Harju Maakohus
Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Kaisa Margus Eva-Liis Bome 09.02.2026, Tallinn 2-25-19239
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu, registrikood 75014920), lepinguline esindaja Taivo Saks
esindajad
Tallinna linna avaldus HeavyCruiser OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Võlgnik: HeavyCruiser OÜ (registrikood 14120334) Ajutine pankrotihaldur: Maire Arm ([email protected]) Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
Kuulutada välja võlgniku HeavyCruiser OÜ (14120334) pankrot 09.02.2026 kell 09:00.
Nimetada HeavyCruiser OÜ pankrotihalduriks Maire Arm.
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 09.03.2026 kell 10:00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 2650,50 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja pankrotivarast ajutise pankrotihalduri Maire Armi kasuks.
Maksta ajutise halduri Maire Armi tasu 2650,50 eurot välja võlausaldaja Tallinna linna poolt 24.11.2025 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Väljamakse teha OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole EE921700017001560215.
Määrata võlausaldaja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks
suuruseks 420 eurot.
Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu, edaspidi „võlausaldaja“) esitas kohtule avalduse HeavyCruiser OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlg võlausaldaja ees 99 437,69 eurot. Nõude aluseks on 07.02.2020 sõlmitud äriruumi üürileping, mille alusel andis võlausaldaja võlgnikule ja Xle (kelle suhtes on menetlus eraldatud, vt tsiviilasi 2-25-19535) üürile Tallinnas Vabaduse väljak 10 hoones asuvad pinnad. Võlg tekkis tasumata jäetud üüriarvetest.
Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, vaidlustades võlausaldaja nõude, kuid kohus ei pidanud võlgniku vastuväiteid põhjendatuks. Kohus nimetas 31.12.2025 kohtumäärusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.
Ajutine haldur esitas 20.01.2026 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku arvelduskonto jääk on 0 eurot. Ajutine haldur tõi esile, et võlgniku 2024. majandusaasta aruande bilansi kohaselt kuulub võlgnikule materiaalne põhivara väärtuses 360 320 eurot ja immateriaalne põhivara väärtuses 19 400 eurot. Käibevaradest moodustavad valdava osa nõuded ja ettemaksed. Võlausaldaja on selgitanud, et võlgniku bilansis kajastatud põhivara on valdavalt amortiseerunud sisustuselemendid, mis on halvas seisukorras ning mis kujutavad endast spetsiifilisele turule suunatud materjale ja esemeid. Ajutise halduri hinnangul võib selguda, et võlgniku põhivara on seetõttu väärtusetu, kuid ajutine haldur luges võlgniku maksevõime hindamisel selle vara väärtuseks maksimaalselt 10 000 eurot. Käibevaradele ei saanud ajutine haldur hinnangut anda, sest võlgnik ei esitanud raamatupidamisdokumentatsiooni. Võlgnik ei esitanud ajutisele haldurile tõendeid likviidse vara olemasolu kohta. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku moodustavad 151 676,04 eurot. Ajutine haldur märkis, et võlgnikul majandustegevus puudub ning puudub ka perspektiiv majandustegevuse jätkamiseks.
Kohus andis 21.01.2026 kohtunõudega võlgnikule võimaluse ajutise halduri aruande osas seisukoha esitamiseks. Võlgnik seisukohta ei esitanud.
2
Pankrotiavalduse lahendamine
Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).
Kohus leiab, et kogutud tõenditega (ajutise halduri aruandega) on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 3): a) Võlgnikul on ajutise halduri aruande kohaselt sissenõutavaks muutunud rahalisi
kohustusi summas 151 676,04 eurot. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu, tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta (Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-163-16, p 13). Kuigi võlgnik vaidles ajutise halduri nimetamise etapis kohtusse pöördunud võlausaldaja nõudele vastu, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud käsitleda võlausaldaja nõuet viidatud Riigikohtu praktika tähenduses vaidlusalusena, s.o jätta see nõue võlgniku maksevõime hindamisel arvesse võtmata. Kohus põhjendas ajutise halduri nimetamise määruses, miks võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele ei ole põhjendatud (vt 31.12.2025 kohtumääruse p-d 5-8). Kohus jääb nende seisukohtade juurde. Võlgnik oleks püsivalt maksejõuetu aga ka siis, kui jätta kohtusse pöördunud võlausaldaja nõue võlgniku maksevõime hindamisel arvesse võtmata. Võlgnikul oleks sellisel juhul sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi kahe teise võlausaldaja ees kogusummas ca 48 000 eurot (ajutise halduri aruande p 4.2), kuid võlgnikul puudub vara nende kohustuste täitmiseks (vt järgmine alapunkt). b) Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus mitte rohkem kui 10 000
eurot (võlgniku põhivara). Võlgniku 2024. majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku varade väärtus küll suurem, kuid kohus ei saa sellest võlgniku maksevõime hindamisel lähtuda. Isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et tegemist on 2024. aasta aruandega (mis ei kajasta aktuaalset seisu), puudub igasugune (tõendatud) teave selle kohta, kas üldse ja mis väärtuses võlgniku bilansis märgitud varad võlgnikul tegelikult olemas on (v.a põhivara osas, mille väärtuseks on ajutine haldur hinnanud maksimaalselt 10 000 eurot). Võlgnik ei vastanud ajutise halduri teabenõudele. Samuti jättis võlgnik kasutamata kohtu antud võimaluse ajutise halduri aruande osas seisukoha esitamiseks. Järelikult jättis võlgnik kasutamata võimaluse tõendada, kas ja mis summas (likviidset) vara võlgnik tegelikult omab. Võlgniku maksevõime hindamisel peab ja saab kohus seega lähtuda üksnes sellest, et võlgniku (likviidse) vara väärtus on maksimaalselt 10 000 eurot.
Eelnevat arvesse võttes on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii likviidsus- (PankrS § 1 lg 2) kui ka bilansitesti (PankrS § 1 lg 3) kohaselt. Võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 10 000 eurot, kuid sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi summas 151 676,04 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud 3
ning puudub realistlik perspektiiv majandustegevuse jätkamiseks, s.o puudub ka realistlik perspektiiv lähiajal piisava tulu teenimiseks, et kõik oma rahalised kohustused täita.
Kohus kuulutab seetõttu välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Maire Armi (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
Ajutise halduri taotluse võlgniku juhatuse liikmetelt teabe nõudmiseks ja vande võtmiseks lahendab kohus hiljem pankrotimenetluse käigus.
Menetluskulud
Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1,2 ja lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.
Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2137,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14,25 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 150 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.
PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 2650,50 eurot koos käibemaksuga (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
4
Võlausaldaja tasus 24.11.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot. Seega makstakse ajutise halduri tasu välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.
Võlausaldaja menetluskulud
Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).
Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja tasus pankrotiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 420 eurot, mistõttu tuleb see kulu võlausaldajale hüvitada.
Kohtutoimikust ei nähtu, et võlausaldajal oleksid saanud tekkida mingid muud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mh ei ole võlausaldajal tekkinud hüvitatavaid õigusabikulusid, sest võlausaldajat esindas menetluses võlausaldaja töötaja (TsMS § 175 lg 2). Kohus selgitab, et võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu katteks tasutud deposiit ei ole (võlausaldaja) menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses. Võlausaldaja poolt PankrS § 11 alusel kohtu deposiiti kantud summa tagastamist reguleerib erisättena PankrS § 150 lg 1 p 6, mille kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas PankrS § 11 alusel deposiiti makstud summa. Deposiiti kantud summa suurust ei määrata seetõttu kindlaks võlausaldaja menetluskulude koosseisus (vt eelnevaga seoses ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 13).
Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hüvitatavad menetluskulud summas 420 eurot. Viivist sellele ei lisandu (PankrS § 35 lg 1 p 6).
Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12).
(allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.