Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ Hesa Truck vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
70 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja E. A. (e-post xxx) Kostja: OÜ Hesa Truck (registrikood 10053546, asukoht A. Puškini tn 20-81, Narva linn, Ida-Viru maakond, 20307, e-post: xxx) Kostja seaduslik esindaja: I. K.
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi OÜ Hesa Truck vastu.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Hesa Truck hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus summas 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja OÜ Hesa Truck kanda.
4.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Hesa Truck hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 230 eurot, kokku 350 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal OÜ-l Hesa Truck tasuda hagejale osaühingule EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskäik, hageja nõue ja asjaolude kokkuvõte
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 03.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Kohus tegi 04.07.2025 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 19.07.2025 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 08.08.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.08.2025 kostja vastu hagi, mis võeti Harju Maakohtu 01.09.2025 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 30 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga XXX (sõiduk) 13.11.2023 hageja opereeritavale parkimisalale Rävala pst x Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr 2351311231041070, maksetähtajaga 20.11.2023 võlgnevuse summaga 30 eurot. Leppetrahvinõue paigutati sõiduki kojamehe vahele. Kostja oli rikkumise ajal sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja.
4.Kohtueelselt saatis hageja nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile xxx ja e-kirja teel nõudekirjad kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxx, mis olid avaldatud äriregistris. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekirjad sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
5.Vastuseks kostja vastusele toob hageja esile, et sõiduk XXX pargiti hageja hallatavale alale 13.11.2023. Kell 10:40 kontrollis parkimise korraldaja sõiduki parkimisõigust. Kuivõrd alal ei ole võimalik tasuta parkida, armatuurlaual ei olnud parkimispiletit ega ei tasutud parkimise eest mobiilselt, väljastati leppetrahv 10:41. Kostja poolt esitatud parkimiskviitung tõendab, et kostja ostis sõidukile parkimispileti alles kl 11:27, seega 46 minutit peale leppetrahvi väljastamist.
6.Kostja hinnangul on parkimislepingu punkt 3 kallutatud ebamõistlikult vastavalt VÕS § 42 lg-le 22. Hageja märgib, et sellist sätet ei eksisteeri ning oletab, et kostja on silmas pidanud VÕS § 42 lg 3 p 22. Sätte kohaselt on tühine tüüptingimus, mille kohaselt antakse tingimuse kasutajale õigus nõuda ebamõistlikult suurt tagatist. Parkimislepingu punkti 3 kohaselt on nõutud parkimise ehk kasutatud teenuse eest tasumine, mitte tagatise maksmine. Hageja ei nõustu kostja väitega, et parkimislepingu punkt 3 on vastuolus VÕS § 42 lg 3 p-ga 22. Kostja väidab, et Rävala pst x parkimisalal asetsev parkimisautomaat ei tagasta raha kasutamata parkimisperioodi eest. Hageja selgitab, et vastavalt parklas kehtivatele parkimistingimustele on võimalik tasuda parkimise eest nii parkimisautomaadi kui ka mobiilse parkimise abil. Tasudes parkimise eest, on võimalik parkla kasutajal osta 2
parkimisõigust 30 minuti kaupa. See on parkla kasutaja enda valik, kas ta soovib kasutada kogu parkimisperioodi, mille eest tasuti või soovib parkija lahkuda parklast varem. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja nõuetega ei nõustu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja toob esile, et ta parkis 13.11.2023 sõiduki registreerimisnumbriga XXX aadressile Rävala pst x, Tallinn. Sõiduki vastutav kasutaja tasus parkimisteenuse eest 5 eurot, mis vastas ühele parkimiskoha kasutamisele tunnile. Pärast tasumist lahkus auto parklast ja ei kasutanud enam parkimisteenust. Vastavalt lepingu punktile 3 on kasutaja kohustatud maksma EP-le tasu kogu parkimisperioodi eest. See tähendab, et kasutaja peab tegema ettemakse parkimiskoha eest, makstes 2.50 eurot iga 30 minuti parkimisaja eest. Samas peab kasutaja täpselt teadma parkimise lõppaega, vastasel juhul rikub ta lepingu eespool nimetatud punkti 3 ning allub leppetrahvile, kuna ta ei ole tasunud kogu parkimisperioodi eest, vaid ainult osa eest. Parkimisautomaadil pole funktsiooni, mis tagastaks enammakstud summa. Kostja leiab, et see on ebaproportsionaalne ja koormav.
8.Et tasuda parkimisteenuse eest ainult tegelikus ulatuses ning vältida avansimakse kaudu ülemaksmist, paigutas sõiduki XXX kasutaja armatuurlauale kella, mis näitas saabumisaega kell 10:25. Pärast parkimiskohta naasmist kell 11:20 maksis kasutaja 5 eurot, mis vastas ühe tunni parkimisajale. Pärast maksmist sõiduk XXX lahkus parklast ega kasutanud enam parkimisteenust. Tegelik parkimisaeg oli 55 minutit, makse aga tehti ühe tunni eest. Kui kasutaja lõpetab lepingu, lahkudes parkimisalalt, jääb üle makstud raha täielikult EP käsutusse ilma tagastamisvõimaluseta, mis rikub tarbijakaitseseaduse (TKS) § 14. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 3
13.Poolte vahel puudub vaidlus, et 13.11.2023, s.o leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki numbrimärgiga XXX kasutajaks kostja. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja opereeritaval parkimisalal ning leppetrahvi tähtajaks tasutud ei ole.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas parkimistasu tuleb maksta parkimise alustamisel või lõppemisel, kas parkimisautomaadist ostetud pileti puhul on tegemist teenuse eest tasumisega või tagatisega ning kas parkimiskellaga parkimine vastab vaidlusaluses parklas lepingutingimustele.
15.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
16.Hageja esitatud fotodega kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritav parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale Infotahvel viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib auto hageja parkimisalale. Tüüptingimustele lisaks on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
17.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse 4
täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
18.Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta on tõendatud, et sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja on kostja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist kogumis on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 13.11.2023 Rävala pst 6 Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale. Parkimistingimuste punkti 3 kohaselt kohustub kasutaja pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks seda võimalik tuvastada. Parkimise õigust tõendavat dokumenti ei pea asetama juhul, kui kasutatakse mobiilset parkimist. Kumbki pool ei ole esile toonud ega tõendanud, et kasutati mobiilset parkimist. Kohus leiab, et parkimisala sissesõidul ja parkimisalal paiknevatel liiklusmärkidel ja infotahvlitel (hagi lisa 2) avaldatu kohaselt on kostjat teavitatud sellest, et tsoonis EP167 tuleb tasuda parkimise eest alates esimesest minutist olenemata nädalapäevast ja kellaajast. Peale parkimiskella ühtegi muud luba sõiduki parkimiseks sõiduki armatuurlaualt ei nähtu. Parkimiskellaga parkimist lepingutingimused ette ei näe. Sõidukist tehtud fotodega ja trahvikviitungiga on tõendatud, et parkimistingimuste täitmist kontrolliti 13.11.2023 kell 10.40. Kostja poolt kohtule esitatud parkimispiletilt nähtub, et pilet on ostetud peale trahvi tegemist ning sellel on selgelt kirjas, et parkimise algus on 11.27 ja lõppeb 12.27. Seega ei lükka kostja esitatud tõend ümber hageja väidet, et leppetrahvi väljastamise ajal rikkus kostja lepingutingimusi. Hageja poolt esitatud lisades (lepingutingimused, liiklusmärgid ja infotahvlid) ei ole viidet, et parkimist alustatakse parkimiskellaga ja parkimise eest tasutakse parkimise lõpetamisel. Sõiduk XXX kuulub äriühingule, seega on parkimisleping sõlmitud mõlema poole majandus-ja kutsetegevuses ning tarbijasätted antud juhul ei kohaldu. Kostja viide ebamõistlikult suurele tagatisele pole asjassepuutuv. Tagatis antakse kohustuse tagamiseks. Parkimise puhul on aga tegemist kohustuse endaga ehk teenuse eest tasumisega, mitte tagatisega. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.
19.Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvi nõudest number 2351311231041070, maksetähtajaga 20.11.2023, võlgnevuse summaga 30 eurot, on tõendatud, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
20.Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäeval võis parkimiskellaga parkida või et tasuda võis parkimise lõppedes või et sõiduki parkimise eest oleks leppetrahvi väljakirjutamise ajal tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. 5
Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.
21.Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada seitsme päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on sõidukit juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja asetanud kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist ja võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1131 lg 1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga ja hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust. Selle sätte mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid ehk kahju.
23.Koopiaga leppetrahvist number 2351311231041070 ja võlgnevuse summaga 30 eurot on tõendatud, et hageja andis kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks, leppetrahv tuli tasuda hiljemalt 20.11.2023, misjärel muutus leppetrahv sissenõutavaks. Puudub vaidlus, et leppetrahv on käesoleva ajani tasumata ja hagejal on õigus nõuda viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Seega on täidetud VÕS § 1131 lg 1 eeldused. Hageja õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot tuleneb seadusest. Kohus seisukohal, et tasumata sissenõudmiskulu 40 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista.
24.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista tasumata leppetrahv summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
26.Hageja esitas 10.11.2025 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 400 eurot (3 tundi 30 minutit).
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 6
218 sätestatu kohaselt. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot (TsMS § 4842). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9).
28.Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks.
29.Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 110-120 eurot. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-236280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Hageja esindaja tunnihind vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.
30.Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus võtab arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks on 1 tund summas 110 eurot; kostja 19.09.2025 seisukohaga tutvumiseks ja 03.10.2025 vastuse koostamiseks 0,5 tundi summas 60 eurot ja kostja 16.10.2025 vastusega tutvumiseks ja 10.11.2025 seisukoha koostamiseks 0,5 tundi summas 60 eurot, kokku 230 eurot.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 350 eurot (100 + 20 + 230). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.