Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.02.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-6169
Kohtuasi
S.L-i hagi M.E vastu kaasomandi lõpetamiseks ja seltsingu likvideerimiseks M.E vastuhagi S.L-i vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
S.L-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) S.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Carlo Kask ja vandeadvokaat Erki Vabamets Kostja (vastustaja) M.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõend vastu võtmata.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Jätta Harju Maakohtu 28.06.2024 otsus muutmata osas, millega maakohus jättis hagi ühisomandi lõpetamise nõude osas rahuldamata ning rahuldas vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks.
Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2024 otsus osas, millega maakohus jättis hagi kaasomandi lõpetamise nõude osas rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaasomandi lõpetamise nõue osaliselt.
5.Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2024 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja rahalised nõuded, ja saata hagi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
6.1.Jätta hagi ühisomandi lõpetamise nõude osas rahuldamata.
2-23-6169
6.2.Rahuldada hagi kaasomandi lõpetamise nõude osas osaliselt.
6.3.Rahuldada vastuhagi.
6.4.Lõpetada Harju maakonnas Saue vallas XXX asuva kinnisasja (registrioas nr XXXXXXX) kaasomand ja müüa kinnisasi kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel.
6.5.Määrata, et avalikul enampakkumisel saadud rahast tasutakse esmalt enampakkumise korraldamisega seotud kulud ning ülejäänud summa jagatakse kaasomanike vahel võrdselt ja kantakse kaasomanike nimetatud kontodele.
6.6.Saata hagi rahaliste nõuete osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.S.L (hageja) esitas 24.04.2023 Harju Maakohtule M.E (kostja) vastu hagi, milles palus: 1) jagada seltsinguvaraks olev Harju maakonnas Saue vallas XXX asuv kinnisasi (Saue kinnisasi) selliselt, et kostja müüb talle kuuluva 1⁄2 mõttelise osa hageja ainuomandisse ja hageja kohustub tasuma kostjale hüvitist 52 916,01 eurot või 2) lõpetada Saue kinnisasja kaasomand, jättes kinnisasja hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale hüvitist 52 916,01 eurot või 3) tagastada hagejale kostja eest või kostjale õigusliku aluseta tasutud summad või 4) tagastada hagejale kostjale kingitud 16 300 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 04.06.2019 Harju maakonnas Harku vallas VäänaJõesuu külas MMM asuva kinnisasja (Vääna-Jõesuu kinnisasi) ja ostja kandis hageja kontole 186 312 eurot. Pooled alustasid kooselu ning ostsid 15.07.2019 kaasomandisse Tallinnas KKK asuva kinnisasja (Kakumäe kinnisasi) hinnaga 428 000 eurot. Hageja tasus ostuhinnast 190 000 eurot ja kostja 8000 eurot. Lisaks võtsid pooled ostu finantseerimiseks LHV Pank AS-lt laenu 230 000 eurot. Hageja tasus ka riigilõivu 722,50 eurot ja notaritasu 1300,42 eurot (kokku 2022,92 eurot). Kuna kostja ei leidnud endale sobivat tööd, hakkas laenu tagasimakseid tasuma hageja, kuigi esialgne kokkulepe oli, et pooled tasuvad võrdselt laenu tagasimakseid / hageja tasub laenumakseid. 10.06.2021 seisuga oli hageja tasunud kokku 27 545,05 euro ulatuses laenu tagasimakseid. Kostja tasus kommunaalkulusid (elekter, vesi, küte) kokku 4800 eurot (24 kuud × 200 eurot). Pooled tegid Kakumäe kinnisasjal parendusi (ehitasid sauna, grillimaja ja aia ning tegid sisetöid). Pooled müüsid 17.06.2021 Kakumäe 2
2-23-6169 kinnisasja. Müügist saadud rahast maksti LHV Pank AS-ile tagasi laen (219 465,70 eurot) ning ülejäänud raha kanti võrdsetes osades (kummalegi 137 284,95 eurot) poolte pangakontodele. Pooled ostsid Kakumäe kinnisasja müügist saadud raha eest 05.08.2021 kaasomandisse Saue kinnisasja hinnaga 270 000 eurot, millest hageja tasus 138 000 eurot ja kostja 132 000 eurot. Pooled tegid Saue kinnisasjal parendusi (remontisid garaaži, garderoobi ja esiku ning parendasid terrassi), mille eest tasus hageja sularahas. Kostja hooldas aeda ning tasus kommunaalkulusid. Saue kinnisasja väärtus on 347 000 eurot. Hageja tasus kostja eest 27.05.2022 kostja nimele ühiste laste hooldamise lihtsustamise eesmärgil ostetud sõiduauto Honda HRV (sõiduauto) müügihinna 16 300 eurot. Pooled elasid enne 2019 juulit Soomes eraldi ning asusid Kakumäe kinnisasjal koos elama, neil oli ühine majapidamine ja nad kasvatasid ühiselt kahte last (sündinud 2013 ja 2018). Hageja kandis iga kuu kostjale ca 2000 eurot igapäevaste kulutuste katteks.
1.2.Pooled tegutsesid mõlema ühise eluaseme omandamisel majapidamiskulude kandmisel ja sõiduauto ostmisel seltsinglastena.
ja
parendamisel,
Pooled tegid Kakumäe kinnisasja omandamiseks ja parendamiseks rahaliselt hinnatavaid panuseid. Hageja tasus Kakumäe kinnisasja omandamiseks ostuhinna 190 000 eurot, notari tasud ja riigilõivud 2022,92 eurot ning tegi 27 545,05 euro ulatuses laenu tagasimakseid. Kostja panuseks oli kommunaalkulude kandmine 4800 euro ulatuses ja laste kasvatamine, mida ei saa rahaliselt väljendada. Pooled tegid ka Saue kinnisasja omandamiseks ja parendamiseks rahaliselt hinnatavaid panuseid. Hageja tasus kinnisasja omandamiseks 138 000 eurot ning kandis parendamise kulud. Kostja tasus 132 000 eurot ja panustas laste kasvatamisse ning kommunaalkulude kandmisse (4200 eurot). Pooltel oli kinnisasju ostes ühine tahe ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks, millele viitab see, et kinnisasjad omandati kaasomandisse. Kostja oli lastega kodune ning panustas ühise pere majapidamiskuludesse ja heaolusse rahaliselt ja füüsiliselt. Hageja pakkus kooselu ajal kostjale eluaset ja rahalist tuge igapäevaste majapidamiskulude kandmiseks (ca 2000 eurot kuus), sest kostja ei käinud tööl. Hageja panuseks oli ka kostjale raha ülekandmine ning kostja panuseks pere toimetuleku korraldamine. Pooled elasid ühise perena ja ostsid sõiduauto laste sõidutamiseks. Mõlemad tegid panuseid selle eesmärgi saavutamiseks.
1.3.Kuna poolte kooselu on lõppenud, tuleb seltsing likvideerida ja hagejale tema panused tagastada. Hageja panus kokku 227 467,97 eurot (182 000 + 2 022,92 + 27 545,05 + 6000 + 16 300). Kostja panus on kokku 9000 eurot (4800 + 4200). Saue kinnisasja ainuomandi saamise järel peab hageja tasuma kostjale 52 916,01 eurot ((173 500 (347 000 ÷ 2) – 91 000 – 1011,46 – 13 772,53 – 3000 – 16 300 + 4500)).
3
2-23-6169
1.4.Juhul, kui seltsingu sätteid ei saa kohaldada, tuleb poolte kaasomand lõpetada, jättes kinnisasja hageja ainuomandisse kohustusega maksta kostjale hüvitist 52 916,01 eurot.
1.5.Juhul, kui kohus ei tuvasta seltsingu kokkulepet, tuleb hagejale tagastada kostja eest tasutud 125 083,99 eurot (91 000 + 1011,46 + 13 772,53 + 3000 + 16 300) alusetu rikastumise sätete alusel. Nimetatud summale lisandub kostjale ajavahemikul juuli 2019 – detsember 2022 kokku üle kantud 32 000 eurot (algselt 67 000 eurot). Kokku tuleb tagastada 157 083,99 eurot (algselt 209 083,99 eurot).
1.6.Alternatiivselt tuleb sõiduauto kinkeleping jämeda tänamatuse tõttu tühistada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt kohaldada hageja alusetust rikastumisest tulenevale nõudele aegumist.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõue selge ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja taotlused on segased, hageja ei ole esitanud kostja vastu rahalist nõuet ning hagis taotletu ei ole täidetav.
2.2.Poolte vahel ei olnud seltsingut. Pooled ei teinud võrreldavaid majanduslikke panuseid Kakumäe kinnisasja ega sõiduauto omandamiseks. Pooltel ei olnud hageja väidetud kulude kandmise kokkulepet. Pooltel oli Kakumäe kinnisasja omandades kokkulepe, et kostja on lastega kodus ja panustab lastesse ning hageja tasub kinnisvara soetamisega seotud kulud. Tagamaks kostjale kindlustunnet, pakkus hageja kostjale, et pool Kakumäe kinnisasjast hakkab kuuluma kostjale ning selle võõrandamisel saab kostja ka pool rahast endale. Kakumäe kinnisasja võõrandades leppisid pooled kokku, kuidas müügist saadud raha jagatakse. Kostja ei öelnud hagejale, et ei nõustu raha võrdse jagamisega, ega nõudnud oma panust tagasi. Seega ei puutu Kakumäe kinnisasjaga seotud asjaolud Saue kinnisasja jagamisse. Saue kinnisasja omandades olid poolte panused praktiliselt võrdsed. Hageja arvutused ei ole arusaadavad.
2.3.Kuna hageja ei ole esitanud kostja vastu rahalist nõuet, ei saa hagejal olla alust lõpetada kaasomandit 52 916,01 euro suuruse hüvitise vastu.
2.4.Hageja taotluses ei sisaldu rahalist nõuet. Kuigi hagiavalduse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kostjalt 209 083,99 euro tagastamist, ei ole hageja toonud esile ja tõendanud alusetu rikastumise eeldusi. Hagejal ei ole õigust nõuda laste ülalpidamiseks makstud raha tagasi. Kakumäe kinnisasjaga seotud alusetu rikastumise nõuded on aegunud.
2.5.Hageja ei ole kinkelepingut üles öelnud ega seda tühistanud. Kostja ei ole olnud jämedalt tänamatu.
4
2-23-6169 Kostja vastuhagi
3.Kostja esitas 31.07.2023 vastuhagi, milles palus lõpetada Saue kinnisasja kaasomandi, müües kinnisasja avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja määrates kindlaks, et avalikul enampakkumisel saadud rahast tasutakse esmalt enampakkumise korraldamise kulud ning ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdselt. Saue kinnisasja hageja ainuomandisse jätmise korral, palus kostja määrata, et hageja on kohustatud tasuma kostjale kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest hüvitise 173 500 eurot ning kostja on kohustatud andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused pärast hüvitise maksmist.
3.1.Vastuhagi kohaselt omandasid pooled Saue kinnisasja kaasomandisse. Asja kiiremaks lõplikuks lahendamiseks taotleb kostja kaasomandi lõpetamist kinnisasja müügi teel avalikul enampakkumisel. Kui hageja soovib jätta Saue kinnisasja enda ainuomandisse, peab ta maksma kostjale hüvitist 173 500 eurot (Saue kinnisasja väärtus 374 000 ÷ 2). Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.1.Hageja vastuväidete kohaselt soovib kostja saada ebamõistlikku hüvitist. Arvestades mõlema poole panuseid, ei ole hüvitis õiglane. Hageja soovib esmase alternatiivina kinnisasja enda ainuomandisse jätmist 52 916,01 euro suuruse hüvitise vastu. Alternatiivselt soovib hageja kaasomandi lõpetamist avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist. Kohus peaks määrama, et kinnisasja müügist saadud raha arvel täidetakse esmalt hageja panused, seejärel enampakkumise kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha poolte vahel proportsioonis 93,6% ja 6,4%.
4.2.04.03.2024 esitas hageja kohtukõne teesid, milles palus lõpetada Saue kinnisasja kaasomandi, müües selle avalikul enampakkumisel ja määrates, et enampakkumise tulemi arvel täidetakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja ülejäänud raha jätta 96,45% ulatuses hagejale ning 3,55% ulatuses kostjale. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 28.06.2024 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Maakohus lõpetas kinnisasja kaasomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel ja määras, et müügist saadud raha arvel tuleb esmalt kanda enampakkumise korraldamisega seotud kulud ja ülejäänud raha jagada kaasomanike vahel võrdsetes osades. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
hageja müüs 04.06.2019 tema ainuomandis olnud Vääna Jõesuu kinnisasja, kinnisasja väärtuseks oli 186 312 eurot; hageja ja kostja ostsid 15.07.2019 kaasomandisse Kakumäe kinnisasja hinnaga 428 000 eurot; hageja tasus ostusummast 180 000 eurot ja kostja 8000 eurot; hageja tasus notari tasu ja riigilõivu katteks kokku 2022,92 eurot; Kakumäe kinnisasja ostmiseks võtsid hageja ja kostja kaaslaenajatena LHV Pank AS-lt 230 000 eurot laenu; pooled kanti võrdsete mõtteliste osade kaasomanikena kinnistusraamatusse; 5
2-23-6169 -
-
pooled müüsid 17.06.2021 koos Kakumäe kinnisasja; müügilepingu järgi tasuti esmalt LHV Pank AS-ilt võetud laen summas 219 465,70 eurot; müügilepingu p 2.2.3 kohaselt tasus ostja 137 284,95 eurot kostja kontole ning müügilepingu p-de 2.2.4 ja 2.5 kohaselt 137 284,95 eurot (71 784,95 + 65 500) hageja kontole; hageja ja kostja ostsid 05.08.2021 Saue kinnisasja hinnaga 270 000 eurot; hageja tasus 138 000 eurot ja kostja 132 000 eurot; pooled kanti kinnistamisavalduse alusel võrdsete mõtteliste osade kaasomanikena kinnistusraamatusse; Saue kinnisasja eluhoonet on laiendatud (väljastatud ehitusluba) ja on ehitatud aiamaja (väljastatud ehitusteatis); Saue kinnisasja väärtus on 347 000 eurot; hageja kandis ajavahemikul 22.07.2019–28.12.2022 kostjale üle kokku 32 000 eurot; hageja tasus 16 300 eurot kostja kasutuses oleva sõiduauto eest.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõue seltsingu vara juurdekasvu jagamiseks jätta rahuldamata. Kinnisasi saab kuuluda seltsinguvara hulka ehk seltsinglaste ühisomandisse VÕS § 589 lg 1 järgi üksnes siis, kui on sõlmitud vastavasisuline notariaalselt tõestatud vormis seltsinguleping. Sellist lepingut ei ole esitatud. Järelikult reguleerib poolte õigussuhteid kinnistusraamatu kanne. Kande järgi olid pooled kinnisasjade kaasomanikud võrdsetes osades. Kaasomandi osa suurust ei muuda asjaolu, et pooled tasusid ostuhinna muul moel kui võrdsetes osades ega rahaliste panuste tegemine kinnisasja hooldamisel ja parendamisel. Kuigi kohtupraktika kohaselt võib teatud tingimuste korral olla võimalik rahaline nõue teise kaasomaniku vastu (nt kui renoveeritakse maja), saab seltsingu sätteid kohaldada üksnes konkreetsete esemete ja õiguste osas, mis tähendab, et seltsingu kokkulepe lõppeb eseme võõrandamisega ega lähe üle järgmisele kooselu ajal omandatud kinnisasjale. Pooled ei saa jagada Kakumäe kinnisasja majandamiseks tehtud panuseid ehk vara väärtuse juurdekasvu, sest kinnisasja võõrandamisega lõppes ka seltsing. Pooled leppisid Kakumäe kinnisasja võõrandamise lepingus kokku, kuidas jagunevad panused, sest ostja tasus ostuhinna pooltele võrdsetes osades. Q kirjalik tunnistus selle kohta, et poolte tahteks ei olnud raha jagada, ei ole usaldusväärne ega lükka ümber notariaalses lepingus sisalduvat. Isegi kui jaatada panuste jagamise võimalikkust, ei ole hageja panuste ja Saue kinnisasjale parenduste tegemist tõendanud. Kuigi Saue kinnisasjale on tehtud parendusi, ei ole hageja tõendanud oma panuseid ja nende suurust. Kinnisasja väärtuse hinnangust ei nähtu, millises osas on väärtus muutunud parenduste tõttu ja millises osas on kinnisvara hinnad muutunud.
5.3.Saue kinnisasja kaasomand tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel lõpetada. Pooled ei vaidle selle üle, et kaasomand tuleb lõpetada kinnisasja avalikul enampakkumisel müügi teel. Tegemist ei ole ebaõiglase jagamise viisiga. Saadud rahast tuleb esmalt täita enampakkumise kulud ja seejärel jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. Pooled leppisid kinnisasja kaasomandisse ostes kokku, et nende panused on võrdsed. Kakumäe kinnisasja kaasomand on lõppenud ja pooled leppisid Kakumäe kinnisasja võõrandamise kokkuleppes kokku ka kõigis rahalistes nõuetes.
5.4.Hageja alusetu rikastumise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuigi hageja väitel on kostja rikastunud pangaülekannetega saadud 32 000 euro ja sõiduauto eest tasutud 16 300 euro võrra, ei ole hageja tõendanud, milline oli tehing, mis VÕS § 1028 lg 1 tähenduses ära langes. 6
2-23-6169 Ülekanded tehti kostja ja laste ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 ja § 111 lg 2 järgi oli hagejal ülalpidamiskohustus.
5.5.Hageja nõue kinkelepingust taganemiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi VÕS § 270 tähenduses kinkelepingust taganemise avalduse, samuti ei ole hageja tõendanud jämedat tänamatust VÕS § 267 ja 268 tähenduses. Jämedaks tänamatuseks ei saa pidada kooselu lõppemist. Hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Sisuliselt on hageja asunud vaidlustama kõiki kooselu ajal tehtud varalisi kokkuleppeid pärast seda, kui poolte isiklikud suhted lõppesid.
5.6.Kohtupraktikas on tavaks, et kaasomandi lõpetamisel jäävad menetluskulud poolte kanda. Arvestades aga seda, et hageja keeldus kohtu pakutud kompromissist ning paisutas menetlust vastuoluliste seisukohtade esitamisega, ei ole õigelane jätta kostja menetluskulusid tema enda kanda. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 alusel jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded, sh selgitamata välja asjas tähtsad asjaolud ja tõendid ning kvalifitseerimata ja tähelepanuta hageja rahalised nõuded. Seltsingulepingu puudumise korral palus hageja hüvitada enam tasutud ostuhinna 182 000 eurot käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Apellant palub ringkonnakohtus asja lahendamise korral ringkonnakohtul selgitada tõendamiskoormist ning anda pooltele võimalus esitada täiendavaid tõendeid, selgitusi ja taotlusi.
6.2.Maakohus jättis vääralt hageja nõuded seltsingulepingu alusel rahuldamata. Maakohus leidis vääralt, et kinnisasja seltsinguleping peab olema sõlmitud notariaalses vormis, kuigi kohtupraktika seda ei toeta. Maakohus jättis seltsingulepingut tuvastades tähelepanuta C kirjaliku seletuse. Hageja esitatud tõendid (C ja Q kirjalik seletus) kinnitavad seltsingulepingu sõlmimist ja kokkuleppe sisu. Maakohus jättis hindamata hageja esitatud panuste tegemist kinnitavad tõendid. Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist ei välista see, et asjaõiguslikult on vara seltsingu kasuks soetatud poolte kaasomandisse. Seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada, kui on täidetud järgmised eeldused: 1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulisi võrreldavaid majanduslikke (rahaliselt hinnatavaid) panuseid ja 2) pooltel oli eset omandades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Need eeldused olid täidetud. Maakohus leidis õigesti, et Kakumäe kinnisasja majandamiseks oli loodud seltsing, kuid leidis vääralt, et see lõppes Kakumäe kinnisasja võõrandamisega ja panuste jagamise kokkuleppega. Ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud suhe elukaaslaste vahel ei tähenda seda, et seltsingulepingu sõlmimist tuleb hinnata eraldi iga kinnisasja puhul, mis suhte ajal 7
2-23-6169 omandatakse. Notar märkis Kakumäe kinnisasja müügilepingusse raha võrdsetes osades poolte pangakontodele kandmise põhjusel, et kinnisasi oli võrdsetes mõttelistes osades poolte kaasomandis. Pooled ei pööranud tol hetkel sellele tähelepanu, sest oli teada, et raha kasutatakse uue kinnisasja ostmiseks. Seltsing lõppes kooselu lõppemisel 20.02.2023.
6.3.Maakohus jättis kaasomandit lõpetades ebaõigesti arvestamata poolte panused. Maakohus tuvastas vääralt, et pooled olid Saue kinnisasja kaasomandisse omandades kokku leppinud, et poolte panused on võrdsed. See ei ole kooskõlas maakohtu tuvastatuga, et kinnisasjale tehti parendusi. Maakohus leidis ekslikult, et kaasomandi osade suurust ei muud asjaolu, et pooled tasusid ostuhinna muul moel kui võrdsetes osades. Maakohus pidi kaasomandi lõpetamisel arvestama hageja esitatud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et pooled tegid erineva suurusega panuseid kinnisasjade omandamiseks. Kuna kinnisasjad omandati 96,45% ulatuses hageja rahalise panuse arvel, ei ole õiglane ja hea usu põhimõttega kooskõlas jagada raha poolte vahel võrdselt. See toob kaasa kostja alusetu rikastumise ega taga hagejale õiglast hüvitist.
6.4.Maakohus leidis vääralt, et hagejal ei ole kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõuet (32 000 eurot + 16 300 eurot). Kostja kontole 22.07.2019–28.12.2022 kantud 32 000 euro õiguslik alus langes ära, sest kostja kasutas raha enda kulude kandmiseks. 41 kuu peale jagatuna sai kostja kuus keskmiselt 780 eurot. Arvestades poolte teise lapse sünniaega (15.05.2018), langes hageja PKS § 111 lg-st 1 tulenev ülalpidamiskohustus ära 15.08.2018 ja sellega langes ära ka raha maksmise aluseks olev tehing. Hageja esitas uued tõendid laste sünniaegade tõendamiseks.
6.5.Maakohtu otsuse põhjendustes on maakohus märkinud vastuoluliselt esmalt, et kulud tuleb jätta poolte kanda, ning seejärel, et hageja kanda. Maakohus jättis vääralt menetluskulud hageja kanda. Kaasomandi lõpetamise asjades on põhjendatud jätta kulud poolte endi kanda. Toimikust ei nähtu, et hageja oleks põhjustanud kostjale pahatahtlikult asjatuid menetluskulusid. Hageja tegi maakohtus kostjale mõistliku kompromissipakkumise hüvitada kostjale 30% kinnisasja väärtusest, kuid kostja keeldus. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta hageja esitatud uue tõendi vastu võtmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus jättis hagi ühisomandi lõpetamise nõude osas rahuldamata ja rahuldas vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Hagis sisalduva kaasomandi lõpetamise nõude osas tuleb apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada, maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi kaasomandi lõpetamiseks osaliselt. Ülejäänud rahaliste haginõuete osas tuleb apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada, maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks
8
2-23-6169 eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt ülal p 5.1), kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
10.Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata apellatsioonkaebusele lisatud tõendi poolte ühiste laste sünniaegade kohta, kuivõrd sellel ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust.
11.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et Saue kinnisasja kaasomand tuleb lõpetada kaasomandi lõpetamise sätete alusel avalikul enampakkumisel müügi teel ja müügist saadav raha tuleb jagada poolte vahel vastavalt kaasomandi mõtteliste osade suurustele.
11.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et Saue kinnisasja ei saa poolte vahel jagada ühisomandina seltsingu sätete alusel, sest pooled ei ole sõlminud notariaalses vormis seltsingulepingut, nagu leidis õigesti ka maakohus. Riigikohtu praktika kohaselt ei muuda abieluväline kooselu poolte omandisuhteid ning kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 17). Kinnisasi saab VÕS § 589 lg 1 alusel kuuluda seltsinguvara hulka ehk seltsinglaste ühisomandisse vaid juhul, kui eseme omandamise leping (seltsinguleping) on sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (RKTKo 20.12.2005, 3-2-1-142-05, p 14; RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-117-09, p 17). Kuna siinses asjas sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud vormis müügi- ja asjaõiguslepingu, mille alusel omandas kumbki pool 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast, kuid ei sõlminud notariaalselt tõestatud vormis seltsingulepingut kinnisasja omandamiseks seltsinguvarasse, ei saanud Saue kinnisasi kuuluda VÕS § 589 lg 1 alusel poolte kui seltsinglaste ühisomandisse (vt ka RKTKo 2-20-10878, p 13–15). Sellest tulenevalt ei saanud maakohus Saue kinnisasja ühisomandit seltsingu likvideerimise sätete järgi lõpetada ning lähtus õigesti sellest, et kaasomand tuleb lõpetada kaasomandi sätete järgi mõnel AÕS § 77 lg-lg 2 sätestatud viisil.
11.2.Kaasomandit lõpetades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et Saue kinnisasja kaasomand tuleb lõpetada kinnisasja avalikul enampakkumisel müügi teel ning müügist saadav raha tuleb jagada poolte vahel võrdselt, mitte hageja taotletu kohaselt sellest erinevas proportsioonis. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi hageja taotles maakohtus kaasomandi lõpetamist kinnisasja jätmisega enda ainuomandisse, alternatiivselt kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel, nõustus hageja 04.03.2024 menetlusdokumendis kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel. Sel viisil kaasomandi lõpetamist nõudis esmase nõudena ka kostja vastuhagis. Seega ei vaidle pooled enam Saue kinnisasja kaasomandi lõpetamise viisi üle
9
2-23-6169 AÕS § 77 lg 2 tähenduses. Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kuidas tuleb jagada kinnisasja müügist saadav raha, st millises ulatuses tuleb kummalegi poolele maksta tema osa välja. AÕS § 77 lg 2 järgi võib kohus lõpetada kaasomandi, müües kinnisasja avalikul enampakkumisel ning jagades saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohtu praktika kohaselt ei võimalda AÕS § 77 lg 2 ja TsMS § 445 lg 1 tulemist maha arvata summat, mis vastab kinnisasja soetamisel kaasomaniku tasutud sissemaksele (RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399, p 20). Seega tuleb avaliku enampakkumise korral jagada saadud raha, lähtudes kaasomandiosade suurusest. Ülaltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu otsust osas, millega maakohus otsustas lõpetada poole kaasomandi Saue kinnisasjale selle avalikul enampakkumisel müümise teel ning jagada kinnisasja müügist saadud raha poolte vahel vastavalt nende kaasomandi mõtteliste osade suurustele.
11.3.Eelnevat arvestades jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõude seltsinglaste ühisomandis oleva Saue kinnisasja jagamiseks (hagiavalduse taotluse 1. alternatiiv). Maakohtu otsus tuleb aga tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja kaasomandi lõpetamise nõude (hagiavalduse taotluse 2. alternatiiv). Arvestades seda, et hageja esitas mh alternatiivse nõude kaasomandi lõpetamiseks kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel, kuid soovis saadud raha jagamist kaasomandi osade proportsioonist erinevalt, rahuldas maakohus sisuliselt hageja kaasomandi lõpetamise nõude osaliselt, kuid märkis otsuses, et jätab hagi täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja rahuldab hagi kaasomandi lõpetamiseks osaliselt.
12.Osas, millega maakohus jättis hageja rahalised nõuded rahuldamata, tuleb maakohtu otsus tühistada ning asi tuleb selles osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, sest maakohus jättis hageja rahalise(d) nõude(d) ja nõude aluseks olevad asjaolud nõuetekohaselt välja selgitamata, samuti kontrollimata, millisel õiguslikul alusel saaks hageja rahalist nõuet (rahalisi nõudeid) hagis esitatud asjaoludel rahuldada.
12.1.Kuigi hagejal ei ole ülaltoodu kohaselt õigust nõuda Saue kinnisasja kui seltsinguvara jagamist ühisomandi lõpetamise kaudu ega nõuda kaasomandi lõpetamisel endale oma kaasomandi osale vastavast rahasummast suurema summa tasumist, võib hagejal asjas esitatud asjaolude kohaselt olla kostja vastu rahaline nõue. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus üks kaasomanik on teinud kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsusel kinnisasja korrashoiuks, säilitamiseks või parendamiseks kulutusi või kinnisasja säilitamiseks vajalikke toiminguid eelneva kokkuleppe või enamuse otsuseta, on kulusid kandnud kaasomanikul õigus nõuda teiselt kaasomanikult AÕS § 72 lg-te 1 ja 4 alusel kulutuste hüvitamist võrdeliselt tema osaga. Samuti saab solidaarvõlgnik olukorras, kus ta on täitnud ühist kohustust suuremas ulatuses, kui temale langevas osas, esitada teise solidaarvõlgniku vastu tagasinõude VÕS § 69 lg 2 alusel. Mitteabielulises kooselus elavate kaasomanike puhul võib vastavate eelduste esinemisel olla võimalik esitada ka seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise kaudu vara väärtuse juurdekasvu jagamise ehk ühiselt loodud majandusliku väärtuse jagamise nõue. Selliseid nõudeid saab kaasomanik maksma panna kaasomandi lõpetamise menetluses vastava nõude või tasaarvestuse vastuväite esitamisega, aga ka eraldi menetluses hagi esitamisega (RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399, p 20–22, 24).
10
2-23-6169
12.2.Siinses asjas esitas hageja alternatiivselt kostja vastu ka rahalise nõude. Hagiavalduse taotlusest ja põhjendustest saab järeldada, et hageja esmaseks sooviks oli likvideerida poolte kinnis- ja vallasasjade omandamisele suunatud seltsing ja jagada seltsinglaste ühisomandis olev seltsinguvara (hagiavalduse taotluse 1. alternatiiv). Juhul, kui seltsingulepingut ei saa tuvastada, soovis hageja saada kostjalt 157 083,99 eurot (algselt 209 083,99 eurot) (hagiavalduse taotluse 3. alternatiiv koosmõjus hageja 29.09.2023 seisukohaga). Juhul, kui sõiduauto puhul ei saa seltsingulepingut tuvastada ja sõiduauto on kostjale kingitud, soovis hageja saada kinkelepingust taganemisele tuginedes kostjalt tagasi sõiduauto müügihinda 16 300 eurot (hagiavalduse taotluse 4. alternatiiv).
12.3.Eelkõige võib hagejal olla seoses kinnisasjade omandamisega kostja vastu seltsingulepingust tulenev rahaline nõue vara väärtuse juurdekasvu hüvitamiseks vastavalt poolte tehtud panustele. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus suurema väärtusega ese (kinnisasi) ei kuulu seltsinguvara hulka, kuid täidetud on seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise eeldused, on võimalik nõuda eseme väärtuse juurdekasvu ehk ühiselt loodud majandusliku väärtuse jagamist VÕS § 600 lg 1 alusel sõltumata sellest, kellele kuulub suurema väärtusega ese (kinnisasi). Seejuures saab seltsingu sätteid kohaldada ka siis, kui asi kuulub poolte kaasomandisse. Kui mitteabielulise kooselu vältel on omandatud konkreetne suurema väärtusega ese (nt kinnisasi) või loodud ühiselt muu oluline ja kestva tähendusega varaliselt hinnatav hüve (nt parendatud kinnisasjal asuvat elamut), saab sellise varalise väärtuse jaotamisele kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid, kui: 1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ja 2) pooltel oli eset omandades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Kui suurema väärtusega ese (kinnisasi) ei kuulu seltsinguvara hulka, saab seltsinguvara jagamise all mõista vara väärtuse juurdekasvu ehk ühiselt loodud majandusliku väärtuse jagamist. Vara juurdekasvu hüvitamise nõue on rahaline nõue, mille suuruse kindlakstegemiseks tuleb eseme väärtusest esmalt maha arvata sellel lasuvad täitmata kohustused, mida ei täideta ka jagamise käigus. Selliselt saadud eseme netoväärtuse ulatuses saab mitteomanikust elukaaslane nõuda hüvitist, mille suuruse leidmiseks liidetakse tema poolt eseme soetamiseks või parendamiseks tehtud panuse väärtus ning selle panuse suurusele vastav osa vara väärtuse juurdekasvust. Panustena on käsitatavad varalise väärtusega sooritused, mis lähevad seltsingule üle või tulevad viimasele kasuks. Vara väärtuse juurdekasv tuleb jagada seltsinglaste vahel eelduslikult võrdselt, kuid pooltel on võimalik tõendada, et nad olid kokku leppinud, et vara väärtuse juurdekasv jagatakse erinevalt, või et nende panused olid erinevad. Seejuures tuleb panuste erinevust proportsionaalselt arvestada siis, kui panused eseme soetamisse või parendamisse olid oluliselt erinevad (vt RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878, p 16). Eeltoodu kohaselt tuli maakohtul esmalt tuvastada, kas seltsingu likvideerimise eeldused on täidetud, st kas pooled tegid kinnisasjade omandamiseks ja/või parendamiseks olulisi rahaliselt hinnatavaid panuseid ning milles seisnesid kummagi poole panused, aga ka seda, kas pooltel oli kinnisasju omandades ja/või parendades ühine tahe ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Siinsel juhul jättis maakohus põhjendamatult arvestamata mõlema kinnisasja omandamisel hageja ja kostja tehtud panused. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et elukaaslaste vaheline seltsinguleping lõppeb kooselu ajal ühiste panustega omandatud suurema väärtusega eseme (kinnisasja) võõrandamise korral. Kuna tegemist on ühiselt loodud varalise väärtuse, mitte seltsinglaste ühisomandisse kuuluva kinnisasja jagamisega, tuleb 11
2-23-6169 lähtuda sellest, kas ja milline on elukaaslaste loodud olemasolev varaline väärtus. Olukorras, kus elukaasalased on teinud varem kinnisasja omandamiseks rahaliselt hinnatavaid panuseid ja neil oli ühine tahe varalise väärtuse kestvaks loomiseks, ning omandavad selle kinnisasja asemele uue kinnisasja, jätkub seltsing ning pooled saavad seltsingu likvideerimise eelduste täidetuse korral jagada seltsingulepingu raames loodud lõplikku varalist väärtust, arvestades selle varalise väärtuse loomiseks tehtud kõiki elukaaslaste tehtud rahaliselt hinnatavaid panuseid. Iseenesest ei ole välistatud, et elukaaslased otsustavad VÕS § 596 lg 1 p 1 järgi algse kinnisasja omandamisel tekkinud seltsingu lõpetada ja likvideerivad seltsingu, kuid seltsingu lõppemist ei saa järeldada pelgalt sellest, et elukaaslased otsustasid kinnisasja võõrandada. Samuti ei saa seltsingu likvideerimist järeldada pelgalt sellest, et ostja kohustus müügilepingu järgi tasuma müügihinna kinnisasja kaasomanikele vastavalt kummagi kaasomandi osa suurusele. Seltsingulepingu lõppemiseks peab pool, kes sellele tugineb, tooma esile ja tõendama asjaolud, millest saab järeldada, et pooled otsustasid kinnisasja võõrandamisel seltsingu lõpetada ning likvideerisid seltsingu vastavalt VÕS §-s 600 sätestatule.
12.4.Juhul, kui poolte vahel ei saa kinnisasjade omandamise osas tuvastada seltsingut ja hageja rahalist nõuet ei saa rahuldada VÕS § 600 alusel, võib hagis esitatud asjaolusid arvestades olla hageja rahaline nõue põhjendatud ka muul õigusliku alusel. Poolte kaasomandis olevale kinnisasjale tehtud parenduste osas võib hageja nõue olla käsitatav kaasomaniku kulutuste hüvitamise nõudena AÕS § 72 lg-te 1 ja 4 tähenduses. Siiski olukorras, kus kostja ei tõendanud tehtud kulutuste suurust, ei oleks maakohtul olnud alust kulutuste hüvitamise nõuet rahuldada. Seoses poolte laenu- või müügilepingustest tulenevate kostja kohustuste täitmisega võib hagejal olla kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue lepingulisel või lepinguvälisel alusel. Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt viimase eest täidetud kohustuste hüvitamist lepingu alusel, tuleb hagejal tõendada, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja hüvitama hagejale kostja eest täidetud kohustused. Sellise kokkuleppe puudumise korral võib hagejal olla õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ka seaduse alusel. Kui hageja täitis solidaarvõlgnikuna kostja kohustusi, võib hagejal olla kostja vastu VÕS § 69 lg 2 alusel solidaarvõlgniku tagasinõue kostjale langevate maksete osas. Kui hageja täitis lepinguväliselt kostja kohustusi VÕS § 78 mõttes (nt tasus kinnisasja müügihinna kostjale langevas osas või sõiduauto müügihinna), siis võib tal olla õigus nõuda kulutuste hüvitamist ka käsundita asjaajamisele tuginedes VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel ning heauskse õigustamata käsundita asjaajamise korral VÕS § 1024 lg 4 järgi alusetule rikastumisele tuginedes VÕS § 1041 alusel (vt ka RKTKo 29.01.2014, 3-2-1-158-13, p 12). Iseenesest ei ole välistatud, et hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi ka hageja pangakontole 22.07.2019–28.12.2022 kantud raha (32 000 eurot), kuid selleks peab hageja tooma esile ja tõendama, millise kohustuse täitmiseks ta ülekandeid tegi ning millisel põhjusel see kohustus ära langes. Seda ei ole hageja hoolimata maakohtu selgitustest teinud. Arvestades hageja väiteid, kandis hageja kostjale raha üle igapäevaste kulude katmiseks. Seega võis kulude kandmise aluseks olla poolte kokkulepe, mille kohaselt tasus hageja nimetatud summa laste ja hageja ülalpidamiseks. Seejuures ei ole tähtsust sellel, kas ja kui suures ulatuses oli hageja kohustatud poolte ühiseid lapsi ja hagejat ülal pidama, sest tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest saab kokku leppida ka seaduses sätestatust ulatuslikumas ülalpidamiskohustuses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka juhul, kui poolte vastav kokkulepe oleks mingil põhjusel ära langenud, võib ülalpidamise korral olla 12
2-23-6169 rikastumine VÕS § 1033 lg 1 alusel ära langenud. Samuti ei oleks pere ülalpidamiseks makstud raha tagasinõudmine hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetav, kui saadud raha on ülalpidamiseks ära tarvitatud ning sellest tulenevalt tuleks VÕS § 1028 lg 1 jätta ka VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Nagu ülal märgitud, ei ole välistatud ka hageja nõue kostja vastu seoses sõiduauto müügihinna tasumisega kostja eest. Juhul, kui kostja väidab, et hageja kinkis talle sõiduauto ja/või tasus müüjale kostja asemel sõiduauto müügihinna poolte kokkuleppe alusel, mitte õigusliku aluseta, tuleb kostjal oma väidet tõendada. Eelnevat kokku võttes võib hageja rahalisi nõudeid kvalifitseerida ka muul õiguslikul alusel kui seltsing ning maakohus ei ole nõudeid neil õiguslikel alustel käsitlenud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi kostja esitas hageja rahalisele nõudele aegumise vastuväite, ei pruugi kostja rahalised nõuded ülal märgitud õiguslikel alustel olla aegunud, sest erinevate nõudealuste puhul on aegumistähtaeg ja aegumise algus erinevad.
12.5.Arvestades hageja rahaliste nõuete võimalikke erinevaid õiguslikke aluseid ja seda, et maakohus jättis hageja rahalise(d) nõude(d) välja selgitamata ja õiguslikult kvalifitseerimata ning ühes sellega selgitamiskohustuse nõuetekohaselt täitmata, rikkus maakohus hageja rahalise nõude osas eelmenetluse ülesanded TsMS § 392 tähenduses sedavõrd suures ulatuses, et ringkonnakohus ei saa lahendada ise hageja rahalist nõuet. Seetõttu tuleb maakohtu otsus hageja rahaliste nõuete osas tühistada ja asi saata rahaliste nõuete osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema rahaliste nõuete võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni ning anda sellest tulenevalt hagejale võimalus oma rahalisi nõudeid (sh nõuete suurust) ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustada, samuti kostjale võimalus esitada hageja täpsustatud rahaliste nõuete kohta täiendavaid vastuväiteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.