Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2026, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-24-112831 Tallinn, Astangu tn 34 korteriühistu avaldus X vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes Avaldaja: Tallinn, Astangu tn 34 korteriühistu (registrikood 80151894), lepinguline esindaja Tatjana Kostrõkina Puudutatud
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
isik:
X
(isikukood XXX)
Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Mõista Xlt Tallinn, Astangu tn 34 korteriühistu kasuks välja perioodi 01.08.2022 – 31.08.2024 majandamiskulude võlgnevus 2411,20 eurot ja sellelt 31.08.2024 seisuga arvestatud viivis 177,02 eurot.
3.Jätta avaldus 177,02 euro ulatuses rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 94% ulatuses puudutatud isiku ja 6% ulatuses avaldaja kanda.
5.Määrata kindlaks avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 815 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele mõista Xlt Tallinn, Astangu tn 34 korteriühistu kasuks välja 766,10 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
2-24-112831 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, Astangu tn 34 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 05.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 06.06.2024 Harju Maakohtule avalduse Xlt (puudutatud isik, korteriomanik) majandamiskulude võlgnevuse 2588,22 euro ja viivise 177,02 euro väljamõistmiseks. Avaldaja täiendas avaldust 23.10.2024 ja 21.01.2026.
1.1.Korteriühistu tõi esile, et puudutatud isik on Tallinnas Astangu tn 34 elamu korteriomandi nr xx omanik ja korteriühistu liige. Korteriomandi omanikud on kohustatud osalema elamu majandamisega seotud kulude hüvitamises. Puudutatud isik ei ole seda nõuetekohaselt teinud.
1.2.Avaldaja tõi esile majandamiskulude arvestuse põhimõtted – korteriühistu liige on korteriühistu põhikirja p-de 3.2.6 – 3.2.8 kohaselt kohustatud: − tasuma regulaarselt, kord kus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteripinna osast maja korterite kogupinnas; − tasuma regulaarselt kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu saadud kommunaalteenuste (sh vesi ja kanalisatsioon, soojus, küte, ja sooja vee valmistamiseks) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras; − tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
2.Puudutatud isikule perioodi 31.08.2022 – 30.09.2024 eest esitatud arvetel kajastub maja haldus- ja hooldustasu, remondifondi tasu, kindlustus, prügivedu, soojusenergia, perioodiliselt koristaja lisatasu ja üldelekter. Elektri, vee- ja kanalisatsiooni tarbimine puudutatud isiku korteris alates 2021. aastast puudub, seega elektri, vee- ja kanalisatsiooni eest tasu ei arvestata (v.a üldelekter).
3.Avaldaja nõude aluseks on järgmised majanduskavad: (1) 29.06.2021 üldkoosoleku otsusega kinnitati korteriühistu majanduskava, sh tariifid ning kommunaalteenuste kulude jagamise põhimõtted 2021/2022 majandusaastaks: (a) haldus-hoolduskulude tasu 0,280 eurot/m2; (b) remondifond 0,80 eurot/m2; (c) muud püsikulud kokku 1,08 eurot/m2; (d) üldelekter arvestatakse vastavalt tegelikule tarbimisele ning proportsionaalselt korteriomandite arvule;
jaotatakse
2 (7)
2-24-112831 (e) prügivedu arvestatakse vastavalt tegelikule kulule jaotatakse proportsionaalselt korteriomandite arvule; (f) kindlustus - jaotatakse korteriomandi m2 alusel. (2) 24.10.2022 üldkoosoleku otsusega kinnitati korteriühistu majanduskava, sh tariifid ning kommunaalteenuste kulude jagamise põhimõtted 2022/2023 majandusaastaks: (a) haldus-hoolduskulude tasu 0,262 eurot/m2; (b) remondifond 0,40 eurot/m2; (c) muud püsikulud kokku 0,66 eurot/m2; (d) üldelekter arvestatakse vastavalt tegelikule tarbimisele ning proportsionaalselt korteriomandite arvule;
jaotatakse
(e) prügivedu arvestatakse vastavalt tegelikule kulule jaotatakse proportsionaalselt korteriomandite arvule; (f) kindlustus - jaotatakse korteriomandi m2 alusel. (3) 07.06.2023 üldkoosoleku otsusega kinnitati korteriühistu majanduskava, sh tariifid ning kommunaalteenuste kulude jagamise põhimõtted 2023/2024 majandusaastaks: (a) haldus-hoolduskulude tasu 0,262 eurot/m2; (b) remondifond 0,40 eurot/m2; (c) muud püsikulud kokku 0,66 eurot/m2; (d) üldelekter arvestatakse vastavalt tegelikule tarbimisele ning proportsionaalselt korteriomandite arvule;
jaotatakse
(e) prügivedu arvestatakse vastavalt tegelikule kulule jaotatakse proportsionaalselt korteriomandite arvule; (f) majakindlustus - jaotatakse korteriomandi m2 alusel. (4) 14.05.2024 üldkoosoleku otsusega kinnitati korteriühistu majanduskava, sh tariifid ning kommunaalteenuste kulude jagamise põhimõtted 2024/2025 majandusaastaks: (a) haldus-hoolduskulude tasu 0,53 eurot/m2; (b) remondifond 0,57 eurot/m2; (c) muud püsikulud kokku 1,09 eurot/m2; (d) üldelekter arvestatakse vastavalt tegelikule tarbimisele ning proportsionaalselt korteriomandite arvule;
jaotatakse
(e) prügivedu arvestatakse vastavalt tegelikule kulule jaotatakse proportsionaalselt korteriomandite arvule; (f) majakindlustus - jaotatakse korteriomandi m2 alusel.
4.Korteriühistu põhikirja p-st 3.2.10 tuleneb, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel, võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivise tasumist vähendatud viivise määraga 0,022% päevas. 3 (7)
2-24-112831
5.Puudutatud isikule on avaldus ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 alusel 12.12.2024. Puudutatud isik avaldusele ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jaotab kohus vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele.
7.Korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. Vaidlusalune on majandamiskulude periood 2022. a augustist kuni 2024. a augustini. Sel ajal reguleeris korteriomandiga seonduvaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Erinevalt avalduses viidatule ei kajasta võlaarvestus 2024. a septembri majandamiskulusid.
8.Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate üldkoosoleku otsuste kehtivust (vt TlnRnK 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.1).
9.Põhivõla nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg 1. Selle sätte kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv majanduskava. KrtS § 41 lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega saab korteriühistu tugineda ka varasematele majanduskavadele.
10.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse perioodi kohta KrtS § 41 lg 3 järgi liikmete 29.06.2021 (dtl 148), 24.10.2022 (dtl 184), 07.06.2023 (dtl 187) ja 14.05.2024 (dtl 190) üldkoosolekutel kehtestanud majanduskavad. Avaldaja on esitanud kohtule majanduskavad 2021. a juuni – 2022. a mai (dtl 151), 2022. a novembri – 2023. a oktoobri (dtl 186), 2023. a juuni – 2024. a mai (dtl 189) ja 2024. a mai – 2025. a aprilli (dtl 192) kohta. 2022. a juuni – 2022.a oktoobri majandamiskulude osas kuulub kohaldamisele KrtS § 41 lg 5 ning lähtuda saab majanduskavast, mis kehtestati sellele eelneva perioodi kohta. Kohtule ei nähtu asjaolusid, et eelpool viidatud üldkoosolekutel vastu võetud otsused majandamiskavade kinnitamise kohta ei kehtiks.
11.Esitatud asjaoludel on puudutatud isik avaldaja liige ja korteriomandi nr xx omanik, talle kuuluva korteri pindala on 50,7 m 2 ning elamu ruumide üldpind on 1426 m 2 (dtl 118). Korteriomandile vastava mõttelise osa suurus on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 507/23669 (dtl 120). KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et majandamiskulu makstakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg-st 2 tuleneb, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki 4 (7)
2-24-112831 asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Antud juhul näeb korteriühistu põhikirja p 3.2 (6) ette, et maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri pinna osast maja korterite kogupinnas (dtl 40).
12.23.10.2024 täienduses esitatud arvestused (dtl 152-183 ja 193) vastavad KrtS § 40 lgtele 1 ja 2, korteriühistu põhikirjale (dtl 39-46) ja majanduskavadele (dtl 151, 186, 189 ja 192). Korteriomaniku vastuväidete puudumisel lähtub kohus avaldaja poolt esile toodust.
12.1.Avaldaja esitatust nähtub, et perioodil 2021. a august – 2024. a august tekkis puudutatud isikul võlgnevus summas 2588,22 eurot (dtl 152-183): Periood
Arve nr
August 2022 September 2022 Oktoober 2022 November 2022 Detsember 2022
291 330 369 408 447
Arvega esitatud põhisumma 84,09 83,06 103,90 107,68 133,12
Jaanuar 2023
18
128,87
Veebruar 2023
57
119,60
Märts 2023
96
119,27
Aprill 2023
135
99,77
Mai 2023
174
74,78
Juuni 2023
213
62,62
Juuli 2023
252
59,64
August 2023
291
59,16
September 2023
330
59,80
Oktoober 2023
369
91,52
November 2023
408
108,66
Detsember 2023
447
124,48
Jaanuar 2024 Veebruar 2024 Märts 2024 Aprill 2024 Mai 2024 Juuni 2024 Juuli 2024 August 2024
12.2.Avaldaja on ekslikult palunud puudutatud isikult välja mõistavmajandamiskulusid puudutava põhivõla summas 2588,22 eurot. Kohtule nähtub avaldaja võlaarvestusest (dtl 5 (7)
2-24-112831 152183 ja 193), et nõudesumma 2588,22 eurot sisaldab majandamiskuludelt arvestatud viiviseid. Selliselt on avaldaja enda nõude kujunemist ka ise mõistnud (dtl 96), jättes aga selle avalduse palvepunktis tähelepanuta. Võlaarvestuse järgi on puudutatud isikule majandamiskulude eest väljastatud arveid summas 2451,09 eurot (dtl 194), millest tuleb maha arvata 2022. a augustiks jäänud ettemaks 39,89 eurot. Seega kujuneb põhinõudeks 2411,20 eurot (= 2451,09-39,89), mis tuleb 2022. a augusti – 2024. a augusti majandamiskulude eest puudutatud isikult välja mõista.
13.1.Põhinõude rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue ning puudutatud isikult tuleb välja mõista 31.08.2024 seisuga viivis 177,02 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust (RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1). 6 (7)
2-24-112831 Kuna kohus rahuldas avalduse osaliselt, ~94% ulatuses, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel 6% ulatuses avaldaja ja 94% ulatuses puudutatud isiku kanda.
15.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 65 eurot ja õigusabikulud 7,5 tunni õigusteenuse eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), kokku 815 eurot. Puudutatud isik avaldaja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud.
16.Riigilõiv 65 eurot on põhjendatud ja vajalik kohtukulu (TsMS § 138 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 6), mis tuleb avaldajale hüvitada.
17.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
18.Põhjendatuks saab lugeda avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta). Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab kohus avalduse ja selle täienduse mahtu ning õiguslikku keerukust arvestades: − tutvumine vaidluse asjaoludega, kliendi nõupidamine ja 05.06.2014 avalduse koostamine – 4 tundi; − 23.10.2024 täiendatud tõendite kogumine ja avalduse täienduste koostamine – 3,5 tundi.
19.Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 815 eurot (lepingulise esindaja tasu 7,5 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis; riigilõiv 65 eurot). Puudutatud isikul hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja 766,10 eurot. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist.
20.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.