A.Z-i hagi Bodekuelo Taperbaaro OÜ (endine Artom OÜ) vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
9463 eurot 28 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A.Z (isikukood XXX, elukoht, XXX, eXXX lepinguline esindaja Kristjan Okas (e-post XXX) Kostja Bodekuelo Taperbaaro OÜ (endine Artom OÜ) (registrikood 12990479, asukoht Rävala pst 8, XXX, e-post XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige W.J (isikukood XXX), endine juhatuse liige G.Y (isikukood XXX, XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
03.09.2025, 15.10.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.Z-i 17.03.2025 hagi Bodekuelo Taperbaaro OÜ (endine Artom OÜ) vastu töövõtulepingutest taganemisest tulenevalt põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks osaliselt.
2.Mõista Bodekuelo Taperbaaro OÜ-lt (endine Artom OÜ) A.Z-i kasuks välja 8985 eurot 33 senti, millest 8400 eurot 31 senti on seotud töövõtulepingutest nr 241359 ja 241362 taganemisega, 439 eurot 20 senti on kohtueelsed õigusabikulud ning 145 eurot 82 senti sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (8839 eurot 51 senti) perioodil 22.01.2025–16.03.2025. Jätta kohtueelsete õigusabikulude ja sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamise nõue eeltoodut ületavas ulatuses rahuldamata.
3.Jätta menetluskuludest 95% Bodekuelo Taperbaaro OÜ-lt (endine Artom OÜ) kanda ning 5% A.Z-i kanda.
4.Mõista Bodekuelo Taperbaaro OÜ-lt (endine Artom OÜ) A.Z-i kasuks välja menetluskulud 2215 eurot 78 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (2215 eurot 78 senti) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.Z (hageja) esitas 17.03.2025 hagi Bodekuelo Taperbaaro OÜ (endine Artom OÜ) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 9315 eurot 31 senti, viivis 153 eurot 66 senti ja kahjuhüvitis 915 eurot tulenevalt poolte vahel sõlmitud kahest tarbija töövõtulepingust VÕS § 635 lg-te 1 ja 4 mõttes. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 07.05.2024 kaks töövõtulepingut. Esimese töövõtulepingu nr 241359 (leping I) järgi kohustus kostja rajama hagejale hiljemalt 07.06.2024 puurkaevu ning hageja kohustus selle eest tasuma 4575 eurot (dtl 12–16, 46–50, 109–115). Teise töövõtulepingu nr 241362 (leping II) järgi pidi kostja rajama kanalisatsioonisüsteemi ning hageja kohustus selle eest tasuma 8065 eurot 42 senti (dtl 58–62, 116–120, dtl 122–126). Hageja nimel tasus lepingu I järgse tasu ja ettemaksu lepingu II eest kostjale Altivi Projekt OÜ (kolmas isik) poolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel VÕS § 78 lg 1 mõttes. Kolmas isik tasus lepingust I tuleneva kohustuse täitmiseks kostjale 4575 eurot kahe maksega (dtl 17–22). Kolmas isik tasus kostjale lepingust II tuleneva kohustuse täitmiseks ettemaksu 3825 eurot 31 senti (dtl 21–33). Kostja rikkus lepingutest I ja II tulenevaid kohustusi, kui ta jättis kokku lepitud tööd nõuetekohaselt tegemata.
1.1.Hageja selgitas lepingu I kohta, et kostjal olid lepingu I järgi kokkuvõtvalt järgmised kohustused, mida kostja rikkus (dtl 177–182): kostja pidi rajama puurkaevu vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud asukoha kooskõlastuse korraldusele, keskkonnaameti poolt kaevu puurimiseks antud loale ning puuritava kaevu asendiplaanile, mis eeldasid puurkaevu projekti tehniliste tingimuste ja elektroonse kaevupassi kohaselt pidi rajatava puurkaevu sügavus olema hinnanguliselt 35m vastavalt pakkumisele nr 20241359 puurkaev pidi võimaldama saada tarbevett vastavalt projektile hind pidi sisaldab veeanalüüside tegemist ja maksumust puurkaev tuli rajada vastavalt kehtivale veeseadusele puurkaev ja selle kohta käiv informatsioon pidi olemas pärast registrisse kandmist järgmisel lehel https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx 2
kostja pidi täitma puurkaevu andmed Keskkonnaregistris pärast veeproovide vastuse saamist ja need Keskkonnaametile edastama. kostja oleks pidanud lepingu I p 3.4 järgi rajama puurkaevu 07.06.2024.
Kostja rikkus lepingut I, sest ta ei ole seni lepingust I tulenevaid kohustusi täitnud, puurkaev on rajamata ning seadustamata. Puurkaev ei valminud hiljemalt 07.06.2024 ning puurkaev ei valminud ka 19.08.2024, kuigi kostja nii väidab. See nähtub asjaolust, et kostja ei ole esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega põhjendusi, miks seda esitada ei saa. Kostja rikkus lepingut ka seetõttu, et puurkaev ei vasta lepingutingimustele, mittevastavust tõendab asjatundja Indrek Tambergi 12.12.2025 arvamus (dtl 195–197). Puurkaev on lepingutingimustele mittevastav järgmistel põhjusel: puurkaevul on vale sügavus, see ei vasta projektile, on 35 meetri asemel 18 meetrit sügav, eeltoodu tõttu on vett andev osa vaid 5–6 meetrit, soola sisaldus puurkaevus oleval veel on kordades üle normide, mille tõttu ei sobi vesi joogi-ja tarbeveeks, olemasolevat puurkaevu ei saa muuta ega parandada, sest puurkaevu manteltoru on plastikust ning puurkaevu sügavamaks puurimine purustaks selle.
1.2.Hageja leiab, et kostja rikkus lepingust II tulenevaid kohustusi, sest ta ei ole neid seni täitnud. Kostja pidi kanalisatsiooni rajamisega alustama hiljemalt 07.07.2024 ja selle kahekümne kalendripäeva jooksul lõpetama, kuid kostja ei ole kanalisatsiooni seni rajama hakanud. Kuna kostja rikkus lepinguid, taganes hageja 17.01.2025 lepingutest I ja II. Hageja esitas 17.01.2025 kostjale taganemisavalduse ja kahju hüvitamise nõude (dtl 42–44). Hageja märkis, et taganeb lepingutest I ja II VÕS § 116 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 635 lg 1, 636 lg 5 ja VÕS § 188 lg 1 alusel ning nõuab 8400 eurot 31 senti tagasitäitmise võlasuhte raames VÕS § 189 lg 1 kohaselt. Hageja palus kostjal tagastada raha hageja arvelduskontole hiljemalt 24.01.2025. Hageja esitas lisaks kahju hüvitamise nõude, milles palus kostjal hüvitada kohtueelsed õigusabikulud kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt. Kostja 24.01.2025 raha ei tagastanud ning kahju ei hüvitanud.
1.3.Hagiavalduse täpsustuste järgi palus hageja lõpliku nõudena kostjalt välja mõista (dtl 182): 8400 eurot 31 senti (4575 + 3825,31), põhivõlg lepingutest I ja II taganemise tõttu 915 eurot, mis on kahjunõue kohtueelse õigusabikulu hüvitamiseks 153 eurot 66 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis taganemise ja kahju hüvitamise nõudelt 9315 eurot 31 senti (8400,31 + 915) 22.01.2025–16.03.2025 eest. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4629 eurot 50 senti ja seadusjärgne viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja palus rahuldada hagi TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning tunnistada TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2.Tartu Maakohus võttis 03.04.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohus andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus.
3.Kostja esitas 29.04.2025 hagile vastuse (dtl 80–132), milles vaidles hagile vastu, leides, et hageja nõuded ei ole põhjendatud ega tõendatud ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas, et tegemist ei olnud tarbijatöövõtulepinguga, sest tegelikult telliti tööd hageja ettevõttele Geta Grupp OÜ, mille ainuosanik ta on.
3.1.Kostja selgitas lepingu I (puurkaev) kohta, et on kõik lepingust I tulenevad tööd teinud, hagejale üle andnud ning saab seda ka tõendada. Kostja pidi lisaks puurkaevu rajamisele kooskõlastama puurkaevu asukoha kohaliku omavalitsusega, puurkaevu projekteerima ja 3
taotlema sellele ehitusloa, transportima tehnika ja materjali, mõõtma staatilise ja dünaamilise veetaseme ja tegema veeanalüüsid. Kostja tegi kõik tööd. Hageja 19.08.2025 e-kiri kostjale lubadusega paigaldada 20.08.2025 puurkaevu pump (dtl 85), foto puurkaevu rajamisest (dtl 86 ja 87) ning asjaolu, et maksehäires ei esitatud nõudmisi seoses puurkaevuga (dtl 121) tõendavad puurkaevu valmimist Kostja on hagejale tellitud tööd üle andnud ning hageja on need vastu võtnud. Lepingu I p 5.3 järgi oli hagejal aega kolm kalendripäeva pärast tööde tegemist, et esitada kostjale tööde mittevastavusega seotud pretensioonid. Puurkaevu üleandmine toimub automaatselt peale kaevu puurimist kinnistul lepingu p 7.2 alusel.
3.2.Kostja selgitas lepingu II (kanalisatsioon) kohta, et töödega alustamine seisis hageja taga. Hageja andis kostjale oma 05.09.2024 e-kirjas teada, et tellis kanalisatsioonitöö teiselt pakkujalt ning soovib kostjalt raha tagasi. Kuna kinnistul oli kanalisatsioonitööde teostamine võimalik alates 20.08.2025 ning hageja teatas juba 05.09.2025, et keegi teine tegi tööd ära, võib sellest järeldada, et hageja leidis lihtsalt endale soodsama pakkuja ning loobus tööde tellimisest kostjalt, andmata kostja võimalust teha tööd mõistliku aja jooksul tööd. Hageja ei saanud taganeda lepingust põhjendusel et kostja on lepingut rikkunud, sest hageja ei andnud kostjale mõistlikku aega lepingu II täitmiseks. Kostja andis hagejale teada, et kokkulepitud kanalisatsioonitööd saab teostada kui kinnistul saab kasutada vett. Hageja andis kostjale teada et pump saab paigaldatud ning vett saab kasutada alates 20.08.2024. Sellest tulenevalt ei saanud olla tööde tähtaeg hageja poolt väidetud 07.07.2024. Hageja ei ole kehtivalt lepingust II taganenud. Lepingu p 8.2 sätestas, et tellija võib lepingu igal ajal olenemata põhjusest etteteatamiseta üles öelda. Sellisel juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö eest, kui tööd on teostatud kehtiva seaduse ja projekti järgides. Eelnimetatud põhjusel lepingu ülesütlemisel hüvitab tellija töövõtjale lisaks faktiliselt tehtud töö eest tasumisele lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju, 50% lepingu hinnast.
4.Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 03.09.2025 kohtuistungi. Kohtuistungile ei ilmunud ükski pooltest ega hageja lepinguline esindaja. Hageja esindaja selgitas telefoni teel, et on haige, kuid unustas kohtule tõendi esitada ja haigestumisest teada anda. Kohus toimetas kostja seaduslikule esindajale kohtukutse isiklikult kätte 20.08.2025 kell 14.26 KÄPO-s. Kostja seaduslik esindaja teavitas kohut 02.09.2025 kell 20.47 saadetud e-kirja teel, et on haige ning ei saa istungil osaleda, kuid mõjuva põhjuse kohta tõendit kohtule ei esitanud. Kohus lükkas asja arutamise edasi.
4.1.Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 15.10.2025 kohtuistungi. Kohtuistungile ei ilmunud kumbki pool, hageja lepinguline esindaja osales video teel. Kohus otsustas lahendada asja sisuliselt TsMS § 414 kohaselt, kuivõrd kostja oli TsMS § 413 lg 3 p 3 mõttes olnud nõus kirjaliku menetlusega (dtl 83). Kohus täpsustas kohtuasja aluseks olevaid asjaolusid ja selgitas hagejale tõendamiskoormist. Hageja on tuginenud töövõtulepingust taganemisele (kaks töövõtulepingut, esimene puurkaevu rajamiseks ja teine kanalisatsioonitöödeks). Et tagasitäitmise võlasuhte raames kostjalt raha tagasi nõuda, tuleb tõendada: taganemise formaalsed eeldused (st et taganemisavaldus on esitatud ja kostja selle kätte saanud, selle kohta 17.01.2025 dtl 42 on hageja tõendid esitanud) taganemise materiaalsed alused: 1) kostjale on antud mõistlik tähtaeg kohustuse täitmiseks või 2) esines oluline lepingu rikkumine. Selles osas oleks tõendeid rohkem vaja, praegustest materjalidest ei nähtu. Hageja selgitas lepingu I kohta, et puurkaevu sellisena, nagu ta praegu on, tegi valmis kostja, konkreetset lõpetamise päeva ei oska öelda. Võimalik, et 20.08.2024. Üks asi on augu puurimine, teine asi järeltegevused – betooni valamine, aga ka dokumentatsiooni korda 4
tegemine. Kostja täitis lepingujärgse kohustuse ja kandis puurkaevu andmed registrisse alles 24.01.2025 (dtl 128). Puurkaev ise on endiselt ainult 18 meetrit sügav, tehniliselt saab sealt vett saab võtta, joogivett mitte. Tõenäoliselt on tulevikus vaja puurida uus auk, see tuleb soodsam, kui olemasoleva sügavamaks puurimine. Hageja lubas lepinguga II seostuvat täpsustada.
4.2.Kohus määras kohtuistungil eelmenetluse lõppemise aja, pärast mida uusi asjaolusid ega tõendeid esitada ei saa. Kohus pikendas seoses puhkusel viibimisega tähtaegu. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 14.01.2026 ning selgitas, et siis lõpeb eelmenetlus ning pärast seda uusi tõendeid ega asjaolusid esitada ei saa. Kohus andis lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kuni 21.01.2026 ning nimekirjadele vastamise tähtaja 23.01.2026.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks kaks kohtuistungit. Esimesele kohtuistungile pooled ega nende esindajad ei ilmunud. Teisel kohtuistungil osales hageja esindaja video teel, kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendab seda järgnevalt.
6.Kohus märgib, et hageja on palunud kostjalt välja mõista: 8400 eurot 31 senti (4575 + 3825,31), tuginedes sellele, et ta on lepingutest I ja II VÕS § 116 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 635 lg 1, 636 lg 5 ja VÕS § 188 lg 1 kohaselt kehtivalt taganenud. Hageja palub kostjalt välja mõista 8400 eurot 31 senti tagasitäitmise võlasuhte raames VÕS § 189 lg 1 kohaselt. 915 eurot, mis on kohtueelsed õigusabikulud kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt. 156 eurot 51 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis taganemise ja kahju hüvitamise nõudelt 9315 eurot 31 senti (8400,31 + 915) 22.01.2025–16.03.2025 eest. Kohus analüüsib esmalt poolte vahel sõlmitud lepingutest I ja II taganemisega seostuvaid nõudeid, mis põhinevad tagasitäitmisvõlasuhtel (I), seejärel kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisele suunatud kahjunõuet, viivisenõuet ning menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (II). I
7.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: pooled sõlmisid kaks töövõtulepingut, töövõtulepingu nr 241359 (leping I) järgi kohustus kostja rajama hagejale puurkaevu ning hageja kohustus selle eest kostjale tasuma 4575 eurot (dtl 109–115) töövõtulepingu nr 241362 (leping II) järgi pidi kostja rajama kanalisatsioonisüsteemi, ja hageja kohustus selle eest kostjale tasu maksma (dtl 116–120) hageja tasus kostjale lepingu I eest 4575 eurot Altivi Projekt OÜ kaudu (dtl 19–20) hageja tasus kostjale lepingu II täitmiseks ettemaksu 3825 eurot 31 senti Altivi Projekt OÜ kaudu (dtl 32) hagejale on praeguseks rajatud 18 meetri sügavune puurkaev kostja ei rajanud hagejale kanalisatsioonisüsteemi hageja esitas kostjale 17.01.2025 lepingutest I ja II taganemise avalduse ja kahjunõude, milles palus kostjal tasuda 9315 eurot 31 senti, millest 4575 eurot on tasu lepingu I eest, 3825 eurot 31 senti lepingu II alusel tasutud ettemaks ning 915 eurot kohtueelne õigusabikulu kahjuna
5
kostja sai 17.01.2025 lepingutest I ja II taganemise avalduse ja kahjunõude kätte, kuid ei ole hagejale 9315 eurot 31 senti maksnud kostja muutis 18.11.2025 ärinime, praegune ärinimi on Bodekuelo Taperbaaro OÜ (endine Artom OÜ), juhatuse liikmeks sai W.J, kes on seotud 782 makseraskustes äriühinguga (dtl 181, 198–213).
8.Hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt 8400 euro 31 sendi hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi eeldusel, et hageja on kehtivalt lepingutest I ja II taganenud. Kohus arutas kohtuasja aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikku külge ning selgitas tõendamiskoormist istungil (dtl 158–159).
8.1.Kohus märgib, et töövõtulepingust on võimalik taganeda ning see VÕS § 655 kohaselt üles öelda. Töövõtulepingust taganemisel ja selle ülesütlemisel on erinevad õiguslikud tagajärjed (RKTKo 20.10.2016, 3-2-1-79-16, p 10–11). Hageja on tuginenud sellele, et ta on lepingutest taganenud. Lepingust taganemine toimub VÕS § 188 lg 1 järgi taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Riigikohus on selgitanud, et taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel tagasitäitmise võlasuhteks. Lepingupool võib VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (RKTKo 10.07.2023, 2-209750/61, p 29). Kui üleantu tagastamine on võimatu, tuleb VÕS § 189 lg 2 järgi hüvitada üleantu väärtus.
8.2.Hageja võib olla lepingutest I ja II kehtivalt taganenud tingimusel, et täidetud olid järgmised taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused: pooled olid sõlminud kehtivalt lepingud I ja II täidetud olid lepingutest I ja II taganemise formaalsed eeldused o hageja esitas kostjale lepingutest I ja II taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 o kostja sai lepingutest I ja II taganemise avalduse kätte o taganemine ei ole lubamatu VÕS § 118 kohaselt, hageja tegi taganemisavalduse mõistliku aja jooksul alates sellest, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama, või alates täiendava tähtaja möödumisest täidetud olid lepingutest I ja II taganemise materiaalsed eeldused o esines taganemisalus, kostja oli lepingutest I ja II tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg-te 1 ja 2 mõttes o kui taganeti enne kostja kohustuste sissenõutavaks muutumist pidi olema ilmne, et kostja paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita ning taganemise kavatsusest tuli kostjale teatada, välja arvatud juhul, kui kostja oli teatanud, et ta ei täida enda kohustust VÕS § 117 mõttes
9.Kohus leiab, et pooled on sõlminud kehtivalt lepingud I ja II. Kohus on seisukohal, et lepingud I ja II tuleb kvalifitseerida töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 mõttes. Kohus peab Euroopa Kohtu seisukoha järgi kontrollima tellija staatust tarbijana omal algatusel (Euroopa Kohtu otsus 497/13 Froukje Faber vs Autobedrijf Hazet Ochten BV, p 48). Kohtu hinnangul ei ole tegemist tarbijatöövõtulepingutega VÕS § 635 lg 4 mõttes.
9.1.Kohtu tuvastatud asjaoludel on lepingute I ja II pooled hageja ja kostja. Pooled on esitanud kohtule mitmeid faile lepingute I ja II kohta, kohus lähtub allkirjastatud failidest (dtl 110–120). Lepinguteksti kohaselt on lepingute I ja II järgi tellija hageja füüsilise isikuna, mis nähtub nii lepingu sissejuhatusest kui ka poolte andmetest lepingu lõpus, lepingutes I ja II puudub viide sellele, et hageja oleks sõlminud lepingu esindades mõnda juriidilist isikut. 6
Lepingute I ja II puhul on hageja on füüsilisest isikust tellija ning kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutsev töövõtja VÕS § 635 lg 4 mõttes.
9.2.Kohus leiab, et tegemist ei ole siiski tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 mõttes. Kuigi lepingu on sõlminud tellijana füüsiline isik, on kostja tõendanud, et hageja ei sõlminud lepingut VÕS § 1 lg 5 mõttes tarbijana, sest lepingud I ja II ei seostunud mitte hageja eratarbimise sfääriga, vaid tema iseseisva majandus- ja kutsetegevusega. Kostja on esitanud kohtule tõendina hageja 21.05.2024 e-maili, kus hageja on selgitanud, et lepingute I ja II esemega seotud kinnistu omanik ning tellija on Geta Grupp OÜ (registrikood 12929994). Lepingute I ja II esemega seotud Piiri, Tirbi küla, Saaremaa vald, Saare maakond asuva kinnistu (registriosa 2958534) omanik on Geta Grupp OÜ, kellele kuulub keskkonnaregistri andmetel alates 25.01.2025 ka kinnistul asuv puurkaev (dtl 128).
9.3.Kohus lisab, et tegemist ei saa olla tarbijatöövõtulepinguga ka põhjusel, et lepingute I ja II esemeks oli rajatiste rajamine maatükile. Tarbijatöövõtulepingul on spetsiifiline objekt, selle esemeks saab olla teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes. Riigikohus on leidnud, et ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes (RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 15). Kohus leiab, et käesoleval juhul, kus lepingute I ja II esemeks oli puurkaevu ja kanalisatsiooni rajamine Geta Grupp OÜ-le kuuluvale kinnistule ehk rajatiste rajamine äriühingu maatükile ei olnud sarnaselt tegemist tarbijatöövõtulepinguga.
9.4.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on pooled sõlminud kehtivalt lepingud I ja II, mis tuleb kvalifitseerida töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 mõttes, need ei ole tarbijatöövõtulepingud, sest lepingute I ja II esemeks oli rajatiste rajamine maatükile ning kostja on tõendanud, et lepingute I ja II täitmine ei seostunud hageja eratarbimise sfääriga.
10.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et lepingutest I ja II taganemise formaalsed eeldused olid täidetud. Hageja on tõendanud, et ta esitas kostjale lepingutest I ja II taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 mõttes ning kostja on selle kätte saanud. Taganemisavaldus on saadetud kostja e-mailile, millelt pooled varasemalt kirjavahetust pidasid ning kostja ei ole ka väitnud, et ta ei oleks taganemisavaldust kätte saanud (dtl 42).
10.1.Kohus leiab, et lepingutest I ja II taganemine ei olnud lubamatu VÕS § 118 mõttes, sest hageja tegi taganemisavalduse mõistliku aja jooksul alates vastavalt täiendava tähtaja möödumisest ning olulisest lepingurikkumisest teada saamisest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt suhtlesid pooled lepingute I ja II oluliste rikkumistega seoses kohtueelselt viimati 05.09.2024 (dtl 33), hageja konsulteeris juristiga 16.09.2024–22.10.2024 (dtl 33, 55) ning hageja tegi kostjale lepingutest I ja II taganemise avalduse 17.01.2025 (dtl 42).
10.2.Kohus leiab, et taganemisavaldus oli eeltoodut arvestades tehtud mõistliku aja jooksul ja taganemine oli lubatav, kostja ei ole ka väitnud, et taganemisavaldus oleks esitatud ebamõistlikult hilja või esineks muid asjaolusid, mille tõttu oleksid taganemise formaalsed eeldused täitmata. Kohus hindab järgmiseks, kas täidetud olid lepingutest I ja II taganemise materiaalsed eeldused. Kohus käsitleb esmalt lepingut I ja seejärel lepingut II.
11.Hageja on lepingu I kohta taganemisavalduses välja toonud, et ta taganes kostja olulise lepingurikkumise tõttu VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt ning VÕS § 647 järgi. Hageja väitel ei ole kostja seni töid teinud, olemasoleva puurkaevu rajas kolmas isik ning see puurkaev ei vasta asjatundja arvamuse järgi lepingutingimustele (dtl 55, 196–197).
11.1.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus oluliselt lepingust I tulenevaid kohustusi VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt ning VÕS § 647 järgi sellega, kui ta täitis lepingust I tulenevaid kohustusi osaliselt selliselt, et lõpptulemusena on kinnistul 35 meetri 7
sügavuse puurkaevu asemel 18 meetri sügavune puurkaev, mis on vale sügavusega, mille tõttu on vett andev osa on vaid 5–6 meetrit, kus asuva vee soolasisaldus on kordades üle normide, mille tõttu ei sobi vesi joogi- ega tarbeveeks, ning seda olukorras, kus olemasolevat puurkaevu ei saa muuta ega parandada (dtl 179–180).
11.2.Kohus leiab, et hageja on tõendanud ning pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli kohustus rajada 35 meetrine puurkaev (dtl 111 (leping), dtl 56 (kostja 25.04.2024 e-kiri). Hageja on tõendanud, et praegune puurkaev on 18 meetrit sügav (dtl 196). Hageja on tõendanud, et rajatud 18 meetrist puurkaevu ei ole võimalik parandada. Asjatundja on 12.12.2025 arvamuses välja toonud, et kuna puurkaevu manteltoru (12 m) on rajatud plastikust, siis puurkaevu sügavamaks puurimine võib suure tõenäosusega põhjustada manteltoru purunemise. Seega ei ole olemasoleva puurkaevu puurimine projektis kavandatud sügavuseni soovitatav. Planeeritud sügavusega puurkaevu rajamiseks tuleb olemasolev puurkaev tamponeerida ja rajada uus projektile vastav puurkaev (dtl 196–197).
11.3.Kohus leiab, et ainuüksi juba eeltoodud rikkumised on olulised lepingurikkumised, mille tõttu oli hagejal õigus VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt ning VÕS § 647 järgi lepingust I taganeda. Kuivõrd asjatundja arvamusest nähtuvalt ei ole olemasolevat puurkaevu võimalik parandada, oli hagejal VÕS § 647 lg-te 1 ja 3 järgi õigus taganeda täiendavat tähtaega andmata.
11.4.Kohus märgib, et kuivõrd eeltoodu oli piisav, et lepingust I kehtivalt taganeda, ei ole vajalik ülejäänud lepingurikkumisi analüüsida. Kohus lisab siiski, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt rikkus kostja ka teisi lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, kuid ei ole tõendanud, et tööd on valmis ning, et hageja oleks tööd vastu võtnud, arvestades muuhulgas seda, et tööde üleandmine oli kokku lepitud üleandmisvastuvõtmisaktiga lepingu p 4.6 järgi, mida kostja ei ole tõendina kohtule esitanud ega ka väitnud, et selline akt oleks koostatud (dtl 81–82, 112). Hageja tõenditest nähtuvalt tegi puurkaevu kolmas isik (dtl 55). Hageja on tõendanud ka seda, et puurkaev ei vasta väiksema sügavusega projektile (dtl 196–197), kostja hilines kohustuse täitmisega, kui kandis puurkaevu andmed keskkonnaregistrisse alles 25.01.2025 ehk pärast seda kui hageja oli lepingust I taganenud (dtl 132). Kostja ei tõendanud ka seda, et ta on puurkaevu hagejale üle andnud, lepingu I p 10 järgi kuuluvad puurkaev ja materjalid kuni registrisse kandmiseni kostjale (dtl 114).
11.5.Kohus leiab, et kostja vastutab lepingurikkumise eest. Pooled olid lepingu I p-s 6.1 kokku leppinud, et pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt. Pooled võivad kokkuleppel VÕS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1 järgi vastutust kohustuse rikkumise eest piirata ning näha ette rikkumise üksnes süü olemasolul. Tegemist ei olnud tarbijatöövõtulepinguga ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et kokkulepe ei kehti. Riigikohus on leidnud, et lepingurikkumise korral tuleb sarnaselt VÕS § 103 lg-le 1 lepingut rikkunud isiku süüd eeldada ning seetõttu peab hageja TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kohustuse rikkumise, oma kahju, põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel ja kahju ettenähtavuse, kostja peab aga tõendama vastutuse puudumist põhjusel, et ta ei olnud rikkumises süüdi (RKTKo 3-2-1-171-10, p 17; RKTKo 3-2-1-173-12, p 15–16). Kohus leiab, et kostja vastutab lepingu I rikkumise eest, sest ta ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et ta ei ole rikkumises süüdi, ega neid ka tõendanud.
11.6.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on lepingust I taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hageja on 17.01.2025 lepingust I kehtivalt taganenud.
8
12.Hageja on lepingu II kohta taganemisavalduses välja toonud, et ta taganes kostja olulise lepingurikkumise tõttu VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt ning VÕS § 647 järgi. Kohus tuvastab, et hageja andis kostjale 19.08.2024 lepingu II esemeks olevate kanalisatsioonitööde kohta teada, et tal hakkab asi juba kriitiliseks minema ning palus teada anda, millal tööd saab teha. Kostja vastas samal päeval, et saab kanalisatsioonitööd planeerida kui pump on kaevus.
12.1.Hageja kirjutas 30.08.2024 kostjale, et ootab vastust 30.08.2024 jooksul ning kui kostja ei vasta, siis ta taganeb lepingust (tühistab selle). Hageja kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt kostja hagejale seepeale ei vastanud, mistõttu kirjutas hageja 05.09.2024 kostjale, et kuna te ei vasta ja kanalisatsioonisüsteemi ei ole mõistliku aja jooksul ehitama hakatud siis soovin meie vahel sõlmitud lepingu 241362 tühistada. Olin sunnitud võtma teise ettevõtte, kes projekti lõpuni viiks. Palun tagastage ettemakstud raha ehitusettevõtte Altivi Project OÜ samale arveldusarvele kust ettemaks teile teostati (dtl 33).
12.2.Kohus leiab, et hageja 05.09.2024 kirja kostjale saab käsitada taganemisavaldusena, selle kehtivusele hinnangu andmiseks tuleb arvestada ka kostja väiteid. Kostja on hagivastuses välja toonud, et ta andis 19.08.2024 hagejale teada, et kokkulepitud kanalisatsioonitööd saab teha, kui kinnistul saab kasutada vett ning hageja andis samal päeval kostjale teada et pump saab paigaldatud ning vett saab kasutada alates 20.08.2024 (dtl 33). Kostja leidis, et sellest tulenevalt ei saanud olla tööde tähtaeg hageja poolt väidetud 07.07.2024 ning hageja ei saanud taganeda lepingust põhjendusel et kostja on lepingut rikkunud, kuna hageja ei andnud kostjale mõistlikku aega selle täitmiseks (dtl 81). Hageja on täiendavaates seisukohtades leidnud, et kanalisatsioon pidi olema valmis hiljemalt 08.09.025, sest kostja enda väitel valmis 19.08.2024 puurkaev ning tööde valmimise tähtpäev oli lepingu II p 4.4 järgi 20 päeva ehitusplatsi kostjale üleandmisest (dtl 176, 117).
12.3.Kohus leiab, et põhjendatud on kostja vastuväide, et hageja ei tõendanud, et kanalisatsioonitööd pidid valmima hiljemalt 07.07.2024, samas nõustub kohus hageja käsitlusega, et ta on tõendanud, et ehitusplats anti kostjale üle hiljemalt 19.08.2024 ning sellest alates 20 päeva jooksul ehk nädalavahetust arvestades 09.09.2024 pidid kanalisatsioonitööd lepingu II p 4.4 järgi valmis olema. Kuivõrd hageja esitas kostjale 05.09.2024 e-kirja, mida võib käsitada taganemisavaldusena, taganes hageja VÕS § 117 mõttes enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Kohus märgib, et pool saab VÕS § 117 lg-te 1–3 järgi lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda, kui on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, sealjuures tuleb lepingust taganemise kavatsusest teatada, välja arvatud juhul, kui kostja õeks teada andnud, et ta lepingut II ei täida.
12.4.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et 05.09.2024 seisuga oleksid olnud täidetud materiaalsed eeldused, et lepingust II enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda. Kostja ei olnud teada andnud, et ta ei kavatse lepingut täita. Hageja pidi seda arvestades kostjat lepingust taganemise kavatsusest teavitama, mida hageja ka tegi, kuid ta ei oodanud ära mõistlikku aega, et anda kostjale võimalus täitmist kinnitada või tagada (dtl 33). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei taganenud hageja lepingust II kehtivalt 05.09.2024 enne kohustuste sissenõutavaks muutumist.
12.5.Kohus leiab, et hageja taganes aga lepingust kehtivalt 17.01.2025, sest selle aja peale oli möödunud mõistlik periood, mille jooksul oleks kostjal olnud võimalik enda kohustusi täita või hagejaga suhelda, kuid kostja seda ei teinud. Kohus leiab, et kostja rikkus VÕS § 647 mõttes oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi, kui ta jättis kanalisatsioontööd tegema, hageja oli andnud lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja 30.08.2024 ning kostja ei olnud VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes kohustusi täitnud, mistõttu oli tegemist olulise 9
lepingurikkumisega. Kohus leiab, et hageja on tõendanud ka seda, et ta võis 17.01.2025 taganemisavaldust tehes eeldada, et kostja enda kohustusi ei täida, sest ta oli kuulnud kostja makseraskustest ning 18.11.2025 oli vahetatud kostja ärinimi, uueks ärinimeks sai Bodekuelo Taperbaaro OÜ ning juhatuse liikmeks W.J, kes on seotud 782 makseraskustes äriühinguga (dtl 181, 198–213). Eeltoodut arvestades olid 17.01.2025 lepingust II taganemise materiaalsed eeldused täidetud.
12.6.Kohus leiab, et kostja vastutab lepingurikkumise eest. Pooled olid lepingu II p-s 6.1 kokku leppinud, et pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt. Pooled võivad kokkuleppel VÕS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1 järgi vastutust kohustuse rikkumise eest piirata ning näha ette rikkumise üksnes süü olemasolul. Tegemist ei olnud tarbijatöövõtulepinguga ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et kokkulepe ei kehti. Kohus leiab, et kostja vastutab lepingu I rikkumise eest, sest ta ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et ta ei ole rikkumises süüdi, ega neid ka tõendanud.
12.7.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on lepingust II taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hageja on 17.01.2025 lepingust II kehtivalt taganenud.
13.Kohus leiab, et kuivõrd hageja taganes 17.01.2025 kostjaga sõlmitud lepingutest I ja II kehtivalt, on tal VÕS § 189 lg 1 kohaselt tekkinud õigus nõuda tagasitäitmisvõlasuhte raames kostjalt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
13.1.Kohus märgib, et kuigi kohustus tagastada kõik üleantu on VÕS § 189 lg-s 1 sõnastatud justkui tagasitäitmisvõlasuhte raames nõuete esitamise eeldus, on oma olemuselt tegemist kostja vastuväitega VÕS § 189 lg 1, § 111 lg 7 ja § 110 lg 5 kohaselt. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et ta sooviks VÕS § 110 lg 5 järgi, et teda kohustataks otsust täitma üksnes juhul, kui hageja on oma kohustuse tema suhtes täitnud (hüvitanud üleantud lepingutingimustele mittevastava puurkaevu väärtuse) või sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse. Kohus saanuks VÕS § 189 lg-te 1–3 kohaseid nõudeid saldeerida vaid kostja taotlusel, nagu on selgitatud ka õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas (RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320/73, p 15.1; RKTKo 13.12.2021, 2-20-5160/64, p 13; VÕS-I Komm § 110, p 8.2). Kostja üleantu tagastamise nõuet ega väärtuse hüvitamise taotlust ei esitanud, tal on võimalik enda nõudeid esitada eraldi menetluses.
13.2.Kohtu tuvastatud asjaoludel on hageja tasunud kostjale lepingu täitmiseks 4575 eurot ning lepingu II jaoks ettemaksu 3825 eurot 31 senti kolmanda isiku kaudu (dtl 19, 20, 32). Kohus leiab, et need summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus rahuldab selles osas hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8400 eurot 31 senti. Kohus käsitleb järgnevalt kohtueelse õigusabikulu kui kahju hüvitamise nõuet ning viivisenõuet. II
14.Hageja on palunud kostjalt enda kasuks välja mõista 915 eurot, mis on kohtueelsed õigusabikulud kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt. Kohus märgib, et otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes on ka lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p 28; RKTKo 24.11.2021, 2-1813432/108, p 24).
14.1.Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel järgmistel tingimustel: hagejale on tekkinud kahju 10
esineb põhjuslik seos kostja lepingurikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel õigusabi kasutamine oli hagejale mõistlikult võttes vajalik, kas selleta oleks isik saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta hageja on tõendanud, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma hageja kantud õigusabikulud on mõistlikud ehk vajalikud ja mõistliku suurusega
(RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p 28; RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432/108, p 24; RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 3-2-1-19-13. p 11; RKTKo 3-2-1-138-10, p 29; RKTKo 3-2-1-79-08 p 18).
14.2.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et talle tekkis otsene varaline kahju, kui ta pidi kandma kohtueelseid õigusabikulusid põhjusel, et kostja rikkus lepingust I ja II tulenevaid kohustusi. Kohtueelsed õigusabikulud hõlmavad konsultatsiooni, dokumentidega tutvumist ja taganemisavalduse koostamist ja edastamist. Hageja on kohtueelsete õigusabikulude kohta kohtule tõendina esitanud taganemisavalduse (dtl 41–45) ja õigusabikulude kohta hagejale väljastatud arve (dtl 73). Kohus leiab, et kuivõrd kohtueelsed õigusabikulud tekkisid õigusabikulude arve järgi seoses õigusabi kasutamisega taganemisavalduse koostamiseks ja konsultatsiooniks, on hageja tõendanud, et esines VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslik seos hagejale kahju tekkimise ja kostja lepingurikkumise vahel. Hageja taganes lepingust, sest kostja rikkus lepingut ning kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja vajanud õigusabi taganemisavalduse koostamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõude keskne eeldus on taganemise formaalsete ja materiaalsete eelduste täitmine, oli õigusabi kasutamine oli hagejale mõistlikult võttes vajalik, selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta.
14.3.Kohus leiab, et hageja on õigusabikulu eest esitatud arvega tõendanud, et mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma (dtl 73). Arve kohaselt osutas jurist talle õigusabiteenust viis tundi tunnihinnaga 150 eurot, pool tundi olid kulud konsultatsiooni eest, tund aega alusdokumentidega tutvumine ning 3,5 tundi kulus taganemisavalduse koostamisele ja esitamisele. Kohus leiab, et hageja kantud õigusabikulud on mõistlikud ehk vajalikud ja mõistliku suurusega osaliselt. Tegemist oli taganemisavalduse mitte menetlusdokumendiga ning põhjendused olid üldised. Kohtu hinnangul on taganemisavalduse sisu ja asja keerukust arvestades põhjendatud juristi tunnitasu määr 120 eurot + km ning põhjendatud ajakulu kolm tundi, tund aega dokumentidega tutvumise ja konsultatsiooni eest ning kaks tundi taganemisavalduse koostamiseks.
14.4.Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt välja mõista otsese varalise kahju hüvitis 439 eurot 20 senti (120 × 3 + 22% km).
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka 156 eurot 51 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis taganemise ja kohtueelsete õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõudelt 9315 eurot 31 senti (8400,31 + 915) 22.01.2025–16.03.2025 eest. Kuivõrd kohus rahuldas hagi taganemise ja kohtueelsete õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõudes osaliselt, tuleb kõne alla viivisenõue põhinõudelt selle rahuldatud ulatuses 8839 eurot 51 senti (8400,31 + 439,2).
15.1.Hageja on palunud välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise perioodil 22.01.2025–16.03.2025 (dtl 40, 182). Edasiulatuvat viivisenõuet hageja esitanud ei ole. Kohus märgib, et võlausaldaja võib VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingust taganemisel tekkiv tagastamisnõue muutub VÕS § 82 lg 3 tulenevalt sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist (RKTKo 11
12.10.2010, 3-2-1-80-10, p 15). Hageja taganes lepingust 17.01.2025 ning on palunud viivise välja mõista alates 22.01.2025, mis on mõistlik aeg pärast taganemist.
15.2.Kohus leiab, et arvestades muutunud põhivõla suurust tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 järgi välja mõista 145 eurot 82 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (8839 eurot 51 senti) perioodil 22.01.2025–16.03.2025.
16.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule 24.12.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 181–182), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 4629 eurot 50 senti ning palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ega väitnud, et tal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
16.1.Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab 95% menetluskuludest kostja kanda ning 5% menetluskuludest hageja kanda, sest hagist rahuldatakse 95% (8985,33 vs 9 468,97).
16.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kostjalt tuleb välja mõista asjatundja 12.12.2025 arvamuse koostamise kulu 372 eurot, mis on TsMS § 143 p 2 mõttes asja läbivaatamise kulu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.
16.3.Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
16.4.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, kohtuasja sisu ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud juristi tunnitasu määr 148 eurot 80 senti (120 + km). Kohtupraktikas on põhjendatud juristi tunnitasu määr olnud 100–120 eurot + km. Kohus arvestab, et menetlusdokumentide sisu puudutas eelkõige asjaolusid, mitte õiguslikku analüüsi, menetlusdokumentide sisu kattus suures osas taganemisavalduses tooduga, mille eest kohus on juba eraldi hüvitise välja mõistnud ning kostja praktiliselt menetluses sisuliselt ei osalenud, esitades vaid lühikese kostja vastuse. Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab, et hagiavalduse sisu kattub suures osas taganemisavalduse ja selle lisadega, mille eest hagejale on juba hüvitis välja mõistetud otsese varalise kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Hagiavalduse koostamise, konsulteerimise ja materjalidega tutvumise eest on seetõttu põhjendatud ajakulu 2,5 tundi, kohtuistungiga seotud kulust on põhjendatud 0,5 tundi, asjatundja arvamuse, lisade, 24.12.2025 vastuse ja menetluskulude nimekirja osas on põhjendatud ajakulu 5 tundi. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud
12
ja vajalikud kulud 1190 eurot 40 senti kaheksa tunni osutatud õigusabi eest 148 eurot 80 senti (sh km) suuruse tunnihinnaga.
16.5.Kohus leiab, et kokkuvõtvalt põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2332 eurot 40 senti, millest 770 eurot on riigilõiv, 372 eurot asjatundja arvamuse koostamise kulud ning 1190 eurot 40 senti (sh km) lepingulise esindaja kulud. Kuivõrd menetluskuludest jäi 95% kostja kanda, tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2215 eurot 78 senti.
16.6.Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.