Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-116496
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi N.I vastu võlgnevuse ja kulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
N.I 01.03.2026 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Marge Juur Kostja N.I (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast N.I 01.03.2026 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 29.01.2026 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-116496.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud N.I kanda. Osaühingul EUROPARK ESTONIA ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 26.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.I-lt (kostja) 130 eurot saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond tegi kostjale maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 04.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 21.08.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja leppetrahvi 110 eurot ja võla sissenõudmiskulu 20 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja talle kuuluva sõiduki registrimärgiga XXXXXX 06.12.2023 Tallinnas aadressil E. Vilde tee 75/77 asuvasse Maxima parklasse ning sõiduki registrimärgiga YYYYYYY 20.05.2025 Tallinnas aadressil Ahtri 3 asuvasse parklasse. Sõidukeid parkides sõlmis kostja hagejaga parkimislepingud. Kostja rikkus lepinguid, jättes parkimise algusaja fikseerimata ning parkimise eest tasumata. Hageja määras mõlemal korral kostjale leppetrahvi 55 eurot, asetades kviitungid sõidukite esiklaasidele. Hagejal on õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 alusel leppetrahvide tasumist kogusummas 110 eurot. Hageja saatis 22.12.2023, 24.10.2024 ja 06.06.2025 kostja registrijärgsele aadressile nõudekirjad, nõudes leppetrahvide tasumist. Seoses kirjade saatmisega on hagejal VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulu 20 eurot tasumist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavalduse vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta parkimiskorda rikkunud ega pannud toime muid sõidukiga seotud rikkumisi. Samuti ei ole kostja trahviteateid kätte saanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 29.01.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 110 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 390 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidlustanud kostja, et talle kuuluv sõiduk registrimärgiga XXXXXX oli pargitud 06.12.2023 Maxima parklasse aadressil E. Vilde tee 75/77, Tallinn ja sõiduk registrimärgiga YYYYYYY oli pargitud 20.05.2025 parklasse aadressil Ahtri 3, Tallinn. Lisaks esitas hageja fotod pargitud autodest. Seega on tõendatud, et kostja parkis sõidukeid eespool viidatud kohtades ja aegadel. Mõlema parkla tingimuste p 1 kohaselt loetakse sõidukiga parklasse sisenemisel ja parkima asudes sõiduki kasutaja ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kuna kostjale kuuluvad sõidukid olid pargitud hageja opereeritavatesse parklatesse, loetakse parkimislepingud poolte vahel sõlmituks. 2
2-25-116496 Maxima parklas oli võimalik parkida kaks tundi tasuta tingimusel, et parkimise algusaeg on fikseeritud parkimiskellaga. Ahtri tn 3 parklas tuli aga parkimise eest tasuda. Kostja ei fikseerinud parkimise algust parkimiskellaga ega tasunud parkimise eest, rikkudes seeläbi parkimislepinguid. Maxima parkla tingimuste p 5 ja Ahtri 3 parkla tingimuste p 7 sätestavad, et parkimistingimuste rikkumise korral on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 55 eurot. Hageja väljastas kostjale mõlemal korral leppetrahvinõude 55 eurot. Kviitungid olid asetatud sõidukite esiklaasidele kojameeste vahele. Alusetu on kostja väide, et ta ei ole leppetrahvinõuet saanud. Kuivõrd kostja ei ole leppetrahvi maksmist tõendanud, on hagejal VÕS § 158 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Hageja saatis 22.12.2023, 24.10.2024 ja 06.06.2025 kostja registrijärgsele aadressile nõudekirjad, paludes leppetrahvid tasuda. Esimese leppetrahviga seoses saatis hageja kaks kirja ja teise leppetrahvi osas ühe kirja, mis sisaldab ühtlasi ka esimese leppetrahvi nõuet. Hagejal on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulu hüvitamist 20 euro ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 390 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot lepingulise esindaja tasu 270 eurot). Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt purunes kostja sõidukil rehv, mistõttu ei olnud tal võimalik sõitu jätkata. Ohutuse tagamiseks peatus kostja tee ääres esimeses võimalikus kohas. Seejärel lahkus ta sõiduki juurest ja läks Foorumi keskusesse, et helistada lähedastele ja kutsuda abi. Seega ei olnud tegemist parkimise ega parkimisteenuse kasutamisega, vaid vältimatu hädapeatumisega, mis ei anna alust nõuda parkimistasu ega leppetrahvi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praegusel juhul on tsiviilasja hinnaks 130 eurot, hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
3
2-25-116496
8.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 2 1 tähenduses (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11). Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 2 1 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15; RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid parkimislepingud ning kostja rikkus lepinguid, mistõttu on hagejal VÕS § 158 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist kogusummas 110 eurot. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulu hüvitamist 20 euro ulatuses. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
11.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja on apellatsioonkaebuses esmakordselt esitanud uue väite, et ta tegi sundpeatuse, kuna sõidukil purunes rehv, mistõttu ei olnud tal võimalik sõitu jätkata. Maakohtus ei ole kostja sellele asjaolule tuginenud. Samuti ei ole kostja põhjendanud, miks esitatakse uus asjaolu alles apellatsioonkaebuses (TsMS § 652 lg-d 2 ja 3). Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja parkis sõiduki hageja opereeritavasse parklasse rehvi purunemse tõttu, ei välista see parkimislepingu sõlmimist. Maakohus on tuvastanud, et hageja kehtestatud tingimuste kohaselt loetakse parkimisleping sõlmituks sõidukiga parklasse sisenemisel ja seal parkima asumisel. Seejuures ei ole kolleegiumi hinnangul oluline, kas sõidukijuht siseneb autoga parklasse ja asub parkima tavapärase korra raames või erakorralise sündmuse (nt rehvi purunemise) tõttu. Sõidukit parkides pidi kostja veenduma, et ta järgib parklas kehtestatud tingimusi. Kui kostja on parkimislepingut rikkunud, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi.
4
2-25-116496
12.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse. Seega vaidlustab kostja maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
13.Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
14.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 2 1 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, mistõttu on apellandil TsMS § 178 lg 2 alusel õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p-d 13-15; RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335/18, p 14).
15.Praegusel juhul ei ole kostja apellatsioonkaebuses märkinud, et ta vaidlustab temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut. Kuna kostja ei ole vaidlustanud temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust, on ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 21 alusel õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
17.Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel kuulub riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p-i 2 järgi tagastamisele, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist ei nõudnud.
18.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
19.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on praegune määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.