Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-11069
Kohtuasi
If P&C Insurance AS-i hagi P.X vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
P.X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja P.X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast P.X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 08.09.2025 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud P.X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.If P&C Insurance AS (hageja) esitas 10.07.2025 Harju Maakohtule hagi P.X (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2421,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 02.05.2023 kuni 09.07.2025 eest 627,76 eurot ja alates 10.07.2025 põhinõudelt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kahjustas 01.11.2020 kostja hageja kindlustatud sõidukit, mille tulemusel sai kahju sõiduki kapot, vasak esitiib ja uksed, vasak tagatiib. Hageja tasus remonditööde eest 2301,05 eurot ja 120 eurot remondiaegse asendussõiduki kasutamise eest, kokku 2421,05 eurot. Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 21.04.2023 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 2421,05 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva. Kostja tunnustas nõuet 26.07.2023, kuid kahju ei hüvitanud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue on aegunud. Hageja pöördus kohtusse alles 2025. aastal, s.o ligi viis aastat pärast kahju põhjustamise fakti ilmnemist. Kostja ei ole nõuet tunnistanud ega teinud osalisi makseid. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 08.09.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 2421,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 02.05.2023–08.09.2025 eest 668,83 eurot ja viivise põhivõlalt 2421,05 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 09.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus asja lihtsustatud korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405). Maakohus tuvastas, et 01.11.2020 kell 16.55 aadressil Kuldnoka 13, Tallinn kahjustas kostja (lõi korduvalt jalaga) sõidukit Honda CR-V registrimärgiga XXXXXX, kahju said sõiduki kapot, vasak esitiib ja uksed, vasak tagatiib – sellega tekitas kostja õigusvastaselt kahju summas 2301,05 eurot (VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 5). Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kahju hõlmab sõidukile tekitatud kahjustuse parandamist. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue – seega on hetkel kahjustatud isikuks kindlustusandja ehk hageja. Hageja tasus remonditööde eest 2301,05 eurot ja 120 eurot remondiaegse asendussõiduki kasutamise eest, kokku 2421,05 eurot. Kostja ei ole asjaolusid ega nõuet vaidlustanud, mistõttu on põhivõla osas nõue põhjendatud. Kostja on rikkunud raha tasumise kohustust, mistõttu on ka viivisenõue põhjendatud. Nõue ei ole aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1). Kostja palus võlgnevus ajatada, mistõttu on kostja nõuet 26.07.2023 tunnustanud (TsÜS § 158 lg 1). Sel kuupäeval aegumine katkes ning algas uuesti, st nõue aeguks 26.07.2026. Hageja esitas nõude kohtusse 10.07.2025.
3.2.Hagi rahuldamise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus luges hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks mahus 390 eurot (3 tundi x 130 eurot). Hagejale hüvitatavad menetluskulud on kokku 810 eurot (390 eurot + 420 eurot riigilõiv), millele lisandub viivis alates otsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2
Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 08.09.2025 otsus osaliselt, ulatuses, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja ülemäärased remondikulud ja viivised, rahuldada hageja nõue vaid tegeliku kahju ulatuses (vasak esiuks ja tagatiib) või jätta hageja nõue tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda või jaotada need proportsionaalselt tegeliku kahju ulatusega. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kahju tegelik ulatus väiksem hageja väidetust. Politsei teatis kinnitab, et kahjustada said üksnes vasakpoolne esiuks ja tagatiib. Hageja esitatud arve sisaldab ülemääraseid remonditöid: arve hõlmab lisaks uksele ja tagatiivale ka kapoti, esitiiva, tagastange ja muude osade remonti ning värvimist, mis ei vasta tegelikule kahjustusele. See näitab, et hageja nõue on vähemalt osaliselt liialdatud. Kohus tugines üksnes kindlustuse poolt esitatud arvele, kuid ei võtnud arvesse politsei teadet, mis piiritleb kahju ulatuse. Seetõttu on kohtuotsus ebapiisavalt põhjendatud ja ebaõige.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 2 1 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 2421,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 627,76 eurot ja alates 10.07.2025 põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks (dtl 81).
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused 3
materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kahju ulatus ülemäärane. Maakohtu menetluses ei vaielnud kostja nõude suurusele vastu. Ringkonnakohus saab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtta aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud ega saa tuvastada neid uuesti, kui puudub kahtlus tõendamise menetluse või ulatuse kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt nt RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305, p 17). Seetõttu ei saa nõustuda, et maakohus jättis asjas olulise tõendi hindamata, sest kostja ise oli jätnud vastuväite esitamata. Kostja on nõude suurusele vastuväited esitanud alles apellatsioonkaebuses ega ole toonud esile, et ta ei oleks saanud seda mõistlikult teha juba maakohtu menetluses.
11.Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
12.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus määras otsuses kindlaks muuhulgas ka hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9). Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide kohaldamise korrektsust. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise 4
osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
13.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
15.Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaega anda.
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.