2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud L.A kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 13.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.A (kostja) vastu 90 euro väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule vastuväite esitamisega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.04.2023 maakohtule hagi kostjalt Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
90 euro väljamõistmiseks.
2.1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja vähemalt 02.05.2019 kuni 01.02.2023 sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik / vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti 24.11.2020 WTC tasulise väliparkla parkimisalale, 15.11.2022 Kristiine Keskuse ja 01.02.2023 Töökoja 1/4 parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.
2.2.Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõuded 15 eurot (nr 0792411201425174), 30 eurot (nr 0371511221906253) ja 30 eurot (nr 1950102230938436), paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole leppetrahve tasunud. Lisaks palub hageja, et kostja hüvitaks talle sissenõudmiskulud 15 eurot.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.1.Kostja parkis 24.11.2020 sõiduki WTC tasulisse väliparklasse, paigaldas parkimiskella ning hiljem saatis sõnumi pikendades parkimisaega. Hageja ei ole tõendanud, et WTC tasuline väliparkla asus erateel ega ka seda, et Kristiine Keskuse parklas ja Töökoja 1/4 hoones olid tasulised parkimisalad. Ka ei ole hageja tõendanud, kes sõiduki valesti parkis.
4.Harju Maakohus rahuldas 17.12.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid kokku 75 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1113,60 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
4.1.Otsuse kohaselt oli kostja leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Kostja sõlmis 24.11.2020 WTC tasulises väliparklas, 15.11.2022 Kristiine Keskuse parklas ja 01.02.2023 Töökoja 1/4, Tallinn parklas parkides hagejaga parkimislepingud. Parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi. Kostja jättis WTC tasulises väliparklas parkimisel parkimistasu parkimist alustades tasumata. Kostja ei pannud Kristiine Keskuse parkimisalal sõiduki esiklaasile või armatuurlauale parkimiskella ega registreerinud sõidukit parkimiskioskis. Kostja jättis Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalal parkimistasu maksmata. Kostja rikkus seega hagejaga sõlmitud parkimislepinguid.
4.2.Hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahvid 40 eurot ja 55 eurot iga rikkumise kohta ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suured. Põhjendatud on ka sissenõudmiskulu.
4.3.Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 1052,60 eurot ja sõidukulu 111 eurot. Riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on põhjendatud menetluskulud. Esindaja osutas hagejale õigusabi 9,05 tundi tunnitasudega 110 eurot (käibemaksuta) ja 120 eurot (käibemaksuta). 2
2-23-110554 Hageja esindaja tunnihinnad on põhjendatud, kuid vähendada tuleb toimingutele kulunud aega. Põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele on 1 tund. 14.10.2025 seisukohad on hageja lõplikud seisukohad. Uusi seisukohti see ei sisalda. Selle koostamise põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Ülejäänud osas on esindaja toimingud kooskõlas menetluse käiguga, toimingud olid menetluses vajalikud, neile kulunud aeg on mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 7,55 tundi. Põhjendatud on ka esindaja sõidukulu 111 eurot.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada leppetrahvi suurust. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
5.1.Kaebuse kohaselt ei hinnanud maakohus piisavalt vaidlusaluste alade avalikku kasutusiseloomu ega sellest tulenevat juhi mõistlikku ootust. Isegi, kui parkimisega loetaks parkimisleping sõlmituks, tuleb eraldi hinnata, kas hageja tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe oli juhile sellistes asjaoludes piisavalt selge ja ettenähtav või kujutas endast VÕS §-de 35 ja 42 tähenduses üllatuslikku ning ebamõistlikult kahjustavat tingimust.
5.2.Kohus ei hinnanud leppetrahvi proportsionaalsust VÕS § 162 tähenduses. Kohtul tulnuks leppetrahvi suurust võrrelda parkimistasu suuruse, rikkumise raskuse ja tekitatud kahjuga.
5.3.Kohus vähendas hageja õigusabikulusid, kuid ei põhjendanud ülejäänud kulude vajalikkust. Praegusel juhul tuleb arvestada hagihinda ning seda, et tegemist oli tüüpilise parkimisvaidlusega (hageja kasutas mallipõhiseid dokumente).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 ja TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 90 eurot. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Seda ei muuda asjaolu, et maakohus ei ole otsuses märkinud, et tegemist on lihtmenetluses tehtud otsusega (vt ka TsMS komm III (2018) § 637, p 3.4.b). TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei
3
2-23-110554 ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-129-17, p 11).
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi, apellatsioonkaebuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11).
10.Osas, millega kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist maakohtu poolt, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.
10.1.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
10.2.Kostja ei väida siinsel juhul, et maakohus oleks menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka põhjendanud. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes kontrollida esitatud kaebuses toodud väidete alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Ainuüksi kostja hinnang, et hageja esindaja ajakulu oli arvestades tsiviilasja hinda ebaproportsionaalne, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Seejuures ei ole tsiviilasja hind õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel määrav.
10.3.Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiksid anda alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS § 656 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
4
2-23-110554
11.Kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest nõutavas ulatuses riigilõivu. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt täiendava riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
12.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
14.Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.