Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anu Volmer
11542046),
Kostja: A. T. (isikukood XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A. T.-lt (T.) B2 Impact OÜ kasuks 19.01.2025 sõlmitud refinantseerimislepingust nr XXX tulenev põhivõlg 585,71 eurot.
3.Välja mõista A. T.-lt (T.) B2 Impact OÜ kasuks 21.02.2024 A. T. ja XXX OÜ vahel sõlmitud XXX krediidilepingust nr XXX tulenev ja perioodil 21.02.2024-19.01.2025 sissenõutavaks muutunud intress 27,85 eurot.
Välja mõista A. T.-lt (T.) B2 Impact OÜ kasuks 19.01.2025 sõlmitud refinantseerimislepingust nr XXX tulenev ja perioodil 01.03.2025-16.06.2025 sissenõutavaks muutunud intress 5,42 eurot.
5.Välja mõista A. T.-lt (T.) B2 Impact OÜ kasuks perioodil 16.06.2025-07.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 18,81 eurot.
6.Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulu 15 euro hüvitamise nõue.
7.Jätta menetluskulud 64,36 % ulatuses A. T. kanda ja 35,64% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
8.Mõista A. T.-lt (T.) B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu hüvitis: 157,68 eurot.
9.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A. T.`il (T.) kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.
10.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas 1
2-25-16758
TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Hageja esitas 07.10.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohtu 08.10.2025 kohtumäärusega anti asi õige kohtualluvuse alusel üle Viru Maakohtule.
2.05.11.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks XXX OÜ ja kostja vahel 21.02.2024 sõlmitud XXX krediidileping nr XXX krediidilimiidiga 860 2
2-25-16758
eurot ning 19.01.2025 sõlmitud XXX refinantseerimiseleping nr XXX laenusummale 845,66 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 843,69 eurot, intressid 69,01 eurot, viivised 63,24 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot ja menetluskuluna-riigilõivu 245 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb, et enne nõude aluseks olevat refinantseerimislepingut, sõlmisid kostja ja XXX OÜ 21.02.2024 XXX krediidilepingu, mille alusel sai kostja perioodil 21.02.2024-20.10.2024 krediiti kokku 1003, 40 eurot. Krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr on tulenevalt arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 42,5% ja kogu krediidilimiit 860 eurot, võetakse koheselt kasutusse viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Kostja tegi lepingu katteks tagasimakseid summas 404, 81 eurot, intressi katteks 241, 88 eurot, tasuliste meeldetuletuskirjade tasu katteks 5 eurot ja viiviste katteks 0,19 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne krediidiandja ja kostja XXX refinantseerimislepingu nr XXX, kuna selle lepingu alusel ei andnud ega kohustunud esialgne krediidiandja kostjale krediiti andma, siis ei laiene nimetatud lepingule vastutustundliku laenamise põhimõte. Tegemist oli väljamakseta refinantseerimise lepinguga. Refinantseerimislepingu sõlmimiseks esitas kostja 19.01.25 taotluse laenusummale 845, 66 eurot. Seega sõlmiti leping 19.01.2025. Lepinguga finantseeriti kostja olemasolevad laenukohustused, mis tulenesid 21.02.2024 sõlmitud krediidilepingust nr XXX. Lepingus lepiti kokku intressimääras 24% aastas (0,0658% päevas). Hageja selgitab hagiavalduse täpsustuses, et kuigi krediidileping sõlmiti limiidiga 860 eurot, saab kasutusse võetud krediiti igal ajal suuremates summades või täies ulatuses tagastada ja seda taas kasutusse võtta, esitades krediidiandjale väljamaksetaotluse XXX iseteeninduses. Tegemist on sama põhimõttega nagu krediitkaardi puhul, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabanes uuesti krediit, mida kostja sai taas kasutusse võtta. Refinantseerimislepingusse liikus 21.02.2024 lepingust põhiosa summadega: 14,34+14,34+816,98 eurot. Tagasimakseid laekus kostjalt kokku 404,81 eurot ning mis on arvestatud järgmiselt: 43,65 eurot ei arvestatud lepinguliste kohustuste katteks, vaid jäeti ettemaksukontole, mis kanti kliendile tagasi kahes osas (19.06.2024 summas 35 eurot ja seejärel 8,65 eurot): - 361,16 eurot arvestati krediidilepingu tagasimakseteks, sh: põhinõude katteks 114,09 eurot, intresside katteks 241,88 eurot, meeldetuletustasu katteks 5,00 eurot ja viiviste katteks 19 senti. Seega esialgse krediidilepingu nr XXX alusel kostja poolt tagastamisele kuuluva põhinõude suuruseks kujunes 845,66 eurot. Hageja kinnitab, et esialgse krediidiandja poolt järgiti vastutustungliku laenamise põhimõtet 21.02.2024 sõlmitud XXX krediidileping nr XXX osas. Esialgne krediidiandja on krediidianalüüsil järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet lähtudes VÕS § 403 4 ja KAVS § 49 ja § 50 sätestatud nõuetest. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, avalike andmebaasidest saadud andmete ning pangakonto väljavõtte alusel. Samuti tegi krediidiandja päringud Krediidiinfosse, Krediidiregistrisse ja Ametlikud Teadaanded, mis ei kuvanud kostja maksehäireid või täitmata kohustusi. Hageja väidab, et esialgne krediidiandja võttis muude kulude hindamise aluseks üldkohaldatava määra, saades majapidamiskuludeks summa 300, 12 eurot ning kostja ülalpeetava kuluks kuus 55 eurot. Samuti lähtus esialgne krediidiandja kostja poolt märgitud netosissetulekust 700 eurot kuus ja olemasolevast finantskohustusest summas 217 eurot kuus, selle tulemusena jõudis esialgne krediidiandja järeldusele, et kostjal jääb vaba raha kuus järgi 35 eurot ning ta on krediidivõimeline ehk suudab võetud krediiti tagasi maksta VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses. Seega leiab hageja, et esialgne krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hooldusega ja VÕS § 403 4 lg 7 kohase nõude ümberarvestamiseks puudub alus. 3
2-25-16758
8.Hageja 05.11.2025 menetlusdokumendi lisana on esitatud hageja nõuete ümberarvestuse (dtl 125 jj), mille kohaselt sai kostja krediiti kokku summa 959, 75 eurot ning tegi tagasimakseid 361, 16 eurot. Tulenevalt eeltoodust on refinantseerimislepingu uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummale 598, 59 eurot, seadusjärgse intressimääraga 3,15% aastas, laenuperioodiga 120 kuud. Refinantseerimislepingu alusel tegi kostja tagasimakseid 14, 92 eurot, millest uue tagasimaksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 12, 88 eurot ja intressi katteks 2, 04 eurot. Seega oleks hageja põhinõue kostja vastu VÕS § 403 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 585, 71 eurot ning seadusjärgset viivist nõutakse alates 16.06.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni ehk 07.10.2025. Kuna kostja ei ole saadud krediiti kuni tänaseni tagastanud, siis on hageja nõuded muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.
9.05.11.2025 menetlusdokumendi lisana esitas hageja esialgse krediidiandja kinnituskirja, mille kohaselt on esialgne krediidiandja loovutanud lepingust nr XXX tuleneva nõude kogusummas 1013,69 eurot seisuga 17.06.2025 OK Incure OÜ-le (B2 Impact OÜ endine ärinimi), registrikood 11542046 koos kõrvalnõuetega.
10.Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja jätta riigilõiv summas 245 eurot kostja kanda. Kostja seisukoht
11.Kostja ei ole kohtule hagile vastust esitanud. Kohtu põhjendused
12.Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
14.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses (dtl 136) ning teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
15.Kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud, on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega 4
2-25-16758
õiguslikult põhjendatud ulatuses.
16.Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi rahuldamine on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-145432/8 p 23). Sellisel juhul on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.
17.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes hoolimata asjaolust, et hageja hinnangul refinantseerimislepingu alusel esialgne krediidiandja täiendavalt krediiti kostjale ei andnud. Hagiavaldusest ja selle lisadest ning hagiavalduse täpsustusest nähtub, et esialgne tarbijakrediidileping oli sõlmitud 21.02.2024 ja selle alusel sai kostja krediiti limiidiga 860 eurot, intressimääraga 42, 5% aastas ja seega krediidikulukuse määraga 50, 63% aastas summas 1797, 54 eurot. 19.01.2025 sõlmisid eeltoodud krediidilepingu alusel pooled refinantseerimislepingu nr XXX summale 845, 66 eurot intressimääraga 24 % aastas, osamaksetega 120 ja seega laenu tagastamise tähtpäevaks oli 10.01.2035. Kuivõrd kostja ka refinantseerimislepingut ei täitnud, siis edastas esialgne krediidiandja 30.05.2025 teatise lepingu ülesütlemiseks kostja poolse rikkumise tõttu, mis seisnes asjaolus, et kostja ei olnud teinud tagasimakseid vastavalt refinantseerimislepingu lisaks olevale maksegraafikule 10.03.2025, 10.04.2025 ja 10.05.2025 makse tegemise kohustuse osas, jäädes täielikult viivitusse iga osamakse osas.
18.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus on seisukohal, et kostjaga sõlmitud refinantseerimislepingu kulukuse määr ei ole vastuolus VÕS § 406 2 lg 1 tooduga.
19.Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Käesoleval juhul ei ole esialgne krediidiandja selles veendunud. Kohtu hinnangul ei ole esialgne krediidiandja kostja poolt antud andmeid ja konto väljavõttest nähtuvalt õigesti hinnanud ehk on teinud ebaõige järelduse, et kostja on krediidivõimeline. Kostjal oli esialgse krediidilepingu sõlmimisel äärmiselt väike sissetulekut, tal olid juba olemasolevad rahalised kohustused kolmandate isikute ees ja need moodustasid ca 1/3 tema sissetulekust. Samuti arvestati alaealise ülalpeetava ülalpidamise kuluks 55 eurot kuus, mis on ebatõenäoline summa ning seega ei saa sellest summast last ühes kalendrikuus ülal pidada. Esialgne krediidiandja oleks pidanud alaealise ülalpeetava ülalpidamiskuluks lugema kuus vähemalt elatise miinimumi, mida ei tehtud. Sellest johtuvalt oleksid kostja kulud ületanud olulisel määral tema sissetulekut. Samuti ei toimunud esialgse krediidiandja poolt mingit kostja krediidivõime kontrolli refinantseerimislepingu sõlmimise eelselt ning sel põhjusel jäeti täielikult hindamata kostja võimekus ka refinantseerimislepingut teenindada.
20.Eeltoodust johtuvalt kohaldab kohus VÕS § 403 4 lg 7 sätestatud tagajärgi ning rahuldab üksnes põhivõla nõude ning seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud intressi- ja viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades. Rahuldamata tuleb jätta hageja sissenõudekulude hüvitamise nõue. Seda põhjusel, et sissenõudmiskulud on käsitletavad VÕS § 403 4 lg 7 sätestatud muude tasudena, mida tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral 5
2-25-16758
laenuandjale ei võlgne (Tartu Ringkonnakohtu lahend 2-23-124753/36 p 3, p 6). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb sissenõudmiskulude nõue jätta rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-23-10921/21 p 24).
21.Kohus loeb refinantseerimiselepingu ülesütlemise alates 16.06.25 põhjendatuks ja seega õiguslikult kehtivaks.
22.Seega hageja ümberarvestuse kohaselt VÕS § 403 4 lg 7 järgi on põhinõue summas 585, 71 eurot õiguslikult põhjendatud.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on esitanud põhinõudelt seadusjärgses määras intressi väljamõistmise nõude. Kohus leiab, et hageja intressi nõue seadusjärgses määras on põhjendatud ja seda tuleb arvestada alates refinantseerimislepingu alusel alates 10.03.2025 kuni
15.06.25.Seega on hageja intressi nõue summas 5,42 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Samuti on õiguslikult põhjendatud 21.02.2024 sõlmitud XXX krediidilepingu nr XXX alusel arvestatud ja sissenõutavaks muutunud intressinõue perioodil 21.02.2024-19.01.2025 27,85 eurot ja see kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
24.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisnõude. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 221-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
25.Kohtu hinnangul on hageja esitanud viivisnõude seadusjärgses määras alates 16.06.2025 kuni hagi esitamiseni ehk 07.10.2025 (kaasa arvatud). Tuleviku viivise väljamõistmise taotlust hageja kohtule esitanud ei ole. Seega on põhjendatud arvestada vastavalt hageja taotlusele viivist põhinõudelt seadusjärgses määras perioodil 16.06.2025 kuni 07.10.2025 (kaasa arvatud). Hageja esitatud teabe kohaselt tasus kostja peale refinantseerimislepingu sõlmimist põhinõude katteks 12, 88 eurot (10.02.25 tasutud 4,29 eurot; 10.02.2025 tasutud 4,40 eurot; 10.04.2025 tasutud 4,19 eurot). Seega on hageja viivisnõue seadusjärgses määras põhinõudelt 585,71 eurot (598,59-12,88) summas 18,81 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
26.Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude 15 euro osas (vt eel otsuse põhjendusi p. 19).
27.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks arvestades hagihinda välja põhinõude 585,71 eurot, sissenõutavaks muutunud intressinõuded 5,42 eurot ja 27, 85 eurot ning viivisnõude 18,81 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 64,36 % ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 64,36% kostja kanda ja 35,64% hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
29.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Kuivõrd kohus rahuldab tagaseljaotsuse hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega poolte kanda. Kuivõrd kostja asjas menetlustoiminguid ei teinud ja 6
2-25-16758
menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
30.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna menetluses tasutud riigilõivu 245 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 245 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Muud menetluskulud hagejal puuduvad. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis lähtudes eeltoodust määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 245 eurot ja kostjal 0 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 64,36% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 157,68 eurot (245x 0,6436).
31.Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja kuulub rahuldamisele. Edasikaebamise kord
32.Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
33.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).
34.Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.