Kohtuotsuse avalikult teatavaks 28.01.2026, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-24-114733
Tsiviilasi
OÜ Euorpark Estonia hagi L K ́i vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Lepinguline esindaja E
Hageja: OÜ Europark Estonia (10811490, Solaris bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, Tallinn), A, e-post: xxx Kostja: L K (isikukood xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista L K ́ilt Europark Estonia OÜ kasuks 55 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja kulude rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata.
4.Välja mõista L K ́ilt Europark Estonia OÜ kasuks menetluskulude katteks kokku 360 eurot ja alates lahendi jõustumisest võlgnetavatelt kuludelet viivist võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu
otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 637 lg 2.1 kohaselt seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
1.Kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga xxx oli pargitud 26.04.2023 Kristiine keskuse parklas. Asudes parkima, sõlmis kostja hagejaga parkimislepingu ülalviidatud kohas, ajal ja tingimustel. Tingimuste kohaselt on seal parklas õigus parkida 4 tundi tasuta, milleks tuli fikseerida parkimise algusaeg. Kostja rikkus lepingu tingimusi, kuna parkimise algusaega ei olnud fikseeritud ja hagejal oli õigus teha leppetrahvi. Hageja tegi leppetrahvi 55 eurot, kviitungi number on xxx, trahvi maksetähtaeg oli 02.03.2023. Kviitung oli asetatud sõiduki esiklaasile. Lepptrahv on tasumata. Hageja saatis kostjale enne kohtumenetlust nõudekirja kostja registrijärgsele aadressile. Kostja võlga ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 55 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Lisaks soovib menetluskuludelt saada viivist VÕS § 113 lg 1 2 lause järgi (dtl 24, 55). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja parkis kohas, kus võib puudega isik parkida, kuna kostja on puudega isik. Parkimistingimustes ei ole kirjas, et puudega isik peab parkimise eest tasuma. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd
2
käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lgte 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist.
5.VÕS § 389 järgi kohustub üks isik asja tasuta kasutamise lepinguga andma teisele isikule üle eseme tasuta kasutamiseks, mis tähendab, et selleks peab olema pooltevaheline kokkulepe (leping). Parkimisleping on üürileping, kui parkimise eest tuleb maksta tasu (VÕS § 271). Kui selle eest ei tule tasu maksta, siis on parkimisleping asja tasuta kasutamise leping VÕS § 389 järgi, mis tähendab, et tasuta parkimiseks peab vastava lepingu tingimuse täitma.
6.Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi on kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 217-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12).
3
7.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-2168-16 (p 31), 26.01.2017 lahend 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430). Parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11).
8.Kostja ei vaidlustanud seda, et talle kuuluv sõiduk registrimärgiga xxx oli pargitud 26.04.2023 Kristiine keskuse parklas ja parkimise algusaeg oli fikseerimata. Hageja tegi leppetrahvi 55 eurot, kviitungi number on xxx ja trahvi maksetähtaeg oli 02.03.2023. Märgitud asjaolud on tõendatud ka hageja poolt kohtule esitatud leppetrahvi kviitungiga ja fotodega (hagi lisa 1, dtl 31-34).
9.Hageja on tõendanud eelviidatud fotodega, et tingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel ja parkima asudes sõiduki kasutaja ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel ning p 5 sätestab, et tingimuste rikkumise korral on õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimiste rikkumise eest kuni 55 eurot (dtl 39). Hageja poolt kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et parkimistingimuste kohaselt võis vaidlusaluses parkida tasuta 4 tundi, tingimusel et parkimise algusaeg on fikseeritud (hagi lisa 2, dtl 35-42). Seega on asjas tõendatud, et selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida parkijaga leping märgitud tingimustel, milleks on tasuta parkimine 4 tundi ja selleks algusaja fikseerimine. Sõites ülalviidatud aladele ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda tegudega tahet ja nõustumuse TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 20 lg 1 järgi lepingu sõlmimiseks ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg 1-2, VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. Kuna vaidlust ei olnud selles, et kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga xxx oli pargitud 26.04.2023 Kristiina keskuse parkas, siis oli poolte vahel sõlmitud märgitud ajal ja tingimustel parkimislepingud VÕS § 8 lg 1-2, § 389 järgi.
10.Hageja on tõendanud esitatud fotodega, et hageja tegi leppetrahvi 26.04.2023 kl 14:09 selle eest, et parkimise algusaeg oli fikseerimata (kviitung, dtl 38) ning kviitung oli asetatud sõiduki esiklaasile kl 19:53:34 (dtl 40-46). Seega on hageja tõendanud kooskõlas TsÜS § 70, et teavitas kostjat koheselt leppetrahvi nõudest ja hageja pole kaotanud VÕS § 159 lg 2 alusel õigust nõuda leppetrahvi. Kostja väide, et lepingutingimustes pole märgitud, et puudega isik peab ka parkimise eest maksma, on õige, aga sellel pole tähtsust, sest tingimuste järgi on parkijal õigus parkida 4 tundi tasuta, kui ta fikseerib parkimise algusaja.
11.Liiklusseadus (LS) § 68 lg 2 sätestab, et liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Käesoleval juhul ole tekkinud
4
vaidlust selle üle, et vastav parkla on eraparkla ega ei ole avalik tasuline parkla. Seega ei saa kostja tugineda väitele, et tal oli õigus parkida eraparklas sõidukit invakaardi olemasolul, ilma et ta ei peaks tasuta parkimiseks fikseerima parkimise algusaega (4 tundi tasuta).
12.Lepingut tuleb VÕS § 8 lg 1-2, § 389, § 76 lg 1, 2 järgi täita vastavalt lepingu tingimustele. Kostja pole väitnud, et ta oleks parkimise algusaja fikseerinud selleks, et saada õigus parklas parkida. Seega on tõendanud hageja väide, et kostja rikkus VÕS § 100 mõttes lepingust tulenevat kohustust: jättis fikseerimata parkimise algusaja parkimise õigus saamiseks.
13.Hageja on tõendanud esitatud fotodega, et esitas kostjale leppetrahvi nõude 55 eurot kviitungiga nr xxx, mille maksetähtaeg oli 02.03.2023. Ülalpool tuvastas kohus, et hageja on tõendanud, et esitas leppetrahvi nõude kostjale viivitamatult TsÜS § 70 järgi ega ole kaotanud VÕS § 159 lg 2 järgi õigust nõuda leppetrahve. Seega on muutunud leppetrahvide nõue sissenõutavaks VÕS § 82 lg 2 järgi.
14.Kostja pole väitnud, et ta oleks leppetrahvid ära tasunud. Kuna leppetrahvid tuli ära tasuda 02.03.2023, kuid on seni tasumata, on kostja tasumise ehk kohustuse täitmisega rikkumises VÕS § 100 järgi. Seega on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus VÕS § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi hagejale leppetrahv tasuda.
15.Kostja väitis, et ta pole saanud nõudekirja, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses alates 09.10.2023. Hageja pole tõendanud, et pärast leppetrahvi nõude esitamist ja selle asetamist sõiduki esiklaasile, oleks ta tegelikult nõudekirja kostjale saatnud. Samas pole kostja väitel tähtsust, sest leppetrahvinõue toimetati talle kätte kviitungi asetamisega sõiduki esiklaasile juba 02.03.2023. Seega pidi kostja olema leppetrahvidest teadlik kui kviitung asetati sõiduki esiklaasile TsÜS § 70 järgi.
16.Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks leppetrahvi 55 eurot.
17.Pooled võivad sõlmida asjas tehtud lahendi jõustumiseni kompromissi. Menetluskulude jaotus ja suurus
18.TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda ja kohus kostja kulude suurust kindlaks ei määra.
19.Kostja on hageja 05.01.2026 menetluskulude nimekirja kätte saanud 08.01.2026, kuid pole avaldanud täiendavat arvamust kuludele. Menetluses on kuludele vastu vaielnud.
20.TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2 kohaselt muuhulgas 5
riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 eurot. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Hageja menetluskulud on esitatud hagiavalduses, mille on kostja kätte saanud ja 05.01.2025 nimekirjas. Kulud on järgmised: lepingulise esindaja õigusabikulud on 120 eurot/h, mis on tekkinud hagiavalduse koostamise ja lisade komplekteerimisega, hagi esitamisega, riigilõivu tasumisega, kostja vastusetega tutvumine, tõendi esitamine, kulude nimekirja esitamine. Tööaeg on 3,5 h, õigusabikulud on 220 eurot, millele lisandub tasu 1 tunni eest kostja vastusega tutvumiseks ja oma vastuse esitamiseks. Lisaks on kuluks lõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asjas materjalidest nähtub, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja tollele järgnevas hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna asjas toimus eelnevalt maksekäsu kiirmenetlus, milles kostja esitas nõudele vastuväite ja asi läks üle hagimenetlusse, siis on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot. Esindajal kulus esindustööks aega kokku 3,5 tundi, mis sisaldab hagiavalduse materjalide töötamist, hagi ja menetlusdokumentide esitamist ja kostja vastustega tutvumist ja vastustee koostamist, tõendi esitamist, kulude nimekirja koostamist. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 3,5 tunni eest kokku põhjendatud, kuivõrd tegemist on hageja jaoks eelkõige samatüübilise vaidlusega. Tasu määr 120 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Kostja esitas oma ise oma seisukohad ega pidanud mõistma, et vastaspoole esindaja kulud on nii ulatuslikud, arvestades asja hinda 55 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud, mille kostja peab hüvitama hagejale, on põhjendatud 240 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2, § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi lõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja kulusid 240 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt alates käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalne allkiri) Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.