Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2026. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasi
M.T. kohustustest vabastamise menetlus
Tsiviilasja number
2-21-7698
Menetlustoming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik/usaldusisik: M.T. (ik XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX ; e-post: XXX ) Võlausaldajad:
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
usaldusisiku
kohustustest
M.T.
kohustustest
vabastamise
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Tartu Maakohus kuulutas 07.06.2021 määrusega välja M.T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 20.10.2022 määrusega (jõustus 23.11.2022) lõpetati M.T. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. M.T. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 10.aprillil ja
Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 27.11.2023, 12.04.2024, 30.10.2024, 09.04.2025, 10.10.2025 ja lõpparuande 09.01.2026. Võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud klienditeenindajana, algul AS ALEXELA ning alates 27.08.2024 Osaühingus Rxxxxxx, kus töötab tänaseni. Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu ja tulumaksutagastus.
Võlgnik esitas 09.01.2026 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks kuna on tagasi maksnud summa, mille oli võlausaldajatele võlgu.
Kohus küsis 12.01.2026 kirjaga võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas.
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
2/5
Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 20.10.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 23.11.2022, saab kohus otsustada PankrS § 193 3 lg 2 järgi võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 23.11.2025.
PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust ja võlgniku poolt avaldatust.
Kohus on M.T. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
§ 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M.T. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu ja tulumaksutagastus. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul rahuldanud võlausaldajate nõuded täies ulatuses. Arusaamatuks jääb võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ esitatud seisukoht BB Finance OÜ-lt omandatud nõude osas, mille kohaselt pole võlausaldajale laekunud midagi. 20.10.2022.a pankrotimenetlust lõpetavas määruses on võlausaldajaks märgitud BB Finnce OÜ nõudega 279.72 eurot ning esitatud on andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohtule esitatud konto väljavõtetelt nähtub, et võlgnik on teinud väljamakseid algsele võlausaldajale ja neid makseid ei ole talle tagastatud. VÕS § 169 lg1 sätestab: Kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Ei varasem võlausaldaja ega nõude saanud võlausaldaja ole esitanud kohtule tõendit, et võlgnikule on nõuetekohaselt teatatud nõude loovutamisest- VÕS § 170. eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnik on kohustuse võlausaldaja ees täitnud ja nõude saanud võlausaldaja vastuväide on asjakohatu ning tuleb jätta arvesse võtmata. 3/5
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
1
sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt ning rahuldanud võlausaldajate nõuded täies mahus. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
§ 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et M.T. tuleb juhindudes PankrS § 1933 lg 2 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
§ 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4/5
pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M.T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 09.01.2026 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks. M.T. saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.