Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 30. jaanuar 2026, Narva 2-23-131400 OÜ Aktiva Finance Group hagi M E vastu võlgnevuse nõudes 2394,92 eurot Kirjalik menetlus, lihtmenetlus Hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja M E (endine perekonnanimi K) (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista M E OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1725,46 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 30.01.2026 seisuga summas 249,23 eurot ning viivised põhinõudelt 1725,46 eurot alates 31.01.2026 kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi rahuldamata viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.
4.Jätta menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda ja 87% ulatuses kostja kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka 1(8)
2-23-131400 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1947,40 euro saamiseks. Võlgnik esitas vastuväite avaldaja nõudele. Pärnu Maakohus 25.09.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 23.10.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus võttis hagi menetlusse 24.10.2023. Kostja esitas 31.10.2023 vastuse hagiavaldusele, mille kohta esitas hageja seisukoha 28.11.2023. Kostja parandatud vastuse hagile 31.01.2024, mille kohta esitas hageja kirjaliku seisukoha 28.02.2025. Viru Maakohus 28.11.2025 teatas pooltele, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses ja määras tähtajad. Hageja esitas kirjaliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Viru Maakohus 02.01.2026 määrusega tühistas tsiviilasjas otsuse avalikustamise ja uuendas asja arutamise. Kohus jättis rahuldamata kostja taotlus tõendite kogumiseks ning andis pooltele tähtaja vajalikuks peetavate täiendavate tõendite esitamiseks. Mõlemad pooled esitasid täiendavad seisukohad, uusi tõendeid ei esitatud.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 26.11.2022 AS I (esialgne võlausaldaja) ja kostja M K (uus perekonnanimi E) järelmaksulepingu nr L89010599771, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingus lepiti kokku intressi määr 0% aastas, lepingu krediidi kulukuse määras on 0%. Viivise määraks lepiti kokku 24% aastas. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate I AS üldtingimustega. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1725,46 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.01.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 15.04.2023. Tulenevalt järelmaksu lepingust on kostja põhivõlg summas 1725,46 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Sissenõudekulu summa 50 eurot, mis sisaldab 05.05.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 07.06.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.07.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Viivised on põhivõla summalt 1725,46 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 25.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.10.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 205,35 eurot. Hageja nõuab ka lisanduvad viivised lepingus kokkulepitud määras alates 24.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni. AS I loovutas 26.04.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega ja vaidleb nendele vastu. Hageja märgib, et leping on digiallkirjastatud kostja poolt, see tähendab, et kostja on ise oma aadressiks märkinud 2(8)
2-23-131400 XXX telefoninumbriks XXX ja e-posti aadressiks XXX. Esitatud andmete osas selgitab, et krediidivõtjad võivad kasutada väga erinevaid meiliaadresse, samuti ei ole harukordne, et kliendid kasutavad aadressina/asukohana erinevaid aadresse. Ka Tallinna Ringkonnakohus on lahendi 2-22-101364 punktis 13 möönnud, et asjaolu, et krediidiandja internetikeskkonnas oli kostja kontaktiks e-maili aadress, mida ta ei kasuta, ei ole piisav lükkamaks ümber eeldust, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Kostja on soetanud lepingu alusel iDeal e-poest iPad Pro 11", mille on kätte saanud Itella pakiautomaadist Tallinna Merimetsa Selver. Hageja selgitab, et kuna leping on sõlmitud e-poes ja digiallkirjastatud, siis ei olegi taotluses dokumendi numbrit ja isikusamasuse tuvastamise andmeid, sest seda eraldi ei teostatud, vaid isikusamasuse tuvastamine toimus Smart-ID või Mobiil ID-ga PIN 1 sisestamisega. Lepingu allkirjastamine toimus Smart-ID või Mobiil ID-ga PIN 2 sisestamisega. Hageja selgitab, et lepingu intressimäär ja krediidi kulukuse määr 0%. See tähendab, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepingutega ning sellest tulenevalt ei kohaldu antud lepingutele tarbijakrediidilepingu erisätted. Siiski on esialgne võlausaldaja kontrollinud kostja krediidivõimekust. Lepingu alusel on krediidiandja teada saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja 11 kuu keskmine sissetulek oli 629,71 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 0,00 eurot. Krediidiandja arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 37,51 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 342,20 eurot (629,71250-37,51). Samuti on laenuandja teinud päringu maksehäireregistrisse. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja väidab, et hagi aluseks olev leping on sõlminud kostja nimel, kuritarvitades kostja andmeid, kolmas isik. Lepingutel on kostja allkiri, siis ei ole põhjendatud arvata, et allkirja poleks kostja andnud kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi abil, millega tuvastati kostja isik ning andmete alusel, mis saavad olla vaid kostja kui allkirjastaja ainukontrolli all. Kostja poolt ei ole tõendatud, et tema pole lepinguid allkirjastanud või et IDkaart (või selle andmed) ja PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Kostja on oma vastusele lisanud kannatanu ülekuulamise protokolli kriminaalasjas nr 23233050427. Protokollis on välja toodud kõigest kostja väited. Samuti ei ole protokollis kedagi kahtlustatavana välja toodud. Kostja väitel on kriminaalmenetlus lõpetatud 23.11.2023. Ei ole tõendatud asjaolu, et kostja nimel on lepingu sõlminud kolmas isik. Nõude aluseks olev leping ei ole väikelaenu leping, vaid tegemist on järelmaksu lepinguga.
4.Kostja ei tunnista hagi. Kostja ei ole kunagi sõlminud lepingut AS-iga I. Kostja on sattunud petturite ohvriks, kes võtsid tema nime alt laenu. Selle juhtumi osas on algatatud kriminaalasi. Järelmaksulepingus märgitud kostja kontaktandmed ei vasta tõele. Lepingus märgitud aadressil XXX ei ole kostja kunagi elanud. Sellel aadressil ei olegi võimalik elada, kuna seal asuvada riigiametid XXX. Kostja e-post ja telefoninumber on valed. Märgitud on kontakttelefon: XXX, e-post. XXX. Kostja tegelikeks andmeteks on telefoninumber (alates 2020. augustikuust) XXX, e-post: XXX. Kostja ei tea sellist müüjat: F OÜ ning ei ole ka teistelt müüjatelt midagi järelmaksuga soetanud. Kostja ei tea, mis kaubaga on tegemist. Seda ei ole selgitanud ka hageja. Kostja ei saanud teada võimalikust järelmaksu kohustusest ning politseisse pöördus alles siis, kui kostjale saadeti õigel aadressil võlanõue. Hageja on jätnud lepingu sõlmimisel tuvastamata tegelikku lepingu sõlminud isikut. Taotluses on märgitud ka kostja väidetav sissetulek 700 eurot. Kostja oli töötu alates 05.09.2022. Hageja ei ole töösuhteid kontrollinud. Väidetavast võlgnevusest ja sõlmitud lepingust sai kostja teada 10.06.2023, kui helistas kostja ema ja ütles, et on tulnud nõue „inkassolt“. Kostja helistas I AS ning seal talle soovitati pöörduda politseisse avaldusega. Kostja esitas politseisse kuriteoteate. Politsei alustas kriminaalmenetluse, kuid lõpetas selle 23.11.2023. I AS kodulehel on kirjas „Korduma kippuvad küsimused: Väikelaenu saavad taotleda kõik korrektse maksekäitumisega vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud või elamisloaga isikud, kelle igakuine sissetulek on 3(8)
2-23-131400 vähemalt 280 eurot“. Kosta ei olnud väidetava laenu võtmise ajal veel 21. aastane; kostja on sündinud 04.08.2002, samuti puudus kostjal sel ajal sissetulek - kostja oli töötu. Seega I AS laenu väljastamisel ei kontrollinud kostja andmeid ja ei täitnud ka enda kehtestatud nõudeid. Hageja väidab et laenu taotlemisel on kostja esitanud laenuandjale ebaõiged andmed. Kostja ei ole taotlenud laenu, vaid keegi on kasutanud kostja andmeid. Hageja, jättes kontrollimata kostja tegelikuid kontaktandmeid, ei ole täitnud enda hoolsuskohustust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 29.03.2023 määruses (dtl 71). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostjaga sõlmiti järelemaksulepingu, mida ta ei ole tagasi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1725,46 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 205,35 eurot ja viivis alates 24.10.2023 kuni põhinõude summas 1725,46 eurot täitmiseni kokku lepitud viivisemääras 24% aastas. Nõude alusek olev leping on I AS ja kostja vahel 26.11.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr L89010599771, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga (iDeal e-poest iPad Pro 11) väärtusega 1725,46 eurot. Intressimääraks oli lepingus 0% aastas ning krediidi kulukuse määraks 0% aastas. Laen kuulus tagastamisele 46 osamaksega, igakuiselt 37,51 eurot. Viivise määraks oli 24% aastas või 0,07% päevas.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna AS I sõlmis järelmaksu lepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu. Asjakohatud on hageja vastuväited, et kuna järelmaksuleping oli sõlmitud intressita, ei ole tegemist tarbijakrediidi lepinguga. Krediit hõlmab ka maksete ajatamist ehk järelmaksu, isegi kui intress on 0%. Tarbijakrediidi erandid on loetletud VÕS §
403.Järelmaks ei ole erand, seega kuulub see tarbijakrediidi regulatsiooni alla.
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tugineb eelkõige sellele, et kostja on pettuse ohver – tema nime alt on sõlmitud järelmaksuleping ning juhtumi osas oli algatatud kriminaalasi. Järelmaksulepingus olevad kontaktandmed ei vasta tõele. Kostja ei tunne müüjat F OÜ ega ole üheltki müüjalt järelmaksuga kaupa ostnud; kauba olemus on teadmata. Kostja sai võimalikust kohustusest teada alles pärast võlanõude saabumist õigel aadressil ning pöördus seejärel politseisse. Hageja ei tuvastanud lepingu tegelikku sõlmijat ega kontrollinud kostja andmeid (sh kontaktid, sissetulek, töösuhe). Taotluses märgitud sissetulek ei vasta tõele – kostja oli sel ajal töötu. Kostja ei vastanud Inbanki enda tingimustele: ta ei olnud veel 21.-aastane ning tal puudus sissetulek. Hageja väide, et kostja esitas ebaõigeid andmeid, on alusetu – kostja ei ole laenu taotlenud ning tema andmeid on kuritarvitatud. Hageja jättis kontrollimata kostja 4(8)
2-23-131400 tegelikud kontaktandmed ja ei täitnud hoolsuskohustust.
10.Kohtule esitatud järelmaksu lepingust nähtub, et kostja ja AS-i I vaheline järelmaksu leping nr L89010599771 on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud (dtl 47 – 58), milleks tuli kasutada kostja digitaalset isiku identifitseerimist. Hageja ei ole esile toonud, milliseid toiminguid tegi esialgne võlausaldaja täiendavalt kostja isikusamasuse kontrollimiseks, seega tuleb asuda seisukohale, et võlausaldaja lähtuski üksnes Mobiil-ID või Smart-ID PIN-koodide õigsusest.
11.Kostja vastuväide, et tema pole lepingut nr L89010599771 allkirjastanud on ümber lükatud lepingul oleva kostja allkirjaga. Kuivõrd lepingul on kostja allkiri, siis ei ole põhjendatud arvata, et allkirja poleks kostja andnud kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi abil, millega tuvastati kostja isik ning andmete alusel, mis saavad olla vaid kostja kui allkirjastaja ainukontrolli all. Seega on alusetud kostja vastuväited, et hageja pole kostja isikut piisavalt tuvastanud ega muid tuvastamist võimaldavaid andmeid kogunud. Kostja esitatud andmetest tuleneb, et ta kasutas oma identiteeti tõendamiseks elektroonilise vahendina Smart-ID-d. Mobiil-ID või Smart-ID PIN koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Allkirja sertifikaadi andmisel tuvastatakse ka füüsilise isiku identiteet, mistõttu puudus hagejal vajadus täiendavalt kontrollida kostja poolt allkirjastatud lepingus esitatud kostja elukoha aadressi, e-posti ja telefoninumbri õigsust. Kohtu hinnangul, ei viita asjaolud käesolevalt sellele, et hageja oleks pidanud olema teadlik, et lepingu sõlmib isik, kellele autentimisvahendid ei kuulu.
12.Riigikohus on lahendis nr 2-16-124450 p-des 22-24 asunud seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt Riigikohtu 21.12.2016 lahend, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui kostjalt peteti PIN-koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus isik oleks koodid andnud kolmanda(te)le isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et isikul olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (Riigikohtu 16.12.2019 lahend, 2-16- 124450, p-d 23 ja 24; Riigikohtu 12.06.2024 lahend, 2-23-11584, p 11).
13.Kostja on esitanud tõendina üksnes Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 22.06.2023 kriminaalasjas nr 23233050427 koostatud kannatanu ülekuulamise protokolli (dtl 83 – 86, tõlge dtl 108 – 10) , et kostja sai laenukohustusest teada 10.06.2023 ema käest, kelle aadressile laekus inkasso nõue. Kostjale teatati, et leping oli sõlmitud novembris. Selgitab, et umbes sel ajal sai ta öösel telefonitsi teavitusi Smart-ID kinnitamise kohta. Prooviti võtta krediit, kuid helistati kostja emale kinnituse saamiseks. Kostja teatas emale, et see ei ole tema. Seejärel muutis kostja Smart-ID paroolid. Kostja ei ole lepingut sõlminud. Muid tõendeid ei ole hageja esitanud.
14.Kohtu hinnangul ei saa tõendist teha tõsikindlat järeldust, et kostja suhtes on kuritegu kirjeldatud kujul toime pandud. Esitatud asjaoludest ei saa teha ka järeldust, et Smart-ID PIN5(8)
2-23-131400 koodid kostjalt välja peteti. Samuti ei tõenda kannatanu ülekuulamise protokoll, et kostja on täitnud oma hoolsuskohustust oma PIN-koodide suhtes ning need on tema valdusest läinud välja tema süüta ja tema tahte vastaselt.
15.Kostja hoolsuskohustuseks on tagada, et digitaalallkirja andmise vahendite kasutamine toimuks tema kontrolli all, mistõttu vastutab kostja ise tehingute eest, millised on sõlmitud tema digiidentiteeti kasutades ning tema poolt kolmandale isikule üle antud tehingu sõlmimiseks vajalike vahenditega. Kohtu hinnangul oli lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 2-16124450 laenuandjal mõistlik alus eeldada, et leping on sõlmitud kostja poolt või nimel, kuna lepingu sõlmimiseks on kasutatud digitaalse identifitseerimise meetmeid, milleks vajalikud paroolid on eelduslikult teada ja kasutada üksnes kostjale. Kostja ei ole esitanud tema vastutust välistavaid tõendeid.
16.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on kontrollida, kas hagejal on nõue kostja vastu, mitte võimaliku kuriteo asjaolusid tuvastada. Kohus möönab, et kostja väited Smart-ID kuritarvitamisest ning teadmatusest lepingu olemasolu kohta on eluliselt usutavad, arvestades asjaolu, et kostja ei teinud lepingu alusel ka ühtegi tagasimakset, kuid hoolsuskohustuse rikkumise tõttu ei vabane kostja siiski vastutusest. Lähtudes eeltoodust on kostja vastutav tema digiallkirja andmise vahendite abil 26.11.2022 sõlmitud järelmaksu lepingust nr L89010599771 tuleneva kohustuste täitmise eest. Asjakohatud ja tõendamata on kostja vastuväited, et tulenevalt tema vanusest (alla 21 aastat) ei tohtinud talle laenu väljastada. Hageja selgitas, et nõude aluseks olev leping ei ole väikelaenu leping, vaid tegemist on järelmaksu lepinguga.
17.Kohus tuvastab, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Järelmaksu anti kostjale intressita, puudusid muud tasud, krediidikulukuse määraks oli 0%.
18.Tulenevalt VÕS § 4034 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse ning lisaks Maksu- ja Tolliametisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lepingu alusel on krediidiandja teada saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja 11 kuu keskmine sissetulek oli 629,71 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 0,00 eurot. Krediidiandja arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 37,51 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 342,20 eurot (629,71-250,00-37,51). Maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret.
20.Kohus leiab, et hagiavalduses toodud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna 6(8)
2-23-131400 sellist teavet taotleja sissetulekute ja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus järeldab, et krediidiandja on laenamise põhimõtet rikkunud (VÕS § 403 4 lg 6). VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas.
21.Kuna poolte vahel sõlmitud järelmaksuleping oli intressivaba ja puudusid ka muud tasud (nt lepingu sõlmimise tasu), ei mõjuta vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumine kostja maksekohustuse ulatust. Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa hageja kostjale järelmaksu lepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja lepingu järgi tagasi maksnud.
22.Kostjale on võimaldatud järelmaksu iDeal e-poest iPad Pro 11 soetamiseks summas 1725,46 eurot. Maksegraafikus lepiti kokku, et laenuvõtja teeb 46 osamaksed vahemikus alates 15.01.2023 kuni 15.10.2026. Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Krediidiandja saatis kostjale 04.04.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse. 25.04.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus eeldusest, et algsete laenugraafiku järgi on kõigi põhiosamaksete tasumise tähtaeg saabunud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 26.11.2022 järelmaksulepingu nr L89010599771 alusel laenu põhiosa võlgnevuse summas 1725,46 eurot.
23.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamise päevani (periood 25.04.2023 kuni 23.10.2023) lepingujärgses määras 24% summas 205,35 eurot ja edasi samas määras kuni põhinõude täitmiseni.
24.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu järgi oli viivise määraks 24% aastas. Kohus leiab, et kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks viivise väljamõistmine sellises määras kostjat ebamõistlikult koormav. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil lepingu sõlmimise ajal 26.11.2022 8% aastas. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1725,46 eurot alates 25.04.2023.
25.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust ja hageja taotlusest arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni, mis tasumata põhinõudelt 1725,46 eurolt perioodil 24.10.2023 kuni 30.01.2026 moodustab 549,23 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).
26.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS § 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 31.01.2026 edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises 7(8)
2-23-131400 lauses sätestatud määraga põhivõlgnevuse tasumata jäägilt kuni põhivõlgnevuse 1725,46 euro tasumiseni.
27.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p 9 märkinud, et: “VÕS § 403 4 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Sellest tulenevalt ei saa tasuna VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Antud juhul on haginõue üle 1000 euro, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista kolme (so pärast lepingu ülesütlemist) saadetud meeldetuletuskirja (05.05.2023 - 25 eurot, 07.06.2023 – 5 eurot, 19.07.2023 – 5 eurot) ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kokku sissenõude kulud 50 eurot.
28.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1725,46 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 30.01.2026 seisuga summas 549,23 eurot ning viivised põhinõudelt 1725,46 eurot alates 31.01.2026 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma otsuse tegemisel kohtu lõpplahenduse osas tähtsust. Menetluskulud
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
31.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtule esitatud hagihinnaks oli 2394,92 eurot. Kuna kohus rahuldab osaliselt hageja viivise nõude on rahuldatud nõude hinnaks 2086,76 eurot ehk 87% ulatuses. Seega tuleb jätta menetluskulud 87% kostja kanda ja 13% hageja kanda..
32.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.