If P&C Insurance AS-i hagi R. R. vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 294,55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood: 10100168; asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: A. J. (e-post: XXX); Kostja: R. R. (isikukood: XXX; aadress XXX; tel: XXX; e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista R. R.lt (R.) välja If P&C Insurance AS-i kasuks põhivõlg 2 421,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 02.05.2023 - 08.09.2025 eest 668.83 eurot.
3.Mõista R. R.lt (R.) välja If P&C Insurance AS-i kasuks viivis põhivõlalt 2 421,05 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 09.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Rahuldada If P&C Insurance AS-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista R. R.lt (R.) välja If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulude hüvitis summas 810 eurot.
7.Mõista R. R.lt (R.) välja If P&C Insurance AS-i kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Jätta If P&C Insurance AS-i rahuldamata 117 euro ulatuses.
avaldus
menetluskulude
kindlaksmääramiseks
2-24-137704 Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavaldusest nähtub, et 01.11.2020 kell 16.55 aadressil Kuldnoka X, Tallinnas kahjustas kostja (lõi korduvalt jalaga) sõidukit Honda CR-V registrimärgiga XXX. Kahju said sõiduki kapot, vasak esitiib ja uksed, vasaku tagatiib. Sõidukile tekitatud kahju on täpsemalt kirjeldatud AUTO-BON AC AS remonditööde kalkulatsioonis.
2.Vara oli kindlustatud hageja poolt. Hageja tasus remonditööde eest 2 301,05 eurot ja 120 eurot remondiaegse asendussõiduki kasutamise eest, kokku 2 421,05 eurot.
3.Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 21.04.2023 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 2 421,05 EUR, tasumise tähtajaga 10 päeva. Kostja nõuet ei tasunud.
4.Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kokku põhisummas 2 421,05 EUR. Hageja arvestab viiviseid alates 21.04.2023 nõudekirja tasumise tähtajale (10 päeva) järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamiseni seadusejärgse viivisemääraga .Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja viivised 627,76 EUR. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksvad viivised põhisumma tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Hageja palub mõista välja R. R.lt (isikukood: 39707270246) If P&C Insurance ASi (registrikood: 10100168) kasuks: põhivõlg 2 421,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 02.05.2023 kuni 09.07.2025 eest summa 627,76 eurot; jooksvad viivised põhivõla tasumata jäägilt alates 10.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hagi lisast 2 (PPA teatis väärteomenetluse läbiviimise kohta) nähtub, et hageja sai teada kahju tekitajast 14.12.2020. Seega aegunuks nõue 14.12.2023. Kostja tunnustas nõuet 26.07.2023. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Seoses kostja poolt nõude tunnustamisega aegunuks nõue 26.07.2026. Hageja palub jätta kostja vastuväide nõude aegumise kohta rahuldamata.
KOSTJA SEISUKOHT
2
2-24-137704
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis, et ei nõustu esitatud hagiga ning esitab aegumise vastuväite (TsÜS § 146 lg 1). Käesoleva asja puhul tekkis nõue hageja väitel juba 2020. aastal, kuid hagi on esitatud alles 2025. aasta juulis, s.o üle kolme aasta hiljem. Selle aja jooksul ei ole tehtud ühtegi toimingut, mis oleks aegumise katkestanud. Samuti ei ole hageja tunnistanud nõuet ega teinud osalisi makseid.
8.Hageja viitab, et kostja 26.07.2023 kiri maksegraafiku küsimise kohta on käsitatav nõude tunnustamisena. Tegelikult ei olnud selle kirja eesmärk nõude olemasolu või õigsuse aktsepteerimine, vaid läbirääkimiste alustamine võimaliku kompromissi leidmiseks, et vältida kohtuvaidlust ja täiendavaid kulusid. Kirjas ei ole selgesõnalist ega ühemõttelist kinnitust, et nõue on õiguslikult põhjendatud või et ma loobuksin õigusest seda vaidlustada. TsÜS § 158 lg 1 kohaldamiseks peab nõude tunnustamine olema selge ja ühemõtteline avaldus, millest ilmneb kohustuse olemasolu aktsepteerimine.
9.Hageja andmetel sai ta nõudest teada 14.12.2020, mistõttu nõue aegus TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 14.12.2023. Kuna 26.07.2023 kiri ei olnud nõude tunnustamine TsÜS § 158 lg 1 mõttes, ei olnud aegumise katkemiseks alust ja nõue on aegunud.
10.Hageja pöördus kohtusse alles 2025. aastal, s.o ligi viis aastat pärast kahju põhjustamise fakti ilmnemist. Selline viivitus on ebamõistlik ning seab kostja äärmiselt ebasoodsasse olukorda. Võlgnikul peab olema õigustatud ootus, et nõuded esitatakse mõistliku aja jooksul. Hageja passiivsus kinnitab, et ka tema enda hinnangul ei olnud nõue piisavalt oluline või kiireloomuline.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 3 294,55 eurot, millest põhinõue moodustab 2 421,05 eurot, viivis 627,76 eurot ja TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõue 245,74 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
12.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.
13.Hageja palub välja mõista välja kostjalt hageja kasuks: põhivõlg 2 421,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 02.05.2023 kuni 09.07.2025 eest summa 627,76 eurot; jooksvad viivised põhivõla tasumata jäägilt alates 10.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
14.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et haginõue on aegunud. 3
2-24-137704
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Seega peab hageja tõendama kostja teo, hagejale tekkinud kahju, põhjusliku seose kahju ja teo vahel ning teo õigusvastasuse ehk kahjustatud eseme omandi. Süü olemasolu eeldatakse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendavad mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1). Süül põhineval deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. 01.11.2020 kell 16.55 aadressil Kuldnoka 13, Tallinnas kahjustas kostja (lõi korduvalt jalaga) sõidukit Honda CR-V registrimärgiga XXX (dtl 7 – PPA teatis), kahju said sõiduki kapot, vasak esitiib ja uksed, vasak tagatiib (dtl 8-24) – sellega tekitas kostja õigusvastaselt kahju summas 2 301,05 eurot (VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 5; dtl 37). Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kahju hõlmab sõidukile tekitatud kahjustuse parandamist. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue – seega on hetkel kahjustatud isikuks kindlustusandja ehk hageja. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hageja tasus remonditööde eest 2 301,05 eurot (dtl 28) ja 120 eurot remondiaegse asendussõiduki kasutamise eest (dtl 29), kokku 2 421,05 eurot. Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 21.04.2023 nõude kostja vastu (dtl 31), kahju hüvitamiseks summas 2 421,05 EUR, tasumise tähtajaga 10 päeva. Kostja nõuet ei tasunud ega ole seda teinud tänase päevani. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kui kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule.
16.Kostja ei ole eeltoodud asjaolusid ja nõuet vaidlustanud. Seega tuleb mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg 2 421,05 eurot.
17.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette
4
2-24-137704 nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Puudub vaidlus, et kostja on rikkunud raha tasumise kohustust, mistõttu on viivisenõue põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 668.83 eurot (võlasumma 2421.05 eurot; periood 02.05.2023 - 08.09.2025 s.o 861 päeva; viivisemäär VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär), mis tuleb kostjalt välja mõista. Täiendavalt tuleb kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlalt (2421.05 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 09.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
18.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja märgib, et hageja sai nõudest teada 14.12.2020, mistõttu nõue aegus TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 14.12.2023. Hageja leiab, et sai teada kahju tekitajast 14.12.2020. Seega aegunuks nõue 14.12.2023. Kostja tunnustas nõuet 26.07.2023. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Seoses kostja poolt nõude tunnustamisega aegunuks nõue 26.07.2026.
19.Käesoleval juhul on kostja põhjustanud hagejale õigusvastase kahju VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 5 järgi. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 1 kohaldub kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate (deliktiliste) nõuete aegumisele, sh VÕS § 1043 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude aegumisele (17.03.2021, 2-16-16764/92, p 10). Aegumistähtaja alguseks on aeg, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust. Teadmine kahjust peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. (22.02.2013, 3-1-1-106-12, p 39; 16.10.2014, 3-1-1-48-14, p 84). Teadmine kahjust ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab, kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks. (22.02.2013, 3-1-1-106-12, p 39; 16.10.2014, 3-1-1-48-14, p 84). Puudub vaidlus, et hageja sai oma eelduslikust nõudest ja kahju tekitaja isikust teada 14.12.2020, mil PPA edastas hagejale vastava teatise (dtl 7). Seega TsÜS § 150 lg 1 kohaselt aegub nõue 14.12.2023. 5
2-24-137704
20.Pooled vaidlevad, kas kostja tunnustas nõuet 26.07.2023. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 26.07.2023 on kostja edastanud hageja esindajale e-kirja (dtl 55 – kuvatõmmis e-kirjast), kus on avaldanud soovi kahjuhüvitise tasuda maksegraafiku alusel alates 2023. a augustist 150-euroste osamaksetena. Seega esitas kostja hagejale palve võlgnevuse ajatamiseks. Õiguskirjanduse kohaselt võib aegumist katkestavaks nõude tunnustamiseks pidada palvet võlg ajatada või ajatamise kokkuleppe sõlmimine (vt TsÜS kommenteeritud väljaanne, § 158 lg 2 komm, p 3.1.2.d). Seega on kohus seisukohal, et kostja, esitades võlausaldaja esindajale palve võlgnevuse ajatamiseks, tunnustas nõuet 26.07.2023 ning sel kuupäeval aegumine katkes ning algas uuesti, st nõue aeguks 26.07.2026. Hageja esitas nõude kohtusse 10.07.2025, mistõttu ei ole hagi esitatud hilinenult. Seega on kostja aegumise vastuväide alusetu ning tal puudub õigus kohustuse täitmisest keelduda.
21.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi rahuldanud, mistõttu tuleb kulud jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
25.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulu 507 eurot (töömaht 3h, tunnitasu 169 eurot KM-ta). Kulud on kokku 927 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Hageja palub kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks ka riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6
2-24-137704
Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
27.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud 420 eurot riigilõivu ning tegemist on vältimatu ja põhjendatud kuluga.
28.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 h; kostja 06.08.20225 seisukohaga tutvumine, täiendavate tõendite kogumine, hageja 14.08.2025 seisukoha koostamine ja esitamine 1 h. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
29.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 169 eurot (KM-ta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest oluliselt kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega. Vaidluse ajaline kestus oli tavapärasest lühem. Toimiku ja tõendite maht on tavapärasest väiksem. Vaidlus on läbinud sisuliselt ühe kohtuastme ja sedagi kirjalikus menetluses. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist mõistlikku turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud juristi mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot (käibemaksuta).
30.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks mahus 390 eurot (3 x 130). Hageja menetluskulud on kokku 810 eurot (390 + 420), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 117 euro ulatuses (927 - 810).
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus 7
2-24-137704 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.