Aktiva Finance Group OÜ hagi T. T. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3066,70 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Kristiine Urb Kostja: T. T. (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista T. T.`lt (T.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks T. T. ja P OÜ vahel 25.05.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 533,71 eurot.
3.Välja mõista T. T.`lt (T.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks T. T. ja P OÜ vahel 25.05.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXX tulenev intress, perioodil 25.05.2022 kuni 04.02.2024, 110,59 eurot.
Välja mõista T. T.`lt (T.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlalt 533, 71 eurot perioodil 21.05.2024-04.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivis määraga 29,90% aastas ehk 232,76 eurot.
5.Välja mõista T. T.`lt (T.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (533, 71 eurolt) _viivisemääraga 29,90% aastas alates 05.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 300,95 eurot (533, 71-232,76).
6.Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamise nõue.
7.Jätta menetluskulud 38,41 % ulatuses T. T. kanda ja 61,59% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Mõista T. T.`lt (T.) Aktiva Finance kasuks välja menetluskulude hüvitis: 222,78 eurot.
9.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb T. T.-l (T.) kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. 1
2-25-18773
10.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 05.11.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes.
2.12.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. 12.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt on kostja vastu esitatud rahaliste nõuete aluseks esialgse 2
2-25-18773
krediidiandja P OÜ ja kostja vahel 25.05.2022 sõlmitud krediidikontoleping nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 3 000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 523,61 eurot, intressi 241,12 eurot, viivise 796,41 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivised põhinõudelt (1 523,61 eurolt) määraga 29,90% aastas alates 05.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse täpsustusest tuleneb, et kostja sai lepingu nr XXX alusel krediiti kasutusse kogusummas 3564, 54 eurot. Lepingu kohaselt oli leping sõlmitud tähtajatuna, intressimääraga 29,90% aastas, krediidi kulukuse aastamäär 34, 42 % ja minimaalse põhiosa makse suurus oli määratu 20 eurot kuus. Hageja tegi lepingu alusel tagasimakseid esialgsele krediidiandjale põhinõude katteks 1340,93 eurot. Hagejale tegi kostja tagasimakseid 700 eurot. Seega on põhinõude suurus 1523, 61 eurot. 20.01.2024 teavitas esialgne krediidiandja kostjat sellest, et tal on tekkinud võlgnevus seisuga 02.03.2024 summa 367, 27 eurot ning et tegemist on lepingu ülesütlemise hoiatust sisaldava teatega. Seisuga 20.01.2024 edastati kostjale laenulepingu nr XXX ülesütlemise teade, mille kohaselt oli kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Teates anti kostjale täiendav tähtaeg 03.02.2024 võlgnevuse 367,27 euro tasumiseks. Juhul, kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ütleb esialgne krediidiandja lepingu üles alates 04.02.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud ning leping öeldi üles. Hageja kinnitab, et esialgse krediidiandja poolt järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille kohaselt tuvastas ta kostja isikusamasuse ja tegi krediidianalüüsi. Lisaks kontrollis avalikke andmebaase. Hageja väidab, et esialgne krediidiandja sai kostja igakuiseks sissetulekuks 779, 78 eurot ning väljaminekuteks 45 eurot. Majapidamiskuludeks arvestati 225 eurot ning kulud ülalpeetavatele 113 eurot. Arvestades laenu osamakset 134, 75 eurot, sai esialgne krediidiandja teada, et kostjale jääb reservi igakuiselt vaba raha vähemalt 262, 03 eurot. Sellest järeldas esialgne krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ehk suudab võetud krediiti tagasi maksta VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses. Seega leiab hageja, et esialgne krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hooldusega ja VÕS § 403 4 lg 7 kohase nõude ümberarvestamiseks puudub alus. Hagiavalduse täpsustuses leiab hageja, et tarbija pangakonto väljavõtte küsimine ei olnud krediidivõime hindamiseks vajalik, sest muu teave, mis oli kogutud, oli piisav kostja krediidivõime hindamiseks. Hageja on esitanud kostja vastu intressinõude vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale ehk 29,9% aastas ning kostjal on intressi võlgnevus kuni lepingu ülesütlemiseni ehk 04.02.2024 summas 241, 12 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja on esitanud hagis kostja vastu võla sissenõudmiskulude 50 euro väljamõistmiseks ja sissenõutavaks muutunud viivise 796, 41 euro väljamõistmiseks. Lisaks on esitanud hageja kostjalt intressimääraga võrdses määras viivise väljamõistmiseks nõude alates 05.11.2025 kuni põhinõude summas 1523, 61 euro tasumiseni. Hageja soovib menetluskulude: riigilõiv 420 eurot ja hageja õigusabikulude 338 eurot väljamõistmist kostjalt hageja kasuks ning menetluskuludelt seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja 12.12.2025 menetlusdokumendi p. 2.4 esitas hageja nõuete ümberarvestuse, mis tugines omakorda sama menetlusdokumendi lisale 3. Ümberarvestuse kohaselt kostja võttis krediiti kasutusele kogusummas 3564,54 eurot ja tegi tagasimakseid esialgsele krediidiandjale kokku summas 2330,83 eurot, millest 1340,93 eurot läks põhiosa katteks; 947,12 eurot intressi katteks; 7,78 eurot viivise katteks ja 35,00 eurot meeldetuletuse katteks. Hagejale on kostja teinud tagasimakseid summas 700,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et esialgne laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 533,71 eurot (3564,54-2330,83-700,00). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 4.02.2024 kehtivalt üles 3
2-25-18773
öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Hageja avaldab, et kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on esialgse krediidiandja poolt rikutud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata põhinõue 533, 71 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis aastase intressi määraga võrdses viivisemääras so 29, 90 % põhinõudelt ehk 533, 71 eurot alates 21.05.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 04.11.2025. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 533, 71 eurolt alates hagiavalduse esitamisest so alates 05.11.2025 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras ehk 29,90% aastas. Hageja leiab, et viivisemäära osas on leping jätkuvalt kehtiv hoolimata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest.
10.Hageja avaldab hagiavalduse täpsustes, et sel juhul tuleb lugeda, et krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ehk 2023 mais, siis 1-aastane tagastamise tähtaeg algas 20.06.2023 ja täitus 20.05.2024, mis tähendab et lepingu tähtaeg on saabunud. Sel juhul VÕS § 403 4 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole aga kui kõigi osamaksete tasumise tähtaeg on saabunud, siis on laenusumma muutunud sissenõutavaks.
11.12.12.2025 menetlusdokumendi lisana esitas hageja esialgse krediidiandja kinnituskirja, mille kohaselt on esialgne krediidiandja loovutanud 06.02.2024 lepingust nr nr. XXX tulenevad nõuded kostja vastu koos kõrvalnõuetega.
12.Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja jätta riigilõiv summas 420 eurot ja lepingulise esindaja õigusteenuse kulu 338 eurot kostja kanda. Kostja seisukoht
13.Kostja ei ole kohtule hagile vastust esitanud. Kohtu põhjendused
14.Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
15.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
16.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
17.Kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduse p. 4.3 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust 4
2-25-18773
ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud, on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
18.Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi rahuldamine on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-145432/8 p 23). Sellisel juhul on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.
19.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes. Arvestades hageja poolt esitatud ümberarvestust ja asjaoluga, et tegemist oli tähtajatu tarbijakrediidilepinguga, siis ei olnud lepingu ülesütlemine kostja suhtes kehtiv, kuivõrd kostja ei olnud võlgnevuses kolme järjestikuse maksega. Samas on hageja õigesti viidanud, et sel juhul tuleb lugeda vastavalt kohtupraktikale, et krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ehk 2023 mais, siis 1-aastane tagastamise tähtaeg algas 20.06.2023 ja täitus 20.05.2024, mis tähendab et lepingu tähtaeg on saabunud. Seega on saadud laenu tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks.
20.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus on seisukohal, et kostjaga sõlmitud refinantseerimislepingu kulukuse määr ei ole vastuolus VÕS § 406 2 lg 1 tooduga.
21.Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Käesoleval juhul ei ole esialgne krediidiandja selles veendunud. Kohtu hinnangul ei ole esialgne krediidiandja kostja poolt antud andmeid ja tehtud päringute vastuseid õigesti hinnanud ehk on teinud ebaõige järelduse, et kostja on krediidivõimeline. Kostjal oli esialgne krediidilepingu sõlmimisel äärmiselt väike sissetulek 779,78 eurot kuus, oli olemasolev finantskohustus, tal oli ülalpeetav. Ülalpeetava ülalpidamise kuluks on arvestatud 113 eurot kuus, mis on ebatõenäoline summa, millest ei saa last kuus ülal pidada. Esialgne krediidiandja oleks pidanud alaealise ülalpeetava ülalpidamiskuluks lugema kuus vähemalt elatise miinimumi, mida ei tehtud. Sellest johtuvalt oleksid kostja kulud ületanud olulisel määral tema sissetulekut. Kohtu hinnangul oleks pidanud esialgne krediidiandja nõudma kostjalt laenu taotlemisel välja tema konto väljavõtte, kuna see oleks aidanud selgelt tuvastada kostja krediidivõimelisuse, mida aga ei tehtud.
22.Eeltoodust johtuvalt kohaldab kohus VÕS § 403 4 lg 7 sätestatud tagajärgi ning rahuldab üksnes põhivõla nõude, intressinõude ning viivisenõuded. Rahuldamata tuleb jätta hageja sissenõudekulude hüvitamise nõue. Seda põhjusel, et sissenõudmiskulud on käsitletavad VÕS § 403 4 lg 7 sätestatud muude tasudena, mida tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral laenuandjale ei võlgne (Tartu Ringkonnakohtu lahend 2-23-124753/36 p 3, p 6). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb sissenõudmiskulude nõue jätta rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-23-10921/21 p 24).
23.Seega hageja ümberarvestuse kohaselt VÕS § 403 4 lg 7 järgi on põhinõue summas 533, 71 eurot õiguslikult põhjendatud ja see on muutunud sissenõutavaks ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 5
2-25-18773
24.Hageja on esitanud kohtule ka sissenõutavaks muutunud intressinõude. Võttes arvesse, et juhul, kui esialgne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on hageja õigustatud nõudma intressi seadusjärgses määras (VÕS § 94 lg 1, VÕS § 403 4 lg 7). Seega perioodil 25.05.2022 kuni 04.02.2024 on seadusjärgses määras intressinõue summalt 3000 eurot summas 110, 59 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisnõuded. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 221-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
26.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisnõude lepingus kokkulepitud määras ehk 29, 90% aastas perioodil 21.05.2024 kuni 04.11.2025 (kaasa arvatud). Samuti on hageja esitanud viivisnõude TsMS § 367 alusel põhinõudelt kuni selle tasumiseni alates hagiavalduse esitamiseks ehk 05.11.2025 lepingujärgses määras ehk 29,90% aastas.
27.Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivisnõue põhinõudelt 533,71 eurot summas 232,76 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Rahuldada tuleb ka hageja viivisnõue TsMS § 367 alusel kokkulepitud viivisemääras ehk 29,90 % aastas, kuid ulatuses, mis on see piiratud 300,95 euroga (533,71-232,76), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga, kuivõrd hageja ei ole vastavalt kohtupraktikale tõendanud seda summat ületavas osas endale kahju tekkimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p.19). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka edasiulatuva viivise põhinõudelt lepinguga kokkulepitud viivisemääras 29,90% aastas põhiosalt alates 05.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 300,95 eurot.
28.Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude osas (vt eel otsuse põhjendusi p. 22).
29.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 533,71 eurot, perioodil 05.02.2024 kuni 04.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivisnõude lepingus kokkulepitud viivisemääras 29,90% 232,76 eurot. Hageja TsMS § 367 alusel esitatud edasiulatuv viivisenõue tuleb rahuldada ulatuses, mis on see piiratud 254,73 euroga. Kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud intressinõude seadusjärgses määras 110,59 eurot. Arvestades hageja nõudeid (hagihind 3066,70 eurot) ja hagi rahuldamise ulatust-1178,01, rahuldab kohus hagi 38,41 % ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 38,41% kostja kanda ja 61,59 % hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
31.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Kuivõrd kohus rahuldab tagaseljaotsuse hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega poolte kanda. Kuivõrd kostja asjas menetlustoiminguid ei teinud ja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
32.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 338 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 6
2-25-18773
lisa 1). Hageja lepingulisele esindajale tasutud tasunõue summas 338 eurot tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale õigusteenust osutatud hinnaga 169 eurot 1 h eest. Kohus leiab, et tegemist on vandeadvokaadi õigusteenuse hinnale vastava turuhinnaga, kuid hagejale teenust osutanud isikud ei ole advokaadid. Sel põhjusel ei kanna nad kulusid, mis mõjutavad suurema tunnihinde kujunemist, kuid mida advokaadid kannavad. Lisaks leiab kohus, et vaidlus ei ole keeruline ega ka mahukas ning hagejat esindavad isikud esindavad krediidiandjaid kohtus tihti ning kohtule esitatud dokumendid on tihtipeale tüüptekstid ning ühtlasi sisaldavad olulises mahus üleliigset teksti, mis ei ole õiguslikult või asja lahendamise kohapealt oluline. Selliselt on aset leidnud ka käesolevas kohtuasjas. Kohtu hinnangul on esindajate poolt koostatud menetlusdokumendid ka kohut eksitavad, mistõttu tuleb tunnihinda vähendada 80 eurole 1 h eest (käibemaksuta). Eeltoodust johtuvalt loeb kohus hageja menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingud: alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule-teostatud ajakuluga 2 h. Seega põhjendatud hageja lepingulise esindaja tasu kokku summas 160 eurot.
33.Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis lähtudes eeltoodust määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 580 (420+160) eurot ja kostjal 0 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 38,41% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 222,78 eurot ( 580x 0,3841).
34.Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja kuulub rahuldamisele. Edasikaebamise kord
35.Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
36.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).
37.Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Mari-Ann Veiermann Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.