Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi L.A vastu leppetrahvi ja sissenõudekulu väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
90 eurot nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja esindaja: Elari xxx) Kostja: L.A (isikukood XXX) Kostja esindaja:
Menetluse liik
Olev
Arjakas
Tomson
(e-post
(e-post xxx)
26.09.2025 kohtuistung, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi L.A vastu.
2.Välja mõista L.Alt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvid 75 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.
3.Jätta menetluskulud L.A kanda.
4.Välja mõista L.Alt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 1113,60 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb L.Al tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 13.03.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.A (kostja) vastu 90 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 28.03.2023 vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.04.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.04.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 90 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt 02.05.2019 kuni 01.02.2023. Kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 24.11.2020 WTC tasuline väliparkla, 15.11.2022 Kristiine Keskuse ja 01.02.2023 Töökoja 1/4 parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvinõudeid nr 0792411201425174 summas 15 eurot, nr 0371511221906253 summas 30 eurot ja nr 1950102230938436 summas 30 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 15 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 17.05.2023 vastuse hagiavaldusele. Kostja parkis 24.11.2020 WTC tasulisse väliparklasse sõiduauto registreerimismärgiga XXX ja paigaldas parkimiskella ning hiljem saatis sõnumi 1902 pikendades parkimisaega. Kostja väidab, et parkimisalal puudus liikluskorraldusvahend, mis tähistab erateed. Samuti puudus teekattemärgis 949a, ms tähistab parkimisala. Hageja ei ole tõendanud, et WTC tasuline väliparkla asus erateel.
4.Hageja ei ole ka tõendanud, et Kristiine Keskuse parkla asub erateel või eramaal. Hageja ei ole tõendanud, et Kristiine Keskuse parkla oli 15.11.2022 tasuline parkimisala. Samuti ei ole hageja tõendanud, et Töökoja 1/4 hoones oli tasuline parkimisala. Puudusid liiklusmärgid ja liikluskorraldusvahendid, mis tähistavad erateed ja parkimisala.
5.Kostja on seisukohal, et seda, kes oli leppetrahvide väljastamise ajal autoroolis, ei ole võimalik enam tuvastada. Kostja tugineb LS § 72 lg-le 2, mille kohaselt omanikul on kohustus säilitada kuus kuud andmeid selle kohta, kes sõidukit kasutas. Hageja ei ole kostjale LS § 72 lg 2 järgset nõuet esitanud, vaid nõudis kohe trahvi tasumist. Kostja on seisukohal, et LS § 72 lg 2 kohaselt pidi hageja tegema kõik selleks, et tõendada, kes valesti parkis. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
7.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 98). 2
7.2.WTC tasuline väliparkla (EP62, 1113), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 71-81).
7.3.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 24.11.2020 pargitud WTC tasuline väliparkla parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 45-52).
7.4.Kristiine Keskus, Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 82-90).
7.5.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 15.11.2022 pargitud Kristiine Keskus, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 53-61).
7.6.Töökoja 1/4 (EP100, 1580), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 91-97).
7.7.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 01.02.2023 pargitud Töökoja 1/4, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 62-70).
7.8.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXX andmete teadasaamiseks (dtl 98) ning saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja leppetrahvi tasumiseks posti teel aadressile Marta tn 6-4, Tallinn (dtl 103-109).
8.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
10.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
11.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool 3
annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
12.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja väidab, et parkimisaladel puudusid liikluskorraldusvahendid, mis tähistavad erateed, samuti puudusid teekattemärgised, mis tähistavad parkimisala piiri. Maaomaniku õigused tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 68, mille kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega eramaa kasutamise ja parkimise tingimuste üle otsustab maaomanik. Kohus selgitab, et kehtiva õiguse järgi on kinnisasja omanikul õigus asja valla oma äranägemise järgi. Seega eraparklas reguleerib parkimist maaomanik, kes võib parkimiskorralduse jätta ka mõne operaatori teha, nagu käesoleval juhul on see jäetud hageja ülesandeks. Kohus on seisukohal, et kehtivast seadusest ei tulene, et hagejal kui parkla operaatoril on kohustus tähistada eraparklat liikluskorraldusvahendiga, mis tähistab erateed või teekattemärgistega, mis tähistavad parkimisala piiri. Kohtu hinnangul on hageja kohtule esitatud fotodega tõendanud, et vaidlusalustel parkimisaladel olid kõikide sisse- ja väljasõitude juures olemas teavitus- ja liiklusmärgid, mis teavitasid eraparklasse sisenemisest. Samuti olid parkimisala märkidel välja toodud parkimistingimused, millega oli võimalik tutvuda.
13.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitanud kohtule fotod (dtl 7181, 149152, 243), millelt nähtub, et WTC tasulises väliparklas olid olemas nii parkimistingimused kui ka parkimistahvlid. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et ka Kristiine parklas (dtl 82-90, 156-166, 245-246, 250-254) ja Töökoja 1/4 parklas (dtl 91-97, 167-172, 247-249) olid parkimistahvlid olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Ka kostja ise on kohtule esitanud fotod (dtl 123-125, 131-132, 136-137), millelt nähtub, et parkimistahvlid olid vaidlusalustel parkimisaladel olemas. Kostja on esitanud kohtule foto (dtl 136), mis kostja väitel tõendab, et tahvel on paigaldatud hiljuti ja 15.11.2022 seda seal ei olnud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Esmalt on kostja poolt tehtud foto 06.05.2023, s.o peale leppetrahvi väljastamist. Teiseks on hageja esitanud kohtule fotod (dtl 250-251), mis on tehtud 15.11.2022 ning millelt nähtub, et kostja poolt esitatud parkimistahvel oli parkimisalal olemas ka 15.11.2022. Samuti on kostja esitanud 09.10.2025 kohtule video (dtl 228), millelt nähtub (0:57 minutil), et Kristiine Keskuse parklasse sissesõidul olid olemas kostja poolt esitatud fotol (dtl 136) olev parkimistahvel.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisaladel olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga XXX oli 24.11.2020 pargitud WTC tasulises väliparklas, 15.11.2022 Kristiine Keskuse parkimisalal ja 01.02.2023 Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalal.
15.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või 4
vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimiste ajal pargitud sõiduki omanik.
16.Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli leppetrahvide väljastamise kuupäevadel kostjale kuuluva sõiduki roolis. Samuti kohaldub kostja hinnangul käesoleval juhul LS (liiklusseadus) § 72 lg 2, mis sätestab, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mootorsõidukit kasutanud isiku andmed. Kostja on seisukohal, et kõigepealt oleks parkimise korraldaja, s.t hageja pidanud esitama omanikule nõude, et omanik esitataks andmed selle kohta, kes roolis oli. Kohus saab kostja poolt esitatust aru, et kostja on seisukohal, et hagejal oli kohustus teha kindlaks, kes parkis kostjale kuuluva sõiduki hagiavalduses märgitud kuupäevadel vaidlusalustele parkimisaladele. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu.
17.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul LS § 72 lg 2 ei kohaldu. Nimetatud säte näeb ette, et mootorsõiduki omanik peab liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg või isikukood, juhiloa number. Kostja on kohtuistungil väitnud, et parkimise korraldajal on liiklusjärelevalve teostaja pädevus. LS § 2 p 28 1 kohaselt on liiklusjärelvalve riiklik järelevalve liikluse ja maastikusõidukite liikumise üle. LS § 3 lg 1 p 3 järgi liiklusjärelevalvet korraldab Siseministeerium. Tulenevalt LS § 193 lg 1 liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi. Kohus leiab, et liiklusjärelevalve teostajaks on seega eelkõige Politsei- ja Piirivalveamet või valla- või linnavalitsus. Liiklusjärelevalve teostajaks LS § 193 lg 1 mõttes ei ole ega saa ka olla eraparkla operaator. Kostja poolt viidatud LS § 187 lg 3 käesoleval juhul ei kohaldu, kuna eramaal ei korralda parkimist kohalik omavalitsusüksus. Seega hageja osutas eraõigusliku lepingu alusel kostjale teenust, mitte ei teostanud liiklusjärelevalvet. Ka Tallinna Ringkonnakohus on osutanud, et kuna LS § 72 lg 2 sisust nähtuvalt reguleerib säte seda, milliseid andmeid peab sõiduki omanik kuue kuu jooksul säilitama liiklusjärelevalvet teostavale isikule, kuid hageja ei teostanud liiklusjärelevalvet avalik-õiguslikus mõttes, siis on kostja seisukoht, et sõiduki omanik ei pea sõiduki kasutamise andmeid kolmandate isikute poolt säilitama, ebaõige (Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2015 otsus tsiviilasjas 2-22-123061, 18). Kohus on eelpool selgitanud, et eramaa kasutamise ja parkimise tingimuste üle otsustab maaomanik (AÕS § 68). Kohus on seisukohal, et liiklusseadus ei anna eraparkla operaatorile liiklusjärelevalve teostaja pädevust. Seega hagejale ei tulene liiklusseadusest, sh LS § 72 lg 2 kohustust pöörduda sõiduki omaniku või kohtu poole leppetrahvi väljastamise ajal sõidukit kasutanud isiku teadasaamiseks. Samuti ei ole hagejal kohustust tõendada, et just kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal talle kuuluva sõiduki roolis. Nimetatut eeldatakse (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Vastavalt eelpool viidatud Riigikohtu praktikale tuleb seega juhul, kui kostja väidab, et sõidukit kasutas keegi teine, tõendada, et autot juhtis muu isik, kostjal. Käesoleval juhul kostja nimetatut tõendanud ei ole. Lisaks, kostja väidab, et Kristiine Keskuse parklasse parkis tema sõiduki kostja koostööpartner. Samas on aga kostja 5
09.10.2025 esitanud kohtule video, millelt nähtub (2:43 minut), et sõidukist sõidukijuhi kohalt väljub kostja.
18.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisaladel olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga XXX oli 24.11.2020 pargitud WTC tasuline väliparkla parklas, 15.11.2022 Kristiine Keskuse parklas ja 01.02.2023 Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalal. Seega hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 24.11.2020 WTC tasulises väliparklas, 15.11.2022 Kristiine Keskus parklas ja 01.02.2023 Töökoja 1/4, Tallinn parklas parkimisel.
19.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
20.Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes (dtl 73, 76, 88-89, 93, 150, 158, 161, 242248) oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi Kristiine Keskuse parklas 40 eurot ning WTC tasulises väliparklas ja Töökoja 1/4, Tallinn parklas 55 eurot. Lepingu punkti 4 kohaselt oli sõiduki kasutaja kohustatud tasuma parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.
21.Kostja sõiduk oli 24.11.2020 pargitud WTC tasuline väliparkla Tallinn parkimisalale. Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 71-81, 149-152, 242-243) oli antud parkimisala puhul tegemist tasulise parkimisalaga. Kostja väidab, et Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal on parkimine esimesed 15 minutit tasuta, kui juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil fikseerinud. Kostja parkis sõiduauto registrimärgiga XXX ja paigaldas parkimiskella ning hiljem saatis sõnumi numbrile 1902, pikendades parkimisaega. Kohus leiab, et WTC tasuline väliparkla puhul ei ole tegemist Tallinna avaliku parkimisalaga, millele viitavad ka parkimisalal olevad infotahvlid, kus on märgitud, et tegemist on Europargi poolt opereeritava parklaga. WTC tasulise väliparkla parkimislepingu tingimustes ei ole märgitud, et parkimiskellaga parkimise algusaja fikseerimine annab sõiduki juhile õiguse parkimisalal 15 minutit tasuta parkida. Seega tuvastab kohus, et tegemist on tasulise parkimisalaga. Kostja väidab, et ta on pikendanud parkimisaja algust saates sõnumi numbrile 1902. Hageja väidab, et parkimiskorraldaja kontrollis kostja väidet: kostja alustas mobiiliga parkimist kell 15:29, st rohkem kui tund aega peale leppetrahvi väljastamist (hageja 30.05.2023 seisukoht, dtl 145). Kohus tuvastab, et kostjale on leppetrahv tehtud 24.11.2020 kell 14:25 (dtl 45). Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul tuvastatud, et kostja jättis 6
24.11.2020 WTC tasulises väliparklas parkimisel parkimistasu parkimist alustades tasumata, millega ta rikkus hagejaga sõlmitud parkimislepingut.
22.Kostja sõiduk oli 15.11.2022 pargitud Kristiine Keskus, Tallinn parkimisalale. Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 82-84, 86-87, 156-157, 159-160, 163-165, 245) tuli parkimisalal tasuta parkimisõiguse saamiseks (4 h) fikseerida parkimise algusaeg parkimiskellaga. Hageja poolt esitatud fotodelt (dtl 55-61) nähtuvalt ei olnud kostja tasuta parkimisõiguse saamiseks sõiduki esiklaasile või armatuurlauale asetanud parkimiskella, millel oleks fikseeritud parkimise algusaeg. Samuti ei olnud hageja väitel kostja sõiduk registreeritud parkimiskioskis. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut.
23.Kostja sõiduk oli 01.02.2023 pargitud Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalale. Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 91-93, 95-97, 167-168, 170-172, 247-249) oli antud parkimisala puhul tegemist tasulise parkimisalaga. Hageja märgib, et kostja on jätnud parkimistasu tasumata. Kostja ei ole ka väitnud, et ta oleks parkimistasu 01.02.2023 Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalal parkides tasunud. Kostja märgib üksnes, et parkimisalal oli olemas tähis, mis tähistab parkimistasu, kuid tähist tasulise parkimisala kohta ei olnud. Kohus on seisukohal, et kui parkimisalal on infotahvel parkimisalal kehtestatud parkimistasu kohta, siis see näitab, et tegemist on tasulise parkimisalaga. Vastasel juhul tähist parkimistasu kohta parkimisalal ilmselt ei oleks. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut.
24.Parkimislepingute rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
25.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
26.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof 7
vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
27.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud fotodega (dtl 52, 61, 69-70) tõendatud, et kostja sõiduki kojamehe vahele oli jäetud leppetrahviteated. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõuetest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et leppetrahvi väljastamise päeval esinesid erandlikud asjaolud, mis oleksid muutnud tavapärase tahteavalduse andmise viivis ebamõistlikuks. Kohus selgitab, et hagejal ei ole kohustust kostjat leppetrahvist teavitada sidevahendeid kasutades lisaks, kui ta on leppetrahvist teavitanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
28.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 40 ja 55 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 55 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel olid sõlmitud lepingud, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue 24.11.2020 WTC tasulises väliparklas parkimisel 15 eurot, 15.11.2022 Kristiine Keskuse parklas parkimisel 30 eurot ja 01.02.2023 Töökoja 1/4, Tallinn parklas parkimisel summas 30 eurot.
29.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 8
30.Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsilised nõudekirjad Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
31.Hagiavaldusele lisatud tõendist nähtuvalt on hageja teinud päringu Transpordiametisse sõiduki omaniku andmete teadasaamiseks (dtl 98). Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletused posti teel aadressile Marta tn 6-4, Tallinn (dtl 103-109), millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu 15 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
33.Hageja esitas 28.04.2023 ja 28.11.2025 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 1052,60 eurot ja sõidukulud 111 eurot.
35.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 110-120 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas menetluses teinud toiminguid järgmise ajakuluga: Nr Toiming Tunnihind
1.Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, 110 riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine
2.17.05.2023 kostja vastuse ja lisadega tutvumine ning 110 analüüs
3.Hageja 30.05.2023 seisukoha koostamine, lisade 110 komplekteerimine ja maakohtule esitamine
4.26.09.2025 istungiks ettevalmistumine 120
5.26.09.2025 istungist osavõtt 120
6.Kohtu saadetud 03.10.25 ja 06.10.25 kirjadega tutvumine, 120 nende arvestamine
7.09.10.2025 esitatud kostja seisukoha ja tõendiga tutvumine, 120 analüüs
Kohtu ja kostja kirjavahetusega tutvumine perioodil 15.10.2025-27.11.2025
10.Menetluskulu nimekirja koostamine ja kohtule esitamine Kokku:
120
0,25
120
0,3 9,05
36.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele saab lugeda 1 tundi. Võttes arvesse, et 14.10.2025 seisukohtade puhul on tegemist hageja lõplike seisukohtadega ja uusi seisukohti see ei sisalda, on selle toimingu põhjendatud ajakulu 2 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 7,55 tunni ulatuses (9,05-1-0,5) ja põhjendatud õigusabikulu 882,60 eurot (257,4 eurot (2,34h x 110 eur/h) + 625,20 eurot (5,21h x 120 eur/h)).
37.Hageja palub hüvitada ka tema esindajale tekkinud sõidukulu seoses kohtuistungil osalemisega. TsMS § 144 ja § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja sõidukulud hüvitatavaks kuluks. Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjas toimus 26.09.2025 kohtuistung Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas ja hageja esindaja võttis sellest osa (dtl 205). Hageja esindaja büroo, mille kaudu ta õigusteenust osutab (EFTA Legal OÜ), asukoht on menetlusdokumentide kohaselt Tartus (dtl 38, 299). Sõidukulude hüvitamisel tuleb lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.veebruari 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 16). Hageja palub hüvitada 26.09.2025 kohtuistungil osalemisega seotud sõidukulud marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu (vahemaa 2 x 185 km=370 km) määraga 0,3 eurot kilomeetri kohta kokku summas 111 eurot (370 km x 0,3). Hageja taotleb sõidukulude hüvitamist piirmääraga 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud määraga. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja esindaja sõidukulud summas 111 eurot.
38.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1113,60 eurot (100+20+882,60+111).
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.