2-23-3235 Delux Holding OÜ hagi ELBx5 grupp OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõla 17 569,70 euro ja viivise väljamõistmiseks ELBx5 grupp OÜ vastuhagi Delux Holding OÜ vastu kahjuhüvitise 2010 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Delux Holding OÜ apellatsioonkaebuse hind 19 992,64 eurot ELBx5 grupp OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 2221,05 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Delux Holding OÜ apellatsioonkaebus ELBx5 grupp OÜ vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
13. jaanuar 2026 Apellant (hageja): Delux Holding OÜ (rk 10341245), esindaja vandeadvokaat Raul Talts Vastuapellant (kostja): ELBx5 grupp OÜ (rk 16285789), esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2025 otsus muutmata.
2.Jätta Delux Holding OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ELBx5 grupp OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
Mõista Delux Holding OÜ-lt ELBx5 grupp OÜ kasuks välja ELBx5 OÜ põhjendatud menetluskulud 1665 eurot.
5.Mõista ELBx5 grupp OÜ-lt Delux Holding OÜ kasuks välja Delux Holding OÜ põhjendatud menetluskulud 666 eurot.
6.Tasaarvestada resolutsiooni p-des 4-5 kajastatud vastastikkused menetluskulude nõuded ja mõista Delux Holding OÜ-lt ELBx5 grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 999 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Delux Holding OÜ (hageja) esitas 28. veebruaril 2023 maakohtule ELBx5 grupp OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 17 569,70 eurot ja viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. oktoobrist 2022 (s.o hagi projekti kättesaamisest), kuid mitte rohkem kui 17 569,70 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja ehitama Viljandis Mustivere külas asuva hoone ukseesise betoonpandused ja korrastama ukseesise ala. Hageja ja Delux Production OÜ (Delux kontsern) kinnisvara hooldamise ja korrashoiu eest vastutas Raido Elbing, kes on kostja asutaja ja oli 19. augustini 2022 kostja lõplik kasusaaja. Seega R. Elbing oli hageja juhtivtöötaja, kes sisuliselt tellis tööd iseendalt. Hageja esitas 8. juunil 2022 R. Elbingule töötasu vähendamise teate ja R. Elbing ütles töölepingu üles, paludes viimaseks tööpäevaks määrata 9. juuni 2022. Kostja on esitanud hagejale tööde eest arveid summas 24 319,70 eurot, sh ettemaksuarve nr 22001-E summas 11 160 eurot ja 10. mai 2022 arve nr 22007 summas 13 159,70 eurot. Hageja teatas kostjale 7. juunil 2022 suuliselt ja 13. juulil 2022 kirjalikult, et kostja arvetel kajastatud töid ei ole tehtud või on tehtud oluliselt väiksemas mahus. Riiklikult tunnustatud ekspert Tanel Seppel andis kostja arve nr 22007 aluseks olevate tööde kohta 17. augustil 2022 arvamuse, et arvestades puuduste tõttu vajaliku lammutamise, utiliseerimise ja pinnase tihendamise kuludega, on tööde maksumus 6750 eurot (käibemaksuga), ning kui tööd olnuks tehtud korrektselt, siis 9750 eurot (käibemaksuga). T. Seppeli arvamuse järgi on kostja teostanud betoonplaadi ehituse (7,4 × 6,9 m, paksus 120 mm, maht 6,13 m3) ja kruusa paigaldamise (16 × 40 m, keskmine paksus 350 mm, maht 224 m3). T. Seppel leidis, et betoonplaat on täiesti ebakvaliteetne ja tuleb uuesti ehitada – plaat on vale kaldega ja vesi voolab hoonesse, plaadi pind ei vasta ühelegi kvaliteediklassile, pind on silumata ja tõenäoliselt vibreerimata, teadmata on betooni tugevus- ja keskkonnaklass, sest dokumendid puuduvad, kruusa ei ole piisavalt tihendatud. T. Seppel leidis, et ekskavaatoritöid oli objektil
2
maksimaalselt 24 tundi (maksumus 1440 eurot), täitematerjali ja killustikku on toodud maksimaalselt 224 m3 (4000 eurot), betooni maht 409 m3 on ebareaalne, ka ühikuhind on vale. Kui plaat oleks kvaliteetselt valatud, oleks selle hind koos armatuuriga 3310 eurot. Arusaamatuks jääb, mida tähendab pinnase profileerimine, mida on arvestatud tarvikute ja materjalidena, mida utiliseeriti ning mis on lisa pinnasevedu. Ehitustööde üldkuludeks ja kasumiks oleks põhjendatud lisada 1000 eurot. Hageja edastas kostjale 19. augustil 2022 T. Seppeli arvamuse ja 14. oktoobril 2022 hagi projekti, kuid kostja ei nõustunud nõuet rahuldama ega ka arutama vaidluse lahendamist kokkuleppel. Kuna kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimusetele, esitas hageja hagiavalduses kostjale VÕS § 112 lg-te 1 ja 3 alusel hinna alandamise avalduse ning nõudis kostjale töövõtulepingu alusel ülemäära tasutud 17 569,70 euro (24 319,70 – 6750) tagastamist.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hinna alandamise nõude eeldused on täitmata. Kostja on tööd teinud vastavalt kokkulepitule. Hageja on tööd vastu võtnud, ei ole õigeaegselt pretensioone esitanud ja on arved tasunud. T. Seppeli arvamus on pealiskaudne ja spekulatiivne, arvamuse kujunemine ei ole jälgitav ega kontrollitav. Üksnes paikvaatlusega on võimatu hinnata tööde kvaliteeti. T. Seppel ei teinud mõõtmisi, mis võimaldanuks tuvastada betooni paksust, väljakaeve mahtu, pinnase tihedust ja muid olulisi aspekte. Paikvaatluse päeval Viljandimaal vihma ei sadanud, st fotod on tehtud erinevatel päevadel. T. Seppel on lähtunud hageja väitest, et kokku oli lepitud betoonplaadi ümbruse korrastamine ja kruusaga täitmine. Hinnapakkumine ja arved selliseid töid ei sisalda. Kostjal ei olnud ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg 1 järgi kohustust ehitamist dokumenteerida. T. Seppeli ekspertiisi valdkonnad on ehitustehniline ekspertiis, projekteerimisekspertiis ja omanikujärelevalve ekspertiis ning ta ei olnud pädev hindama ehitustööde maksumust, mahtu, kvaliteeti ja dokumentatsiooni. Hageja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning ei andnud kostjale võimalust tööde lepingutingimustega vastavusse viimiseks. Lisaks on hageja arvestanud alandatud hinna ebaõigesti. T. Seppeli arvamusest tulenevalt oleks alandatud hind 21 825,35 eurot ja hageja nõue saaks olla maksimaalselt 2494,33 eurot.
3.Kostja esitas 24. aprillil 2023 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja kostja kasuks kahjuhüvitise 2010 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. Kostja kahju seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes, kuna kostja oli hageja alusetute nõuete tõttu sunnitud pöörduma advokaadibüroo poole. Õigusabi oli vajalik oma õiguste kaitsmiseks, nõudele vastamiseks, kohtuvälise lahenduse leidmiseks ja kohtuvaidluseks valmistumiseks.
4.Hageja vastuhagi ei tunnistanud, leides, et kahjunõude eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et kuluarvestuses sisalduvad tööd on seotud vaidlusega ja et ta on õigusabikulud tasunud. Käibemaksu hüvitamise nõue on alusetu, kuna kostja on käibemaksukohustuslane.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 23. jaanuari 2025 otsusega nii hagi kui vastuhagi rahuldamata ning hagi menetlemisega seonduvad menetluskulud hageja kanda ja vastuhagi menetlemisega seonduvad menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis välja hagejalt kostja kasuks kostja menetluskulud 4125 eurot ja kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud 1331,67 eurot, tasaarvestas menetluskulude nõuded ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2793,33 eurot ja viivise menetluskuludelt
3
alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata kostja 7. jaanuari 2025 vastuväite kohtu tegevusele, jäädes seisukoha juurde, et taotlus T. Seppeli ülekuulamiseks ei ole põhjendatud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel tegi kostja hoone sissepääsu esiseid ehitustöid Viljandimaal Mustivere külas. Kui leping on sõlmitud äriühingu nimel, siis hoolimata sellest, et äriühingu põhitegevusala on mööbli valmistamine, võib lepingut pidada äriühingu majandus- ja kutsetegevuse raames sõlmituks. Kuna hageja sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevusega seonduvalt, kohaldub talle ka VÕS §-st 643 tulenev nõue tehtud töö viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. R. Elbingu roll hageja ja kostja vahelises suhtes ning tema tegevus Delux kontserni siseküsimustes, sh võimalikud kuritarvitused, ei mõjuta otseselt hinna alandamise vaidluse keskmes olevate tööde vastavuse hindamist. Sellest tulenevalt ei analüüsinud kohus R. Elbingu ja hageja koostöökokkuleppeid ega nendest tulenevaid võimalikke töötaja rikkumisi, mistõttu kohus tagastas 14. juuni 2024 määrusega ka mitmed hageja tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi pidi hinna alandamise eelduste täitmist tõendama hageja ning seega esmalt tõendama, et töö ei vastanud vaatamata vastuvõtmisele ja arve tasumisele lepingutingimustele. Kohus on selgitanud tõendamiskoormist 14. juuni 2024 määruses. Riigikohtu praktika kohaselt eeldatakse, et kui tellija on töö vastu võtnud, on vastuvõetud töö lepingukohane ja täielik. Tasu maksmist ilma vastuväideteta võib pidada kaudseks tõendiks töö vastuvõtmise kohta. Praegusel juhul puudub kirjalik kokkulepe tööde alustamise ja lõpetamise aja kohta ning kirjalik leping, millest nähtuks, millistes töödes kokku lepiti, samuti ei ole dokumentidest tuvastatav, kellele pidi tööd üle andma, kes pidi tööd üle vaatama või kuidas pidi toimuma tööde nõuetele vastavuse kontroll. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, siis lähtus kohus üksnes arvel kajastatud töödest, mahtudest ja hindadest. 10. mai 2022 arve nr 22007 alusel pidi hageja tasuma ettemaksu arvestamata 24 319,70 eurot järgmiste toodete ja teenuste eest: 1) ekskavaatoritööd/pinnase ettevalmistus (52 h, 2600 eurot); 2) pinnasevedu/täitematerjal, killustik (336 m3, 4999,26 eurot); 3) betoonivalu/pinnase profileerimine (409 m3, 9000,73 eurot); 4) tarvikud ja materjalid (1 kmpl, 1500 eurot); 5) materjali utiliseerimine (1 tk, 500 eurot); 6) lisa pinnasevedu (112 m3, 1666,42 eurot) (ettemaks 50% oli 11 160 eurot). Kohus leidis, et T. Seppeli hinnang on tõendina ebausaldusväärne ja seda ei väära ka T. Seppeli e-kirjas esitatud täiendavad selgitused. Paikvaatlus on üks tavapärane ekspertiisimeetod, mida kasutatakse ehitustööde kvaliteedi ja puuduste tuvastamiseks. T. Seppel selgitas, et kuna ehituse dokumentatsioon puudus, tugines ta visuaalsele vaatlemisele. Selline lähenemine võib olla piisav mõningate puuduste tuvastamiseks, kuid puudub kindlus, et ainult visuaalse vaatluse põhjal saab teha objektiivseid, pädevaid ja ainuõigeid järeldusi kõigi tehtud tööde aspektide osas. T. Seppel lisas täiendavates selgitustes, et betooni tugevusklass võinuks olla määratav saatelehtede alusel või proovikehade katsetamise teel. Keskkonnaklassi määramine oleks nõudnud betooni algosadeks võtmist ja koostise analüüsimist. Kuna neid meetodeid ei kasutatud, on tõendamata, et betooni kvaliteet oli puudulik. Kuigi T. Seppel leidis, et betoon „ei vasta ühelegi kvaliteediklassile“, ei esitatud selle kinnituseks laboratoorseid või muid objektiivseid tõendeid. T. Seppel määras betooni- ja väljakaevemahud mõõtmiste põhjal, kasutades lintmõõtu ja hinnates keskmist paksust. Selline meetod annab ligikaudse tulemuse, puuduvad dokumendid, mis tõestaksid nende hinnangute täpsust. Fotolt on näha vihmavett hoonesse valgumas. Foto tõendusväärtus on piiratud, kuna 4
puudub võrdlusmoment või selgitus, kuidas see on seotud ekspertiisi esemeks olnud ehitustöödega. T. Seppeli selgitused ei anna piisavalt alust järeldusele, et vihmavee valgumine tulenes puudulikult tehtud töödest. Lisa pinnasevedu võis tekkida objektiivselt, nt aluspinnase keerukuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja on töövõtulepingut rikkunud või esitanud alusetult suure mahuga arve. Hageja tõendamiskoormis ei pöördu üksnes hageja väidete või esitatud asjatundja hinnangu alusel. Kostja ei pea tõendama, et töö vastas lepingule, kui hageja ei ole esitanud vastupidise kohta usaldusväärseid tõendeid. Kuna poolte vahel oli suuline leping ja hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas alusetult suure mahuga arve või rikkus kokkulepet, saab lähtuda eeldusest, et poolte ühine tahe oli arves kajastatud tööde tegemine sellises mahus, sellise hinna ja ajaga. See järeldus põhineb poolte suhtluse ja lepingu täitmise asjaolude tõlgendamisel vastavalt VÕS § 29 lg-tele 4 ja 5. Kostja on esitanud 29. aprillil 2022 hinnapakkumise, millega hageja nõustus. Kostja saatis 3. mail 2022 ettemaksuarve, mille hageja tasus 3. mail 2022. Hagejal oli võimalus hinnapakkumises toodud tööde mahuga tutvuda ja küsimusi esitada või hinnapakkumise üle läbi rääkida. Selliseid küsimusi ega läbirääkimisi ei ole kohtule esitatud. T. Seppeli hinnang on valdavalt oletuslik ega tugine konkreetsetele mõõtmistele, faktidele või dokumentidele, mis võimaldaksid kohtul teha põhjendatud kahtlusteta objektiivseid järeldusi. Puuduvad ka muud hageja tõendid, mis võimaldaksid tööde mahtu, kvaliteeti või maksumust täpselt hinnata. Samuti ei saa arvesse võtta T. Seppeli avaldatud tööde kogumaksumust, kuna tema hinnangu kujunemine ei ole jälgitav. Kuna tõendatud ei ole, et tööde puhul oli tegemist niivõrd oluliste muudatustega, milleks olnuks vaja ehitusluba, nõustus kohus kostjaga, et töövõtjal ei olnud EhS § 15 lg 1 kohaselt kohustust ehitamist dokumenteerida. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et töö ei vastanud lepingutingimustele, jättis kohus hagi rahuldamata. Sellest tulenevalt ei ole vaja analüüsida, kas hageja on jätnud puudustest mõistliku aja jooksul teavitamata. Hinna alandamise nõude eeldusena peab VÕS § 648 p 2 järgi andma töövõtjale võimaluse töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks (heastamiseks). Hageja vastav ettepanek pidanuks enne hinna alandamist kostjani jõudma. Kohus jättis rahuldamata ka vastuhagi. Kohus leidis, et kuluarvestus on asjakohane tõend ja selle koostamise kuupäev ei mõjuta dokumendis sisalduvate kulude põhjendatust ega vajalikkust, kuivõrd advokaat on kostjat kohtueelsetes läbirääkimistes esindanud, kuid taotletud kulude puhul ei ole tegemist vastuhagi kohtueelsete õigusabikuludega. Õigusabi on saadud seoses hageja poolt kostja vastu esitatud nõudega, mitte kostja enda nõude maksmapanekuks. Vastuhagi põhjendatus seoses kohtueelsete õigusabikuludega eeldab, et kostja nõue oleks suunatud tema enda õiguste maksmapanekule ning et õigusabikulud oleksid kantud eesmärgiga lahendada kostja nõue hageja vastu. Selleks tulnuks näidata, et kostja on teinud olulisi pingutusi oma nõude maksmapanekuks kohtueelsete menetluste raames ja et vastuhagi aluseks olevad õigusabikulud on otseselt seotud selle tegevusega. Maakohtu järeldust toetab Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2024 lahend asjas nr 2-22-17357 (p-d 73– 77). Hageja leidis, et kostja töö oli puudustega ning ta püüdis saavutada kostjapoolse lepingurikkumisega seonduvalt kohtuvälist kompromissi. Sellises olukorras puudub alus väita, et toimunud oli hagejapoolne lepingurikkumine, mis saanuks päädida kostja poolt kahju hüvitamise nõude esitamisega kohtueelsete õigusabikulude tekkimise eest. Õigusabi kasutamine kohtueelses faasis on igaühe enda otsus. See ei tähenda, et vastaspool oleks automaatselt kohustatud need kulud hüvitama. Kuivõrd kohus jättis nii hagi kui vastuhagi rahuldamata, jättis kohus hagi menetlemisega seonduvad kulud hageja kanda ja vastuhagi menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda. 5
Hageja on kandnud menetluskulusid 8724,17 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 7324,17 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on olnud 43 tundi 5 min. Kohus leidis, et hageja õigusabikulud seoses vastuhagile vastu vaidlemisega on põhjendatud summas 1331,67 eurot (käibemaksuta), ajakulu 7 tundi 50 min, tunnihind 170 eurot (käibemaksuta). Kostja on kandnud menetluskulusid 7922,50 eurot, lepingulise esindaja ajakulu on olnud 50 tundi 29 min. Kohus leidis, et esindaja tunnihind 150 eurot (käibemaksuta) on õigustatud, kuid ajakulu on ülepaisutatud. Kohus tõi seoses põhihagiga välja toimingud, mille ajakulu ja tasu kohus vähendas, ning koondas seejuures sarnase iseloomuga tööd: 3.–6. ja 8. aprilli 2023 toimingute, kokku 6 tundi 10 min, mis puudutavad hagi vastuse koostamist, põhjendatud ajakuluks pidas kohus 3 tundi, s.o 450 eurot.
12.ja 13. aprilli 2023, 23. jaanuari 2024 ja 18. juuni 2024 toimingute, kokku 3 tundi 28 min, mis on seotud menetluse üldise juhtimise, dokumentidega töötamise ja kliendile tagasiside andmisega, põhjendatud ajakuluks luges kohus 2,5 tundi, s.o 375 eurot. 9., 11., 13. ja 14. juuli 2024 toimingute, kokku 7 tundi 36 min, mis hõlmavad seisukohtade ja taotluste koostamist ning kliendile edastamist, mõistlik ajakulu on 5 tundi, s.o 750 eurot.
9.ja 10. juuli 2024, 11. augusti 2024 ning 21. novembri 2024 toimingute, kokku 3 tundi 15 min, mis on seotud menetlusdokumentidega tutvumise, vastaspoole seisukohtade analüüsimise ja kliendile selgituste andmisega, mõistlik ajakulu on 2 tundi, s.o 300 eurot. 6., 9.–12., 17., 19., 20., 23., 27., 30. ja 31. detsembri 2024 ning 2. jaanuari 2025 toimingute, kokku 6 tundi 5 min, mis on seotud menetlusdokumentidega tutvumise, vastaspoole seisukohtade analüüsimise ja kliendile selgituste andmisega ning mis on iseloomult lihtsad ega eelda ulatuslikku või keerukat tööd, mõistlik ajakulu on 3 tundi, s.o 450 eurot. 12., 13., 16.–19. ja 30. detsembri 2024 ning 6. jaanuari 2025 toimingute, kokku 17 tundi 40 min, s.o seisukohtade ja vastuväidete koostamine ning täiendamine, mh lõplike seisukohtade koostamine, mis on mahukad, mõistlik ajakulu on 10 tundi, s.o 1500 eurot.
20.detsembri 2024 ja 10. jaanuari 2025 toimingute, 3 tundi, s.o menetluskulude nimekirja koostamine ja vastaspoole seisukohtade analüüs, mõistlik ajakulu on 2 tundi, s.o 300 eurot. Eelnevaid põhjendusi arvesse võttes oli kohus seisukohal, et kostja kulud on põhjendatud 4125 euro (käibemaksuta) ulatuses ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kohus tasaarvestas menetluskulud ja mõistis tasaarvestuse tagajärjel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2793,33 eurot, millele lisandub viivis.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis hageja hagi rahuldamata, ja menetluskulude jaotamise osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega hageja hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jagas maakohus tõendamiskoormise valesti. Kohus jättis vastu võtmata hageja tõendid, mis näitavad, et hageja juhtivtöötaja R. Elbing tellis tööd sisuliselt iseendalt (läbi tema kontrollitava ettevõtte), võttis need vastu ja suunas maksmisele. Hageja palub kaebuse lisad (hagi lisad 1–3 ja 5: 1) tööleping nr 616; 2) Delux Production OÜ äriregistri väljavõte; 3) töölepingu lisa 13; 4) töötaja ja tööandja 8.–9. juuni 2022 e-kirjavahetus), vastu võtta. Nimetatud tõendid koosmõjus T. Seppeli arvamusega annavad aluse tõendamiskoormise ümberpööramiseks: hageja oli esitanud asjaolud, mis viitasid puudustele töös ja tööde dokumenteerimata jätmisele, mistõttu kostjal oli kohustus tõendada oma vastuväidet, et kostja tegi tööd kokkulepitud mahus ja kvaliteediga. Tähtsust ei oma, kas leping oli sõlmitud hageja majandus- ja kutsetegevuse raames, kuigi käsitlus, et ehitustööde
6
tellimist saab pidada hageja majandus- ja kutsetegevuseks, ei ole õige. Delux kontserni põhitegevusala on mööbli, voodite ja madratsite tootmine, mis ei ole seotud ehitustöödega. Maakohus eksitas pooli tõendamiskoormise osas. Kohus ei arutanud tõendamiskoormise ümberpööramist ega teinud hagejale ettepanekut esitada veel tõendeid. 28. novembri 2024 määruses andis kohus vastuolulisi selgitusi selle kohta, kas hageja vastuväited annavad alust tõendamiskoormis ümber pöörata või mitte. Seetõttu on kohtuotsuses märgitu, et tõendamiskoormis lasus täielikult hagejal, üllatuslik. Maakohus hindas hageja tõendeid puudulikult ja andis kostja paljasõnalistele vastuväidetele suurema tõendusliku väärtuse kui riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusele. Kohtu seisukoht, et T. Seppeli arvamus on ebausaldusväärne, on üllatuslik. Tõendi selle ebausaldusväärsuse tõttu TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata jätmine ei tohi tulla tõendi esitanud menetlusosalisele üllatusena ning menetlusosalisele tuleb anda võimalus esitada oma vastuväited tõendi ebausaldusväärsuse väitele. Kostja esitas T. Seppeli arvamusele paljasõnalised vastuväited, mille T. Seppel ümber lükkas. Tulenevalt maakohtu 28. novembri 2024 määrusest ning kostja 16. detsembri 2024 menetlusdokumendi p-st 10 olid nii kohus kui kostja seisukohal, et kostjal tuleb tõendada oma väiteid töövõtulepingu täitmise kohta. Kostja oma väiteid ei tõendanud. T. Seppeli arvamus on pädev ja tõendab, et kostja tehtud töö ei vasta mahult ega kvaliteedilt makstud tasule. Arvamus ei pea tuginema eraldi tõenditele. Tulenevalt Riigikohtu praktikast põhineb asjatundja arvamus tihti subjektiivsetel hinnangutel. T. Seppel on selgitanud, et paikvaatlus on kõige tavapärasem viis puudusi tuvastada. Ekspertiisi saab teha ka fotode ja dokumentide alusel, kuid kostjal ei olnud tööde kohta esitada dokumente. Kohus on ekslikult asunud ekspertiisi järeldusi ümber lükkama kohtu enda esitatud asjaoludega, nt et lisa pinnasevedu võib olla tekkinud objektiivselt. Seni, kuni riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus ei ole ümber lükatud samaväärset kaalu omava tõendiga, tuleb lähtuda asjatundja arvamusest. Kostja ekspertiisi teha ei soovinud ning kostjal ei olnud esitada tööde kohta ainsatki tõendit. Kohus leidis ekslikult, et ehitustöid ei pea dokumenteerima. EhS ei vabasta töövõtjat töö mahu ja kvaliteedi tõendamiskohustusest. Ei ole eluliselt usutav, et kostja tegi tööd ilma materjali- ja tööjõukuluta, utiliseerimiskulu oli võimalik tõendada nt jäätmejaama arvega. Kohus on käsitlenud dokumentidega seonduvat liialt kitsalt, üksnes EhS kontekstis. Hageja soovis dokumentide puudumisele osutades põhistada asjaolu, et R. Elbing Delux kontserni töötajana kasutas ära oma ametipositsiooni, võttis dokumenteerimata tööd hageja nimel vastu ning esitas temaga seotud ettevõtte kaudu hagejale arve, mis ei vasta tehtud töö mahule ega kvaliteedile. Kohtu järeldus, et töid ei tulnud EhS § 15 kohaselt dokumenteerida, kinnitab jällegi, et kohus on andnud kostja paljasõnalistele väidetele suurema kaalu kui hageja tõendatud väidetele. Hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (RKTKo 2-19-7379, p 20). Hageja ei ole rikkunud VÕS § 648 järgset kohustust. Hageja võttis perioodil 13. juuli 2022 kuni 28. veebruar 2023 korduvalt kostjaga ühendust ning osutas puudustele töö mahus ja kvaliteedis, edastas asjatundja arvamuse ja hagiavalduse projekti ning tegi ettepanekuid erimeelsuste lahendamiseks kokkuleppel. Kostja keeldus puudusi tunnistamast ja heastamast. Sellises olukorras oli hagejal õigus alandada kostjale makstud tasu (VÕS § 107 lg 2).
7.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1331,67 eurot ning jättis hagejalt
7
kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 4125 eurot ületavas osas, s.o 2960 eurot. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega vastuhagi rahuldada ja jätta vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud 837,50 eurot ja põhihagi menetlemisega seotud menetluskulud täiendavalt 2960 eurot, s.o kokku 7085 eurot. Jätta kõik ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja kohtueelsed õigusabikulud hüvitatavad. Hageja esitas alusetu hinna alandamise avalduse ja tasu tagasinõude, millega rikkus lepingut. Õigusabi oli vajalik nõudele vastamiseks ja kohtuvaidlusteks valmistumiseks. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole seotud sellega, kas kulud on kaasnenud kostja poolt nõude esitamisega hageja vastu või kostja poolt hageja nõudele vastuvaidlemisega. Hageja asus väitma, et kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, millest tulenevalt pidi kostja asuma tõendama, et on oma lepingulise kohustuse täitnud vastavalt lepingutingimustele. Maakohus on ületanud diskretsiooni piire ning on põhjendamatult vähendanud hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Kohus ei ole arvestanud kostja dokumentide sisu ja mahukust ning lisaks on pooli ebavõrdselt kohelnud. Ajakulu 3 tundi hagile vastamiseks on ebamõistlikult väike (tegelik ajakulu oli 6 tundi 10 min). Hageja vastuhagiga seotud toimingute ajakuluks loeti 3 tundi 50 min, seejuures on põhihagi ja kostja hagivastus oluliselt mahukamad ja sisukamad. Kohus on põhjendamatult liitnud ajaliselt eraldiseisvad toimingud (12. ja 13. aprilli 2023, 23. jaanuari 2024, 18. juuni 2024 toimingud; menetluskulude nimekirja koostamine ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha koostamine) üheks töövooks. Tegemist on erinevas menetlusetapis tehtud erinevate toimingutega, mille ajakulu on põhjendatud.
8.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub alus apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks, kuna need on asjakohatud. Tegemist on kahe majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõttega ning R. Elbing ei ole vaidluse pooleks. Tõendamiskoormis ei ole ümberpöördunud ning kohus ei ole pooli eksitanud. Seaduse kohaselt on hinna alandamisel oma nõude tõendamiskoormis hagejal ja hageja on maakohtus nõustunud 28. novembri 2024 määruses tõendamiskoormise osas antud selgitustega. Kohus on samas määruses selgitanud ka seda, et kohus hindab T. Seppeli hinnangut sisuliselt otsuse tegemisel. Kostjal puudub töö mahu ja kvaliteedi tõendamiskohustus. Ainuüksi asjaolu, et hageja on teatud dokumendi esitanud, ei tähenda, et nõue oleks tõendatud. Kostja on seadnud T. Seppeli arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla. Hageja esitas asjatundja arvamuse usaldusväärsuse tõstmiseks üksnes T. Seppeli kirjalikud selgitused. Kohus leidis õigesti, et T. Seppeli arvamus on ebausaldusväärne ning selle ebausaldusväärsust ei kõrvalda ka T. Seppeli kirjalikud selgitused. Hageja eksitab kohut. Kostja teatas peale T. Seppeli arvamusega tutvumist hageja lepingulisele esindajale, et soovib teostada omapoolse ekspertiisi ja palub esitada kontaktid, kellega kokku leppida objektile ligipääs. Hageja sellele ei vastanud. Hageja on välistanud kostjale võimaluse tõendeid esitada. Hageja on oma õigusi kuritarvitanud ning pole tegutsenud heas usus. Hinna alandamise eeldused ei ole täidetud ka seetõttu, et hageja on rikkunud VÕS §-s 648 sätestatud kohustust, kuna hageja ei ole andnud kostjale võimalust töö lepingutingimustega
8
vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Hageja on teinud üksnes ebamäärase ettepaneku lahendada erimeelsused kompromissiga või arutada vaidluse lahendamist kokkuleppel. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et hageja nõude eeldused on täidetud ja nõue tõendatud, siis palub kostja hageja nõuet vähendada. Hageja on kohaldanud ebaõigesti ka hinna alandamise valemit. T. Seppeli arvamusest tulenevalt oleks alandatud hind 21 825,35 eurot ja hageja nõue saaks olla maksimaalselt 2494,33 eurot.
9.Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et kostja õigusabikulud olid seotud hagimenetlusega. VÕS § 115 lg 1 järgi on kahjunõude eelduseks võlgniku poolt oma kohustuse rikkumine. Kuivõrd hageja ei ole lepingut rikkunud, ei saa kostjal olla hageja vastu kahjunõuet. Nõustuda ei saa väitega, et kohtupraktikas on tõlgendatud VÕS § 128 lg-t 3 selliselt, et see võimaldab ka kostjal esitada kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude kahjunõudena. Nõue on ka tõendamata. Kostja ei ole esitanud arvet ega tõendit, et kuluaruandel kajastatud tööde eest oleks advokaadibüroole tasutud. Teenust osutati oktoobris ja novembris 2022 ning arve tulnuks käibemaksuseaduse § 37 lg 1 järgi väljastada hiljemalt 7. detsembril 2022. Õigusabikulude väljamõistmine kulunimekirja alusel saab toimuda üksnes õigusliku aluse olemasolul. TsMS § 176 käsitleb menetluskulusid, kohtueelselt kantud õigusabikulude väljamõistmise eeldused on sätestatud VÕS § 115 lg-s 1 ja § 128 lg-s 3 ning on täitmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda ning vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda. (TsMS § 171 lg 1).
11.Pooltevaheline vaidlus tuleneb nende vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu täitmisest. Hageja tellijana nõuab kostjalt hinna alandamist, kuna tööd ei vastanud lepingutingimustele ja sellest tekkis hagejal õigus ülemäära makstu tagastamiseks. Hageja tugineb VÕS § 112 lg-tele 1 ja 3.
12.Hinna alandamise hagi eeldusteks on kehtiva lepingu olemasolu, võlgnik peab olema täitnud kohustuse mittekohaselt, võlgnik vastutab mittekohase täitmise eest, võlgnik ei ole puudust kõrvaldanud (RKTKo nr 3-2-1-156-11, p 18; RKTKo nr 3-2-1-17-12, p 11).
13.Hageja väitel on maakohus jaganud tõendamiskoormise valesti ning pooli eksitanud. Ringkonnakohus hageja väitega ei nõustu, sest maakohus ei eksinud tõendamiskoormise jaotamisel. 14. juuni 2024 määruses (dtl 126-128) selgitas maakohus, et vaidluse põhisisuks on, kas töövõtulepinguga kokku lepitud tööd olid ka reaalselt tehtud, kas need olid tehtud vajalikus mahus ja nõutava kvaliteediga ning kas arve nr 22007 kajastab tegelikult tehtud ja vajalikke töid. Samuti viitas maakohus, et hageja peab esitama kohtule tõendid kohase ja mittekohase täitmise väärtuse kindlakstegemiseks. 28. novembri 2024 (dtl 188-191) määruses selgitas maakohus, et hageja peab tõendama tasu alandamise nõude aluseks olevad asjaolud, sh kohase ja mittekohase täitmise väärtuste erinevuse ning selle mõju hinnale. Kostja omakorda peab esitama tõendid ja vastuväited, mis kinnitavad, et täitmine vastas lepingule või et tasu alandamise nõue on põhjendamatu. Kui kostja vaidleb hageja väidetele vastu, 9
näiteks vaidlustades hageja esitatud eksperthinnangu usaldusväärsuse või asjakohasuse, lasub kostjal kohustus oma vastuväiteid tõendada. See tähendab, et kostja peab esitama tõendid, mis toetavad tema väiteid, näiteks alternatiivse eksperthinnangu või muud tõendid, mis näitavad, et töö on tehtud nõuetekohaselt või et hageja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Eksperthinnangu osas selgitas maakohus, et tulenevalt võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõtetest ei ole kohtul õigust ega kohustust eelmenetluses pooltele teatada, kas seni esitatud tõendite pinnalt on mingi asjaolu (piisavalt) tõendatud või mitte. See eeldab tõendite sisulist hindamist ning vastavad järeldused saavad selguda üksnes kohtuotsusest (TsMS § 243 lg 1, § 438 lg 1). Maakohus on samas määruses selgitanud ka seda, et kohus hindab eksperthinnangut sisuliselt otsuse tegemisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendamiskoormise selgitamisel lähtunud hinna alandamise nõude eeldustest ning ei ole pooli eksitanud.
14.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega tõendamiskoormise ümberpöördumise kohta. Hageja hinnangul annab hageja töötaja tegevus koosmõjus T. Seppeli arvamusega aluse tõendamiskoormise ümberpööramiseks. Maakohus tuvastas, et poolte vahel on kehtiv töövõtuleping ning hageja on tehtud tööde eest tasunud. Hageja on kinnitanud, et R. Elbing oli Delux kontserni töötaja vaidlusaluste tööde tellimisel ja vastuvõtmisel, kelle tööülesanneteks olid muu hulgas Delux kontserni kinnisvara haldamise- ja hooldamise tööde korraldamine, vastavate võlaõiguslike lepingute sõlmimine ning tehtud tööde eest esitatud arvete tasumisele suunamine. Hageja on ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et R. Elbingul oli esindusõigus tehingute tegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ja hageja töötaja vahel tegemist nn sisemise volitusega, mis antakse esindatava ja esindaja vahelises sisesuhtes. Käesoleval juhul tulenes volitus sisesuhte aluseks olevast lepingust, st töölepingust. Töötaja vastutus töölepingust tuleneva kohustuse rikkumisel tuleneb töölepingu seaduse §-st 72. Antud vaidluse raames ei kuulu tuvastamisele hageja töötaja töölepingust tulenevate kohustuste rikkumine. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et maakohus oleks pidanud tuvastama võimaliku huvide konflikti. Ringkonnakohtu hinnangul on tööandjal huvide konflikti tuvastamisel õigus töötaja suhtes rakendada õiguskaitsevahendeid, sh esitada kahju hüvitamise nõue. Seega on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et kohus ei tuvasta R. Elbingu ja hageja vahelisi koostöökokkuleppeid ega nendest tulenevaid võimalikke töötajapoolseid rikkumisi. Seega ei mõjutanud hageja töötaja tegevus hageja toiminguid töövõtulepingu täitmisel, st tööde vastuvõtmisel ja nende eest tasumisel. Kuna hageja tasus tehtud tööde eest ning pretensioone tööde kvaliteedi osas ei esitanud, pidi hageja tõendama töö lepingutingimustele mittevastavust.
15.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei laiene hagejale VÕS §-st 643 tulenev töö ülevaatamise kohustus põhjusel, et hageja majandus- ja kutsetegevuseks ei ole ehitustööde tegemine, vaid mööbli, voodite ja madratsite tootmine. VÕS § 1 lg 6 kohaselt on ettevõtjaks isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja on osaühing ehk äriühing, kes tegeleb majandustegevusega VÕS § 1 lg 6 tähenduses. Maakohus tuvastas, et hageja sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevuse raames, kuna leping oli suunatud hageja ettevõtlustegevuse korraldamisele ja teenis selle eesmärke. Asjaolu, et töövõtulepingu esemeks olnud tööd ei kuulunud hageja põhitegevusala hulka, ei välista lepingu seotust äriühingu majandus- ja kutsetegevusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega ning märgib täiendavalt, et hageja tõlgendab äriühingu majandus- ja kutsetegevuse mõistet majanduskäibes osalemisel põhjendamatult kitsendavalt.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid. Hageja pidi tõendama, et töö ei vastanud vaatamata selle vastuvõtmisele ja arve tasumisele lepingutingimustele, st oli puudustega. Töö lepingutingimustele mittevastavust peab vaidluse
10
korral üldjuhul tõendama tellija. Riigikohtu praktika kohaselt eeldatakse, et kui tellija on töö vastu võtnud, on vastuvõetud töö ka lepingukohane ja täielik (RKTKo nr 2-14-61484, p 18). Kui aga töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh töö lepingukohase tegemise ja selle valmimise, tõendama töövõtja.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on tööde eest tasunud. Maakohtu hinnangul viitab tasu maksmine tellija poolt tööde vastuvõtmise aktsepteerimisele, kuna vastuvõtmise kohta ei ole lepingus kehtestatud eritingimusi või -nõudeid. Maakohtu järeldust kinnitas ka hageja esitatud hinna alandamise nõue. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et töö lepingutingimustele mittevastavust tuleb tõendada hagejal.
18.Hageja esitas nõude tõendamiseks T. Seppeli arvamuse (dtl 28–39), mida maakohus ei pidanud usaldusväärseks. TsMS § 293 lg 2 II lause kohaselt, kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Eriteadmistega isiku arvamusele kui dokumentaalsele tõendile ei ole esitatud erinõudeid, kuid lähtuvalt selle sisust ja funktsioonist (erialateadmistele tuginev hinnang või prognoosotsustus, nagu märgib Riigikohus) peaks asjatundja arvamuses siiski sisalduma andmed, mis võimaldavad asjatundja arvamuse usaldusväärsust hinnata. Samas on selge, et kuivõrd asjatundja arvamus täidab samu funktsioone mis eksperdiarvamus, on ka asjatundja arvamuse usaldusväärsuse hindamisel olulised samad kriteeriumid, millest lähtutakse eksperdiarvamuse usaldusväärsuse hindamisel (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 272, 3.3.4). Seega peaks asjatundja kirjalikust arvamusest nähtuma teave, mis on vajalik selleks, et asjatundja arvamust tõendina hinnata, mh milliste meetoditega uurimine toimus ning mis oli uurimise tulemuseks. T. Seppeli arvamuse järgi on kostja teostanud betoonplaadi ehituse (7,4 × 6,9 m, paksus 120 mm, maht 6,13 m3) ja kruusa paigaldamise (16 × 40 m, keskmine paksus 350 mm, maht 224 m3). T. Seppel leidis, et betoonplaat on täiesti ebakvaliteetne ja tuleb uuesti ehitada – plaat on vale kaldega ja vesi voolab hoonesse, plaadi pind ei vasta ühelegi kvaliteediklassile, pind on silumata ja tõenäoliselt vibreerimata, teadmata on betooni tugevus- ja keskkonnaklass, sest dokumendid puuduvad, kruusa ei ole piisavalt tihendatud. T. Seppel leidis, et ekskavaatoritöid oli objektil maksimaalselt 24 tundi (maksumus 1440 eurot), täitematerjali ja killustikku on toodud maksimaalselt 224 m3 (4000 eurot), betooni maht 409 m 3 on ebareaalne, ka ühikuhind on vale. Maakohus leidis, et kuna ehituse dokumentatsioon puudus ja T. Seppel tugines üksnes visuaalsele vaatlemisele, ei saanud ta teha objektiivseid, pädevaid ning ainuõigeid järeldusi kõigi tehtud tööde aspektide osas. Maakohtu järeldust ei lükanud ümber ka T. Seppeli e-kirjas esitatud täiendavad selgitused. T. Seppel lisas täiendavates selgitustes, et betooni tugevusklass võinuks olla määratav saatelehtede alusel või proovikehade katsetamise teel. Keskkonnaklassi määramine oleks nõudnud betooni algosadeks võtmist ja koostise analüüsimist. Kuna neid meetodeid ei kasutatud, on tõendamata, et betooni kvaliteet oli puudulik. Kuigi T. Seppel leidis, et betoon „ei vasta ühelegi kvaliteediklassile“, ei esitatud selle kinnituseks laboratoorseid või muid objektiivseid tõendeid. T. Seppel määras betooni- ja väljakaevemahud mõõtmiste põhjal, kasutades lintmõõtu ja hinnates keskmist paksust. Selline meetod annab ligikaudse tulemuse, puuduvad dokumendid, mis tõendaksid nende hinnangute täpsust. Fotolt on näha vihmavett hoonesse valgumas. Foto tõendiväärtus on piiratud, kuna puudub võrdlusmoment või selgitus, kuidas see on seotud ekspertiisi esemeks olnud ehitustöödega. T. Seppeli selgitused ei anna piisavalt alust järeldusele, et vihmavee valgumine tulenes puudulikult tehtud töödest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et asjatundja arvamuse kujunemine ei ole jälgitav ning pelgalt objekti visuaalne vaatlemine ei võimalda teha kontrollitud objektiivseid järeldusi kõigi tehtud tööde aspektide osas.
11
19.Hageja väide, et maakohtu poolt asjatundja arvamuse selle ebausaldusväärsuse tõttu TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata jätmine tuli poolele üllatusena, ringkonnakohus ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et kostja on juba hagivastuses (dtl 76-83) tähelepanu juhtinud, et T. Seppeli arvamuse kujunemine ei ole jälgitav ega seejuures ka kontrollitav, s.t sellest ei nähtu kirjeldused, aluseks olevad andmed ja õigusaktid ega ka põhjendused. Seega ei vasta kõnealune arvamus KES § 3 sätestatud definitsioonile. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hagejal oli menetluse jooksul võimalus esitada oma vastuväiteid ja täiendavaid tõendeid asjatundja arvamuse usaldusväärsuse tõstmiseks, kuid hageja esitas üksnes T. Seppeli täiendavad kirjalikud selgitused. Ka apellatsioonimenetluses ei ole hageja esitanud uusi tõendeid ega taotlusi tõendite kogumiseks. TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Seega, maakohus asudes seisukohale, et hageja esitatud tõend on ebausaldusväärne, andis hageja esitatud tõenditele hinnangu. Tõendeid hindab kohus sõltumatult poolte väidetest ning ühelgi tõendil ei ole ette kindaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2).
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud kostja töövõtulepingu rikkumist või alusetult suure mahuga arve esitamist. Kostja ei pea tõendama, et töö vastas lepingule, kui hageja ei ole esitanud vastupidise kohta usaldusväärseid tõendeid. Kuna poolte vahel oli suuline leping ja hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas alusetult suure mahuga arve või rikkus kokkulepet, saab lähtuda eeldusest, et poolte ühine tahe oli arves kajastatud tööde tegemine sellises mahus, hinna ja ajaga. See järeldus põhineb poolte suhtluse ja lepingu täitmise asjaolude tõlgendamisel vastavalt VÕS § 29 lg-tele 4 ja 5. Kostja on esitanud 29. aprillil 2022 hinnapakkumise, millega hageja nõustus. Kostja saatis 3. mail 2022 ettemaksuarve, mille hageja tasus 3. mail 2022. Hagejal oli võimalus hinnapakkumises toodud tööde mahuga tutvuda ja küsimusi esitada või hinnapakkumise osas läbi rääkida. Selliseid küsimusi ega läbirääkimisi kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu. T. Seppeli hinnang on valdavalt oletuslik ega tugine konkreetsetele mõõtmistele, faktidele või dokumentidele. Puuduvad ka muud hageja tõendid, mis võimaldaksid tööde mahtu, kvaliteeti või maksumust täpselt hinnata. Samuti ei saa arvesse võtta T. Seppeli avaldatud tööde kogumaksumust, kuna T. Seppeli hinnangu kujunemine ei ole jälgitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostjal ei olnud EhS § 15 lg 1 kohaselt kohustust ehitamist dokumenteerida. Kokkuvõtvalt on maakohus tõendeid asjas õigesti kõrvutades ja hinnates leidnud, et hagi tuli jätta rahuldamata.
21.Apellatsioonkaebuse väited ei anna seega alust maakohtu otsuse tühistamiseks hagi rahuldamata jätmise osas. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
22.Maakohus jättis õigesti rahuldamata ka kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. Kostja nõuab hagejalt 2010 euro hüvitamist. Vastuhagi kohaselt oli kostja sunnitud hageja poolt esitatud alusetute nõuete tõttu pöörduma juriidilise abi saamiseks advokaadibüroo poole. Kui hageja ei oleks kostjale esitanud alusetult hinna alandamise avaldust ja väidetavalt enammakstud raha tagastamise nõuet, siis ei oleks kostja õigusabi ka vajanud. Ringkonnakohtu istungil tugines kostja kahju hüvitamise nõudenormina VÕS §-le
127.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VÕS § 127 kahju hüvitamise nõudenorm. Kostja kohtueelsete õigusabi kulude hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saavad olla VÕS sätted kahju hüvitamise kohta, sh üldnormina VÕS § 115 lg 1 kohustuste rikkumisega tekitatud lepingulise kahju kohta või VÕS § 1043 õigusvastaselt tekitatud lepinguvälise kahju kohta. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et hageja rikkus kohustust käituda lepingulises suhtes heauskselt, st etteheidetav tegu on alusetu nõude esitamine. Ringkonnakohus vastava käsitlusega ei nõustu, sest hagejal on õigus enda õiguste maksmapanekuks ja nõude esitamiseks. Käesoleval juhul leidis hageja, et kostja rikkus töövõtulepingut ja kohaseks
12
õiguskaitseviisiks oli hinna alandamise hagi esitamine. Hageja poolt kostja rikkumisele tuginemine vaatamata sellele, et nõue kohtumenetluses jäetakse rahuldamata, ei too kaasa hageja pahauskset käitumist ega kohustust tasuda vastaspoole kohtueelseid õigusabikulusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja taotletud kulude näol ei ole tegemist vastuhagi kohtueelsete õigusabikuludega, kuna õigusteenust osutati hoopis seoses hageja nõudega kostja vastu. Kohtumenetluses esitatud vastuhagi ja selle põhjendatus seoses kohtueelsete õigusabikuludega eeldab, et kostja nõue oleks suunatud tema enda õiguste maksmapanekule ning et õigusabikulud oleksid kantud eesmärgiga lahendada kostja nõue hageja vastu. Selleks tulnuks näidata, et kostja on teinud olulisi pingutusi oma nõude maksmapanekuks kohtueelselt ja et vastuhagi aluseks olevad õigusabikulud on otseselt seotud selle tegevusega. Kostja esitatud kuluarvestus ja arved näitavad, et õigusabi saadi seoses hageja poolt kostja vastu esitatud nõudega, mitte kostja enda nõude maksmapanekuks.
23.Eeltoodust tulenevalt ei anna vastuapellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks kostja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
24.Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja vastuapellatsioonkaebuses nii menetluskulude jaotust kui ka kindlaksmääramist. Kostja nõustub menetluskulude jaotusega osas, milles põhihagi menetlemisega seotud menetluskulud jäid hageja kanda. Küll aga ei nõustu kostja sellega, et maakohus kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendas ning kostja leiab, et maakohus on menetluskulude põhjendatuse osas väljunud diskretsioonipiiridest. Kostja palub maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata põhihagiga seotud menetluskulud 4125 eurot ületavas osas, s.o summas 2960 eurot. Kostja palub selles osas uue otsuse tegemist, millega mõistetaks kostjale välja ka maakohtu poolt välja mõistmata menetluskulud summas 2960 eurot, s.o kokku 7085 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel arvestades hagi ja vastuhagi rahuldamata jätmist põhjendatult haginõude menetlemisega seonduvad kulud hageja kanda ning vastuhagi menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda. Maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ega ole diskretsioonipiire ületanud.
25.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb poolte apellatsioonkaebusega seotud kulud jätta hageja kanda ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb poolte vastuapellatsioonkaebusega seotud kulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 4391,67 eurot (ilma käibemaksuta) ja sõidukulud 340 eurot. Sellest kulus hageja esindajal vastuapellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 5 tundi 15 min, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3 tundi ja 20 min, kohtuistungil osalemiseks 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 min, esindaja tunnitasu oli 170 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu mõistlik, kuid ajakulu on ülepaisutatud. Ringkonnakohus peab vastuapellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamise põhjendatuks ajakuluks 3 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamise ajaks 0,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise ajaks 15 min, s.o 3 tundi ja 45 minutit (TsMS § 175 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud nõuded esindaja sõidule kulunud aja osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja on oma sõidule kulunud aja arvestamisel kasutanud ajalist arvestust tundides ja korrutanud sõidule kulunud aja tunnihinnaga. Hageja lepinguline
13
esindaja on sõidule kulunud aja arvutamisel võtnud tunnihinnaks oma esindajatasu. Põhjendatud ei ole mõista teistelt menetlusosalistelt välja tunnihinnast tulenevat sõidukulu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 näeb ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulunud aja eest. Sõiduks kulunud aja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi asutamise koha kaugusest üksteisest (vahemaa peab olema vähemalt 40 km). Nimetatud regulatsiooni on Riigikohus kohaldanud analoogia korras ka lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest hüvitise väljamõistmisel. Seejuures ei saa kohus lähtuda hüvitise väljamõistmisel menetlusosalise ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. (RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12). Hageja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4. Kuna hageja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab kostja hüvitama hagejale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Seega määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 666 eurot (3h 45min x 170 eurot+30 eurot). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonkaebusega seotud menetluskuluks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 2807,50 eurot (ilma käibemaksuta), esindaja tunnitasu oli 180 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjal kulus maakohtu otsusega tutvumisele, analüüsile 3 tundi 20 minutit, apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 8 tundi 5 minutit, kohtukõne teeside koostamisele 2 tundi 45 minutit, menetluskulude nimekirja koostamisele 1 tund 5 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund 15 minutit ja kohtuistungil osalemiseks 1 tund, so kokku 17 tund 30 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu mõistlik, kuid ajakulu on ülepaisutatud. Ringkonnakohus peab kostja esindaja põhjendatuks ajakuluks maakohtu otsusega tutvumisele, analüüsimisele, apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele, kohtukõne teeside esitamisele põhjendatuks ajakuluks 8 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamise ajaks 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamise ajaks 15 min (TsMS § 175 lg 1), s.o 9 tundi 15 minutit. Seega määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1665 eurot (9 tundi 15 min x 180 eurot).
26.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab ringkonnakohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikku väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 999 eurot (1665 eurot – 666 eurot).
27.Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.