ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
2-24-9437 Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali avaldus K Ki vastu kahju hüvitamise nõudes asja lahendamine Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (registrikood 12970620); Avaldaja lepinguline esindaja: A J (e-post: xxx); Puudutatud isik: K K (isikukood xxx, xxx). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Mõista puudutatud isikult K K (K K, isikukood xxx) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620) välja 1896,95 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus eurot ja 95 senti) eurot, millest 1662,62 eurot on põhinõue ja 234,33 eurot on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista puudutatud isikult K K (K K, isikukood xxx) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620) välja sissenõutavaks muutuv viivis alates avalduse esitamisest 18.06.2024 põhinõudelt 1662,62 eurolt kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
Mõista puudutatud isikult K K (K K, isikukood xxx) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620) menetluskuludena välja 726 (seitsesada kakskümmend kuus) eurot, millest 50 eurot on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 676 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista puudutatud isikult K K (K K, isikukood xxx) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620) välja viivis menetluskuludelt 726 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlana 1 662,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivistena perioodil 13.04.2023 kuni 17.06.2024 234,33 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhivõla tasumata jäägilt alates 18.06.2024 seadusjärgses määras. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile 338 eurot, samuti viivise menetluskuludelt.
2.Avalduse kohaselt tuvastati 15.07.2022 on tuvastatud, et puudutatud isikule kuuluvast korterist Tallinnas aadressil xxx on voolanud vett korterisse nr xxx, mille tagajärjel on kahjustada saanud korteri siseviimistlus, sh elutoa lagi, seinad ja põrand. Korteriühistu esindaja edastatud info kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks puudutatud isiku korteris toimunud veeavarii, mis leidis aset pesumasina rikke tõttu. Avaldaja viitas KrtS § 31 lg 1 punktile 1. Puudutatud isik rikkus korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustust, kuna veesüsteemi ja kodutehnika korrashoiul ei peaks tekkima veelekkeid ulatuses, kus need rikuvad teiste korteriomanike vara.
3.Korteriühistu kinnituse kohaselt korteriühistu kaasomandis olevast veesüsteemist kahjujuhtumi ajal lekkeid ei olnud. Avaldaja oli kahjustada saanud korteri kindlustusandja. Kindlustuslepingu alusel hüvitas avaldaja kahju 1 662,62 eurot. Seoses korteri kahjustamisega ja remondiga esitas xxx avaldajale 25.07.2022 hinnapakkumine, kus on välja toodud tööde ja materjalide detailne maksumus kokku summas 2 510,88 eurot. Avaldaja hüvitas remondi maksumuse ning esitas võlgnikule 29.03.2023 nõudekirja, milles soovis remondi maksumuse hüvitamist summas 1 662,62 eurot. Avaldajale läks nõue üle seaduse alusel. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale 70% kahjustatud korteri taastamiskuludest, arvestades maha omavastutuse 95 eurot. Avaldaja andis puudutatud isikule tasumiseks aega 14 päeva. Võlgnik ei ole nõuet tasunud. Avaldaja arvestas viivist seadusjärgses määras alates 13.04.2023 kuni 17.06.2024 ning sissenõutavaks muutunud viivis on 234,33 eurot. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
4.Kindlustusjuhtumi tekitanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi reaalosaks olevas korteris. Veeavarii toimus põhjusel, et puudutatud isiku korteris oli katkine või muul põhjusel mittenõuetekohaselt toimiv veesüsteem, millest valgus vesi alumise korterisse. Seega on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust. Kohustus kahju tekitamisest hoidumiseks kuulub KrtS § 31 lg 1 p 1 kaitse eesmärgi alla, sest kaitseb korteriomanikke selle eest, kui mõne korteriomaniku tegevus ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veekahju tekitamine ei ole tavapärase omandi kasutamise kõrvalmõju. Puudutatud isikule olema ettenähtav, et lekkiv veetorustik ja selle kasutamise jätkamise tagajärjel väljavalguv vesi on ohuks teistele korteriomanikele.
5.Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla. Kuna antud juhul on puudutatud isik olnud kannatanule kuuluva korteri kohal asetseva korteri omanik ega ole vaidlustanud avaldaja seisukohta ja tõendeid, mille kohaselt leke sai alguse nimelt puudutatud isiku korterist, on ainuvõimalik järeldada, et puudutatud isiku korterist alla valgunud vesi on kannatanule kahju põhjustanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi valgus hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. 2
6.Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele leidis avaldaja 26.05.2025 menetlusdokumendis, et puudutatud isiku korter asub elamu viimasel korrusel. Kahjustatud korteri elaniku sõnul lõhnas ülevalt tema korterisse xxx voolanud vesi tugevalt pesupulbri lõhna järgi, st ilmselgelt oli tegemist pesumasina lekkega.
7.Pesumasin on vajalik üksnes ühe korteri teenindamiseks ning on eemaldatav ilma kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustamata. Seega kuulub pesumasin korteriomandi eriomandi eseme hulka KrtS § 4 järgi. Korteriomaniku kohustused on sätestatud KrtS §-s 31. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras (eriomandi korrashoiu kohustus). Kohustuse täitmisel ei saa tekkida lekkeid ulatuses, mis kahjustavad teiste korteriomanike vara. Avaldaja on esitanud korteriühistu akti, et kaasomandis lekkeid ei tuvastatud. Puudutatud isiku seisukohad
8.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et tema korteris ei ole veeleket olnud ning selle kohta on tal kaks akti. Puudutatud isik leidis, et kui ta oleks kahjustada saanud korterit uputanud, oleks naaber pöördunud koheselt tema, mitte kindlustusandja poole.
9.19.11.2025 istungil väitis puudutatud isik täiendavalt, et tema korteri all asub korter nr xxx, mitte korter nr xxx, mis avaldaja väiteil veekahjustusi sai.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) avaldaja on kindlustusandja, kes kindlustas xxx korteri; 2) xxx korterisse voolas 15.07.2022 ülevalt vesi ning korteri siseviimistlus sai veekahjustusi; 3) puudutatud isikule kuulub korter xxx, mis asub elamu kõige kõrgemal korrusel; 4) avaldaja hüvitas kindlustatud korteri omanikule tekkinud kahjuna 1 662,62 eurot; 5) avaldaja esitas puudutatud isikule kohtueelselt nõudekirja 29.03.2023, kuid puudutatud isik nõutud summat ei tasunud.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik on korteri nr xxx omanikuna vastutav korteris nr xxx toimunud veelekke eest ning kas puudutatud isik peab seetõttu hüvitama avaldajale viimase nõutud kahju.
13.Avaldaja leidis, et asjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuulunud korteris nr xxx asunud pesumasinast. Elamu kaasomandisse kuuluvatest tehnosüsteemidest rike alguse ei saanud. Puudutatud isik aga leidis omakorda, et tal on kaks tehniku akti, milliste kohaselt tema korterist veeleke alguse ei saanud ning lisaks ei asu tema korter kahjustada saanud korteri peal.
14.19.11.2025 eelistungil (dtl 74-76) selgitas kohus puudutatud isikule, et viimasel tuleb oma vastuväiteid tõendada. Kohus selgitas puudutatud isikule, millest tuleneb korteriomaniku vastutus. Kohus selgitas, et puudutatud isikul tuleb tõendada asjaolusid, mis tema vastutuse välistaksid, sealhulgas selle, et tema korter ei asu kahjustada saanud korteri nr xxx kohal. Vaatamata kohtu selgitustele puudutatud isik oma vastuväiteid ei tõendanud, vaid esitas uuesti samad tõendid, mis olid juba kohtule esitatud.
15.KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul on tavakasutusest tekkivaid mõjusid ületav olukord, kus 3
korteriomandi eriomandi piires asub pesumasin, mille rikke tõttu saab naaberkorter veekahjustusi. Ühtlasi on Riigikohus leidnud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et selle korteriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RK TKo 2-199543, p 18). Seega olukorras, kus on tõendatud kahjustava asjaolu alguse saamine konkreetse korteriomaniku korterist, tuleb viimasel tõendada, et kahjustav asjaolu ei saanud tema korterist alguse või ta ei vastuta selle eest, sest rikkumine oli vabandatav.
16.VÕS § 492 lg 1 näeb ette, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega olukorras, kus korterile tekkinud kahju on hüvitanud kindlustusandja, läheb talle üle nõue kahju põhjustanud isiku vastu. Kohus siinkohal ei nõustu puudutatud isiku väitega, et kannatada saanud korteri omanik oleks kahju tekkimisel pidanud esmalt pöörduma puudutatud isiku poole, mitte kindlustusandja poole. Õigusaktidest puudutatud isiku viidatud kohustust ei tulene. Küll aga tuleneb kindlustuslepingust reeglina kindlustusvõtjale kohustus teavitada kindlustusandjat tekkinud kahjujuhtumist viivitamatult.
17.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 132 lg 3 järgi hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid.
18.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatada saanud korter nr xxx oli kindlustatud avaldaja juures (dtl 18-20). 19.07.2022 on korteris nr xxx koostatud ülevaatuse akt (dtl 9), milles on märgitud, et kahjustada sai selle korteri siseviimistlus, sest ülemine korter nr xxx uputas. Akti kohaselt toimus ülemises korteris pesumasina leke. Korteris nr xxx said kahjustada elutoa põrand, sein ja lagi. Akti allkirjastasid kindlustusvõtja ja kindlustusandja esindaja. Aktile oli lisatud joonis korteri kahjustuste kohta (dtl 10), millel on märgitud kahjustuste ulatus. Samuti on aktile lisatud fotod, millest nähtuvad kindlustatud korteri veekahjustused (dtl 11-16). Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et korteris nr xxx tekkisid veekahjustused ning need said alguse nimelt korteri nr xxx pesumasina lekkest.
19.xxx OÜ koostas 16.08.2022 akti (dtl 17), milles hinnati, kas korteris nr xxx oli tehnosüsteemi puudusi ning selles leiti, et korteriühistule kuuluvates tehnosüsteemides rikkeid ei olnud. Puudutatud isik esitas korduvalt kohtule sama xxx OÜ akti (dtl 53) ja akti koostamisele eelnenud 01.08.2022 akti (dtl 55-56, dtl 82-83), milles on üksnes tuvastatud, et puudutatud isiku korteris ei leitud tehnosüsteemidest, sealhulgas kaasomandisse kuulunud tehnosüsteemidest tingitud rikkeid. Eeltoodud tõendid ei tõenda, et puudutatud isiku korteris ei toimunud pesumasina rikkest tulenevat riket, sest pesumasin ei kujuta endast korteri tehnosüsteemi osa.
20.Seda, et puudututud isiku korter ei asunud korteri nr xxx kohal, mistõttu pidi veeleke alguse saama mõnest teisest korterist, puudutatud isik ei tõendanud. Avaldaja esitas kohtule kannatada saanud korteri nr xxx omaniku e-kirja teel antud seletuse (dtl 71), mille kohaselt läks kahju tekkimisel tema abikaasa ülemisel korrusel asuvasse korterisse. Ülemise korruse korteri vannituba asub korteri nr xxx kahjustatud seina kohal ning täpselt samas kohas asus pesumasin. Ülemise korruse naaber avaldas, et ta on pesumasinat kasutanud, aga ei ole midagi märganud. Samas e-kirjas oli märgitud, et ülemises korteris oli auk põranda ja seina vahel, mille kaudu sattus vesi korterisse nr xxx. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et puudutatud isik vastutab veelekke tekkimise eest, sest see sai alguse tema korteris olevast pesumasinast. Vastupidiseid asjaolusid ei ole puudutatud isik tõendanud.
21.xxx OÜ oli teinud kahjustada saanud korteri puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumise (dtl 22) summas 2510,88 eurot. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale 1662,62 eurot (dtl 21). Eeltooduga on tõendatud, et kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju ja avaldajale läks kindlustusvõtja nõue üle. Avaldaja saatis puudutatud isikule nõude 29.03.2023 (dtl 23-24) ja palus kahju hüvitada 14 4
päeva jooksul. Seega on tõendatud, et avaldaja nõue summas 1662,62 eurot on põhjendatud. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks kahju hüvitisena välja mõista 1662,62 eurot. Kuna puudutatud isiku põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 234,33 eurot Alates avalduse esitamisest 18.06.2024 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 1662,62 eurolt kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
22.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
23.Avaldaja palus menetluskuludena välja mõista puudutatud isikult riigilõivu 50 eurot ja kulud õigusabile 676 eurot. Õigusabi on kokku 4 tundi hinnaga 169 eurot tunnis. Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu ja õigusabi osutamisele kulunud aeg on põhjendatud. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 726 eurot, millest 676 eurot on kulud õigusabile ja 50 eurot on tasutud riigilõiv. Kooskõlas avaldaja taotlusega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 726 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.