Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt reisis J. T. 03.07.2025 EW Discover GmbH opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Split. Lend XXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Split pidi saabuma 03.07.2025 kell 17:50, kuid lend hilines ja jõudis Split’i 03.07.2025 kell 20:52. Lennu vahemaa Tallinn-Split vahel on 1859,4 km. Kuivõrd 03.07.2025 lend XXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Split hilines üle 3 tunni, siis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400 eurot. Hageja arvates ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 03.07.2025 toimunud lennu XXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Split hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel. Eelnimetatud reisija loovutas oma hüvitise nõude Lennuhüvitis OÜ-le. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivise põhisummalt 400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.10.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja jätab arvestamata asjaolu, et saabumise ajana ei arvestata aega, millal lend tegelikult saabus ehk ATA (ing keeles Actual Time of Arrival), vaid hetke mil avati lennuki uks ja reisijad said reaalselt hakata lennukist väljuma. Ainuüksi lennuki ukse avamine ei tähenda, et reisijad said hakata lennukist väljuma. Kuigi Prantsusmaa lennujuhtide streik on erakorraline asjaolu, puudutab see streik ainult seda osa lennuketi liikumisest, mis ei olnud Tallinn-Franfurt-Split reisi osa (Prantsusmaa– Frankfurt). Kostja teadis Prantsusmaa streigi tagajärgedest ja lennukite rotatsiooni probleemist (lennuki DAIUV hilinemisest). Siin tekib küsimus, et miks ei kasutatud varulennukit Frankfurt (FRA) lennujaamas, et lend XXX Spliti saaks õigeaegselt väljuda. Kostjal lasub kohustus korraldada oma tegevus nii, et ühekordne vältimatu häire ei tooks kaasa pikaajalist häiret lendude hilinemises. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused 2

Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Käesoleval juhul ei hilinenud lend XXX sihtkohta üle 3h nagu väidab hageja, vaid 2h 54 min (17:50 – 20:44) ning reisijal ei tekkinud õigust saada hüvitist vastavalt määruse artiklile 7. Lennu XXX logis on toodud lennuki ukse avamise aeg (inglise keeles First Left Main Deck Opended after Flight), mille kohaselt avati lennuki uks ning reisijad said lennukist väljuda kell 18.46 UTC (kell 20.46 kohaliku aja järgi). Alternatiivselt ei ole kostja kohustatud maksma reisija J. T. eest hüvitist vastavalt määruse artiklile 7, kuna 03.07.2025 lend XXX hilines erakorralise asjaolu tõttu. 03.07.2025 lennu XXX teostas lennuk registreerimisnumbriga DAIUV. Lennule XXX eelnevalt teostas see aga lennu XXX suunal Mallorca-Frankfurt (PMI-FRA). Lend XXX pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 13.20 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 15.40. Tegelikkuses väljus lend aga kohaliku aja järgi kell 15.17 ning saabus kohaliku aja järgi kell 17.49. Seda osaliselt lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangu tõttu. Käesoleval juhul oli konkreetseks põhjuseks lennujuhtimise töötajate streik Prantsusmaal ning lend hilines sellest tulenevalt 1h 8min. Hageja väide, et lennuki uks ei saanud olla avatud vähem kui kuue minuti jooksul pärast peatumist, põhineb pelgalt oletustel ega tugine eriteadmistele ega objektiivsetele tõenditele. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:

reisijal J. T. oli kinnitatud broneering kostja 03.07.2025 lennule XXX suunal Frankfurt-Split (FRA-SPU), mis pidi kohaliku aja järgi väljuma kell 16:15 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 17:50 (dtl 27-29);

lend XXX hilines, väljudes kohaliku aja järgi alles kell 19:17 (dtl 50);

J. T. oma nõude loovutanud hagejale Lennuhüvitis OÜ-le (dtl 31-22).

Hageja nõuab kostjalt hüvitist summas 400 eurot, sissenõudmiskulusid summas 40 eurot, viivist 11,23 eurot ja alates 17.10.2024 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et eelnevalt viidatud reisijal tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 (1) b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.

Pooled ei vaidle selle üle, et vastavalt Määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklile 3 (1) a ning lõige 6 on määrus kohaldatav. Määruse artikli 7 lg 1 b) sätestavad, et kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude puhul. Pooled ei vaidle, et lennu vahemaa Tallinn-Split vahel on 1859,4 km. Euroopa Kohus on 19.11.2009 otsuses nr C-402/07 JA C-432/07 sedastanud, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem.

3

Hageja on leidnud, et lend XXX hilines ja jõudis Split’i 03.07.2025 kell 20:52. Kostja on aga asunud seisukohale, et lend XXX küll hilines, väljudes kohaliku aja järgi alles kell 19:17, kuid saabus kohaliku aja järgi kell 20:44. Kostja väidab, et hagejal puudub õigus lennuhüvitisele, kuivõrd lennu XXX logi järgi avati lennuki uks ning reisijad said lennukist väljuda kell 18.46 UTC (kell 20.46 kohaliku aja järgi).

Euroopa Kohus otsustas 04.09.2014 asjas nr C-452/13, p-s 27, et „määruse nr 261/2004 artikleid 2, 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda“. Kostja on esitanud lennu XXX logi, mille kohaselt oli lennu tegelikku saabumisaeg (ingl.k. ATA ehk Actual Time of Arrival) 18:44 ning lennuki uks avati (ingl.k. First Left Main Deck Opended after Flight) kell 18:46 UTC (kell 20:46 kohaliku aja järgi) (dtl 50). Kohtu hinnangul on kostja sellega tõendanud, et lennuki uks avati kell 18:46 UTC ehk 20:46 kohaliku aja järgi. Hageja väitel ainuüksi lennuki ukse avamine ei tähenda, et reisijad said hakata lennukist väljuma. Hageja selgitab, et kui uks on avatud, aitab maapealne töötaja selle täielikult avada ja veenduda, et see lukustub avatud asendisse; seejärel ühendatakse väljumissilda/treppi selliselt, et selle kaudu on ohutu väljuda ja vastutav töötaja veendub väljumise ohutuses; alles peale seda antakse reisijatele võimalus lennukit väljuda. See kõik võtab aega sõltuvalt lennujaamast, lennukist, ilmastikutingimustest, maapealse- ja lennumeeskonna valmisolekust paar minutit kuni 10 minutit (dtl 69). Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et reisijad ei oleks saanud lennukist ukse avamisel hakata väljuma. Ainuüksi hagejapoolne kirjeldus, milliseid toiminguid tehakse lennuki maandumisjärgselt parkimiskohale jõudmise ja seiskamise järel, ei tõenda seda, et lennukiuste avamine ja seejärel reisijate väljumine antud juhul ei olnud võimalik. Hageja oletus, et uste avamisest läheb reisijate väljumiseni veel vähemalt 2-10 minutit, on paljasõnaline. Hageja ei ole oma sellist väidet põhistanud ega tõendanud. Samas, isegi kui lähtuda sellest, et väljuda oleks võimalik kahe minuti möödudes pärast uste avamist, siis oleks see olnud võimalik alates 20:48 kohaliku aja järgi ehk endiselt vähem kui kolmetunnise hilinemisega. Võttes arvesse, et lend pidi saabuma kohaliku aja järgi kell 17:50, kuid tegelikult avati lennuki uks ehk lend saabus määruse nr 261/2004 artikli 7 mõistes kell 20:46, siis hilines lend 2 tundi ja 56 minutit. Seega asub kohus seisukohale, et kuna lend hilines vähem, kui määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 b) kehtestatud „kolm tundi“, siis pole reisijal õigust lennuhüvitisele ega seega ka viivisele ega muudele põhinõudega seotud kõrvalnõuetele.

Seega leiab kohus, et hagiavaldus põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.