Kohtuotsuse avalikult teatavaks 29.01.2026, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-25-116496 Tsiviilasi
OÜ Europark Estonia hagi E.T vastu võlgnevuse, kulude nõudes
Hagihind
130 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Europark Estonia (10811490, Solaris bürooplokk, III korrus, XXX), Lepinguline esindaja Marge Juur, e-post. xxxx Kostja: E.T (XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista E.T-lt Europark Estonia OÜ kasuks leppetrahvi 110 eurot ja sissenõudmiskulusid 20 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja kulude rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata.
4.Välja mõista E.T-lt Europark Estonia OÜ kasuks menetluskulude katteks kokku 390 eurot ja alates lahendi jõustumisest võlgnetavatelt kuludelt viivist võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.
5.Jätta menetlemata kostja 04.01.2026 taotlus tõendite kogumiseks ja menetlusabi saamiseks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 637 lg 2.1 kohaselt seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud 06.12.2023 Xxxx parklas ja sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud 20.05.2025 Xxxx asuvas parklas. Asudes parkima, sõlmis kostja hagejaga parkimislepingu ülalviidatud kohtades, ajal ja tingimustel. Kostja rikkus lepingu tingimusi, kuna parkimise eest oli tasumata. Hageja tegi leppetrahvi mõlemal korral 55 eurot ja leppetrahvide kviitungid nr xxxx ja xxxx olid asetatud sõidukite esiklaasile. Leppetrahvid on tasumata. Hageja saatis kostjale enne kohtumenetlust nõudekirjad 22.12.2023, 24.10.2024 ja 06.06.2025 kostja registrijärgsele aadressile. Kostja võlga ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 110 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Lisaks soovib menetluskuludelt saada viivist VÕS § 113 lg 1 2 lause järgi (dtl 33). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pole saanud ühtigi trahvinõuet ja teadet. Kostja esitas 23.09.2025, 25.09.2025 maksedokumendid (dtl 25, 30, 82, 92, 98).
Kohtu põhjendused
2
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lgte 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist.
5.Parkimisleping on üürileping, kui parkimise eest tuleb maksta tasu (VÕS § 271). Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi on kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 217-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12).
6.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud
3
vastupidist (Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-2168-16 (p 31), 26.01.2017 lahend 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430). Parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11).
7.Kostja ei vaidlustanud vastuses hagile seda, et talle kuuluv sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud 06.12.2023 Xxxx parklas ja sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud 20.05.2025 Xxxx asuvas parklas ja parkimistasu oli maksmata. Selle kohta esitas hageja fotod pargitud autodest (dtl 5662). Seega on tõendatud, et kostja parkis ülalviidatud kohtades ja ajal mainitud sõidukeid.
8.Kostja vaidlustas vaid seda, et pole saanud leppetrahve ja nõudekirju. Hageja tegi kostjale leppetrahvi mõlemal korral 55 eurot, kviitungid nr xxxx ja xxxx. Nimetatud kviitungid olid asetatud sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, mis on tõendatud ka hageja poolt kohtule esitatud leppetrahvide kviitungitega ja fotodega (dtl 57 ja 58). Hageja on tõendanud fotodega, et xxxx parklas (Xxxx) oli võimalik 2 tundi tasuta parkida tingimusel, et parkimise algusaeg on fikseeritud kellaga ja osaliselt tuli parkimise eest tasuda (dtl 48-50) ja Xxxx, Tallinn parklas tuli parkimise eest tasuda (dtl 51-52). Mõlema parkla tingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel ja parkima asudes sõiduki kasutaja ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel ning xxxx parkla tingimuste p 5 ja xxxx parkla tingimuste p 7 sätestab, et tingimuste rikkumise korral on õigus nõuda parkimistingimiste rikkumise eest leppetrahvi kuni 55 eurot (dtl 50, 53). Seega on asjas tõendatud, et selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida parkijaga leping märgitud tingimustel, milleks on tasuta parkimine 4 tundi ja selleks algusaja fikseerimine. Sõites ülalviidatud aladele ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda tegudega tahet ja nõustumuse TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 20 lg 1 järgi lepingu sõlmimiseks ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg 1-2, VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. Kuna vaidlust ei olnud selles, et kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud 06.12.2023 xxxx parklas ja sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud 20.05.2025 Xxxx asuvas parklas, siis oli poolte vahel sõlmitud märgitud ajal ja tingimustel parkimislepingud VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi.
9.Hageja on tõendanud esitatud fotodega, et asetas leppetrahvi kviitungid sõiduki esiklaasi kojamehe vahele (vt otsus eespool). Seega on hageja tõendanud kooskõlas TsÜS § 70, et teavitas kostjat koheselt leppetrahvide nõudest ja hageja pole kaotanud VÕS § 159 lg 2 alusel õigust nõuda leppetrahvi. Kostja väited, et ta pole leppetrahvi saanud, on alusetud.
10.Lepingut tuleb VÕS § 8 lg 1-2, § 271, § 76 lg 1, 2 järgi täita vastavalt lepingu tingimustele. Kostja pole väitnud, et ta oleks Xxxx parklas parkimise algusaja fikseerinud selleks, et saada õigus tasuta 2 tundi parklas parkida või et ta oleks tasunud parkimise eest, samuti pole ta väitnud, et ta oleks tasunud Xxxx asuvas
4
parklas parkimise eest. Seega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes lepingust tulenevat kohustust: jättis parkimistasu maksmata ning too rikkumine on märgitud ka leppetrahvi kviitungitele.
11.Hageja on tõendanud esitatud fotodega, et esitas kostjale leppetrahvi nõuded mõlemal korral 55 eurot ning xxxx parklas tehtud trahv tuli tasuda 13.12.2023 (dtl 55) ja Xxxx parklas tehtud trahv tuli tasuda 20.05.2025 (dtl 58). Ülalpool tuvastas kohus, et hageja on tõendanud, et esitas leppetrahvi nõude kostjale viivitamatult TsÜS § 70 järgi ega ole kaotanud seetõttu VÕS § 159 lg 2 järgi õigust nõuda leppetrahve. Seega on muutunud leppetrahvide nõuded sissenõutavaks VÕS § 82 lg 2 järgi.
12.Kostja esitas kohtule maksedokumendid, mille kohaselt on ta tasunud 126,80 eurot kellelegi füüsilisele isikule, 40 eurot Tallinna Linnakantseleile (dtl 92-93, dtl 96-96), kuid mitte hagejale, sest leppetrahvi kviitungitele olevad trahvi maksmise konto andmed ei ole need andmed, millele kostja on maksed teinud. Lisaks ei ühti ka nende makseandmetega, mis on hagiavalduse 1. leheküljel hageja esindaja andmed, kuhu oleks kostja viidatud maksed teinud. Nii on tõendamata, et kostja oleks leppetrahvid ära tasunud VÕS § 76 lg 1, 2 , 3 järgi kohasele võlausaldajale või esindajale, kes oleks õige isik, kes võib kohustuse täitmist vastu võtta. Kuna leppetrahvid tuli ära maksta 13.12.2023 20.05.2025, kuid on seni tasumata, on kostja tasumise ehk kohustuse täitmisega rikkumises VÕS § 100 järgi. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk leppetrahvide tasumist VÕS § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi.
13.Kostja väitis, et ta pole saanud nõudekirju. Hageja on tõendanud, et pärast leppetrahvide nõuete esitamist ja kviitungite asetamist sõidukite esiklaasile, on ta saatnud kostjale kirjad registreeritud elukohta 22.12.2023, 24.10.2024, 06.06.2025 (dtl 64-68). Kirjadest nähtuvalt saatis hageja esimese leppetrahvi eest 2 meeldetuletuskirja ja teise leppetrahvi eest ühe kirja, mis sisaldab ka esimese leppetrahvi nõuet. Kostja pole väitnud, et nõudekirjades märgitud aadress poleks tema kontaktaadress või elukoha aadress ajal, mil ülalmainitud kirjad saadeti. Seega pidi kostja olema leppetrahvidest teadlik nii kviitungite asetamisega koheselt sõiduki esiklaasile TsÜS § 70 järgi kui ka nõuete saatmisega kostja postiaadressile TsÜS § 69 lg 2 järgi.
14.Kostjale on saadetud 3 meeldetuletuskirja. VÕS § 113.1 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS §113.1 lg 2 p 1 mõtte kohaselt tähendab märgitu seda, et nõudekirja koostamiseks ja saatmiseks on võlausaldaja kulutanud aega ja vahendeid. Meeldetuletuskiri on tarbijale (kostja on füüsiline isik) kirjalikus või kirjalikus taasesitamisvormis saadetud teade, mille eesmärgiks on võlgnikule tuletada meelde kohustus tasuda ära võlg. Meeldetuletuskirju võib saata e-posti teel, posti teel. Seega
5
on hageja nõue sissenõudmiskulude saamiseks kokku 20 eurot leppetrahvide nõudekirjade koostamiseks ja saatmiseks VÕS § 113.1 lg 2 p 1 järgi põhjendatud ja tõendatud. Kostja pole väitnud, et sissenõudmiskulud oleks tasutud, rikkudes seega sissenõudmiskulude hüvitamise kohustust ja hagejal on õigus nõuda vastavate kulude hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.1. lg 2 p 1 järgi.
15.Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja leppetrahvi 110 eurot ja sissenõudmiskulusid 20 eurot.
16.TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotlused. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus ja lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisele ei ole vastaspoole taotlusest, avaldusest, tõendist või vastuväitest enne kohtuistungit õigel ajal teatatud ja menetlusosaline ei oska vastaspoole esitatu suhtes seetõttu piisavalt seisukohta võtta, võib kohus kohtuistungi edasilükkamisel määrata talle tähtaja, mille jooksul ta võib esitada oma seisukoha.
17.Kohus teatas 15.12.2025 pooltele kulude nimekirja esitamise ja kuludele vastamise aja ja otsuse avaldamise aja (kostja on kirja kätte saanud 04.01.2026). Kohus on kostjale andnud menetluses tähtaja hagile vastamiseks ja menetlusse võtmise määruses on selgitatud, millele peab vastus vastama (dtl -75-78). Kostja vaidlustas vaid seda, et ta pole nõudekirju ega leppetrahvi saanud ning esitas kohtule maksedokumendid. Kohus selgitas kostjale, et tal on võimalik esitada maksedokumendid, millest nähtuks, et leppetrahv on tasutud hagejale (leppetrahvi kviitungil makserekvisiidid) või esindajale (makserekvisiidid on hagiavalduse 1. leheküljel) ja andis tähtaja vastamiseks ning tõendite esitamiseks (dtl 108). Kostja on 04.01.2026 taotlenud nõuda hagejalt välja kõik tõendid selle kohta, mis kinnitavad trahvi tegemist (fotod autost, kõikidest teadetest jne) ja seejärel soovis ta saada õigusabi (kas tal on selleks õigus).
18.Esiteks on kostja esitanud menetluses oma sellised taotlused niivõrd hilja, mis takistab asja menetlust ja otsuse avaldamist. Kostja pole toonud esile mingeid põhjendusi, miks kostja esitab sellise taotluse alles siis, kui kohus oli teavitanud otsuse avaldamise aja. Õigusabi taotlust pole põhjendatud, mis tähendab taotluse menetlemist ja otsuse avaldamise aja edasilükkamist. Tõendeid, mida kostja soovis saada hagejalt sõiduki parkimise ja trahvi kohta olukorras, kus ta polnud vaidlustanud parkimist hagis märgitud aegadel ja parklates (Xxxx ja Xxxx parklas), tähendab vastaspoolelt seisukoha küsimist tõendite kogumiseks, mis toob kaasa ajakulu ja lahendi avalikustamise aja edasilükkamist. Seega jääb taotlus tõendite kogumiseks ja menetlusabi saamiseks TsMS § 331 lg 1 järgi menetlemata.
6
19.Kui kostja soovib apellatsioonkaebuse esitamisel taotleda menetlusabi, siis saab ta seda teha, millist kord on selgitatud käesoleva otsuse resolutsioonis (kaebekord ja tähtaeg). Menetluskulude jaotus ja suurus
20.TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda ja kohus kostja kulude suurust kindlaks ei määra.
21.TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 eurot. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Hageja menetluskulud on esitatud hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud 19.09.2025 ja 12.12.2025 nimekirjas, mis on kostjale kätte toimetatud 12.12.2025. Kulud on järgmised: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, lepingulise esindaja õigusabikulud on 120 eurot tunnis, mis on tekkinud hagiavalduse koostamise, lisade komplekteerimise, hagi esitamise, kostja vastusega tutvumise, sellele vastamise ja kulude nimekirja koostamisega. Tööaeg on 2,25 tundi, õigusabikulud on 270 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja tollele järgnevas hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna asjas toimus eelnevalt maksekäsu kiirmenetlus, milles kostja esitas nõudele vastuväite ja asi läks üle hagimenetlusse, siis on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot. Esindajal kulus esindustööks aega kokku 2,25 tundi, mis sisaldab hagiavalduse koostamist, hagi ja menetlusdokumentide esitamist ja kostja vastustega tutvumist ja vastuse koostamist, kulude nimekirja koostamist. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 2,25 tunni eest põhjendatud, kuivõrd tegemist on hageja jaoks eelkõige samatüübilise vaidlusega. Tasu määr 120 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud, mille kostja peab hüvitama hagejale, on põhjendatud 270 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2, § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi lõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja kulusid 270 eurot, kokku 390 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt alates käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7
(digitaalne allkiri) Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.