtule esitanud, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laenulepingu alusel välja põhivõlgnevuse 1484,77 eurot (1648,00 – 163,23) ning jätab intressinõude rahuldamata.
26.Lisaks põhivõlale hageja palub 26. märtsil 2024 täpsustatud hagiavalduse punktis 22 (dtl. 169) välja mõista viivise seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu ülesütlemisest 11. jaanuarist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 31. mail 2023 summas 60,22 eurot (viivisearvestus lisa 12). Täiendavalt palub hageja välja mõista sissenõudmiskulu summas 35 eurot, kuivõrd tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis ei ole seotud vastutustundliku laenamisega.
27.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu hageja intressiga võrdses määras viivise nõue on õigusliku aluseta. Kohus on seisukohal, et VÕS § 403 4 lg 7 võimaldab jätta rahuldamata lisaks krediidiga vahetult seotud tasudele ka hageja viivise- ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on hagejal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti vastutustundetult laenu olukorras, kus tarbija ei oleks pidanud üldse laenu saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
28.Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-114778 tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.
29.Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1484,77 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates põhivõla väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest.
30.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt: kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 100, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ning § 396 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 1484,77 eurot ning viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Intressi ümberarvestust ega nõuet hageja 26. märtsil 2024 seisuga ei esitanud. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (intress, sissenõudekulud ja viivis perioodi eest enne kohtuotsuse jõustumist ning alates kohtuotsuse jõustumisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas) rahuldamata.
31.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab hageja menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning kostja menetluskulud jätab kohus täies ulatuses kostja kanda. Kostja ei ole menetluses reaalselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda.
32.Hageja taotles kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhi- ja kõrvalnõudeid kokku 2079,31 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, 1484,77 euro ulatuses, s.o 71% ulatuses. Kohus leiab, et kostja kanda tuleb jätta tema enda kulud ning hageja kuludest riigilõiv, mis vastab rahuldatud nõuete järgi määratava tsiviilasja hinnaga hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurusele ning ülejäänud hageja kuludest 71%. Hageja kulud osas, mis ei jää kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
33.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja hagiavalduses (dtl 161) taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 350 eurot ning menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest arvestatava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingulise esindaja tasu ega muude menetluskulude hüvitamist hageja ei nõua. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv. Riigilõivu suurus on seaduses kindlaks määratud, riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise eeldus. Kohus hindab põhjendatud kohtukuludeks tasutud riigilõivu 350 eurot. Rahuldatud nõuete summa järgi määratava tsiviilasja hinnaga (1484,77 eurot) tulnuks hagejal hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 280 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal see summa hagejale hüvitada.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus hageja taotlusel märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.