Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja,
Tsiviilasja number
2-07-47885
Tsiviilasi
V S, ZŠ, JH, M J hagi WCOÜ vastu 1 977 596, 5 krooni väljamõistmiseks ja G R ning V E hagi WCOÜ vastu 452 814,40 krooni väljamõistmiseks Hageja I: V S (isikukood xxx) Hageja II ZŠ (isikukood xxx); Hageja III JH (isikukood xxx) Hageja IV M J (isikukood xxx) Hagejate I, II, III, ja IV esindaja Oksana Sobko (Markus Õigusbüroo OÜ) hageja V G R (isikukood xxx) hageja VI: V E (isikukood xxx) hagejate V ja VI esindaja: Tiina Pill (Hema Õigusbüroo OÜ; asukoht Paldiski mnt 22, Tallinn 10149) kostja: WCOÜ (registrikood xxx; asukoht xxx); kostja lepinguline esindaja R Viik Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Tsiviilasi nr 2-07-47885 kinnistu/ehitise osas: Teostusjoonised:
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
15.11.2007 esitasid V S, ZŠ, JH, M J Harju Maakohtule hagi WCOÜ vastu 1 977 596,50 krooni väljamõistmiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad Xxx vallas Xxx külas Xxx asuva kinnistu ridaelamu kaasomanikud. 15.12.2006 sõlmisid hagejad ja kostja notariaalselt tõestatud lepingu, millega müüja kohustus püstitama Xxx vallas Xxx külas Xxx kinnistule ridaelamu ja sõlmisid kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu. 20.03.2007 sõlmisid hageja II, hageja III ja kostjanotariaalselt tõestatud kokkuleppe hüpoteegi ja ühishüpoteegi kohta, asjaõiguslepingud kinnistu mõtteliste osade omandiõiguse üleandmiseks, valdamise ja kasutuskorra kokkulepe, hüpoteekide seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud. 03.04.2007 sõlmisid hageja 4 ja kostja tõestatud asjaõigusleping kinnistu mõtteliste osade omandiõiguse üleandmiseks, ühishüpoteegi seadmislepingu ja asjaõiguslepingu. 05.04.2007 sõlmisid hageja I ja kostja notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu kinnistu mõttelise osade omandiõiguse üleandmiseks, hüpoteegi loovutamise ja tagatavate nõuete muutmise lepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud.
Tsiviilasi nr 2-07-47885 Ridaelamu ehitustöid teostas kostja vastavalt AAOÜ projektile. Hagejad leidsid, et kostja poolt väljaehitatud elamu ei vasta eelnimetatud projektile oma katusekonstruktsiooni osas. Peale selle vaatasid hagejad üle lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise, milles fikseeriti ehituslikud puudused ning mille pidi kostja kõrvaldama hiljemalt 31.05.2007. Puudused on käesoleva ajani kõrvaldamata. 08.07.2008 on kohtusse esitatud täpsustatud hagiavaldus, mille kohaselt V S’i lepingu eseme ostuhinnaks oli 2 650 000 krooni. - Katuse lepingu ja väljaehitatu hinnavahe - 66 711 krooni; - Niiske soojustus maha võtmine ja uuesti soojustamine - 57 930 krooni; - Ripplagede paigaldamine 2 kohti (tuletõrjetsoon) - 36 674 krooni; - Haljastustööd - 23 915 krooni; - Suitsulõõride paigaldamine (kaminavalmidus) – 16 120 krooni; - Välistrepid (plaatimistööd) - 13 017 krooni; - Puitaed ja võrkaed - 50 243 krooni; - Sillutisriba betoneerimine ja prügikonteineriplatside ehitamine -13 772 krooni; - Kostja poolt tasumata gaasiarve – 3 589, 95 krooni; - Lepetrahv (vastavalt 15.12.2006. a. lepingu punkti 6.2.) - 214 650 krooni; 0,05% päevas summast 2 650 000 EEK moodustab 1 325 EEK/päevas. 1 325 EEK x 162 päeva (31.05. 2007 – 09.11.2007) = 214 650 krooni. Puuduolevad dokumendid: Teostusjoonised:
Tsiviilasi nr 2-07-47885 - Kostja poolt tasumata gaasiarve – 4 185 krooni; - Lepetrahv (vastavalt 15.12.2006. a. lepingu punkti 6.2.) - 208 980 krooni; 0,05% päevas summast 2 580 000 krooni moodustab 1 290 krooni/päevas. 1 290 krooni x 162 päeva (31.05. 2007 – 09.11.2007) = 208 980 krooni. Puuduolevad dokumendid: Teostusjoonised:
Tsiviilasi nr 2-07-47885
Tsiviilasi nr 2-07-47885
hinnavahe 66 711 krooni, mis tuleb hagejatele kostja poolt tagastada kui alusetult saadu; Vastavalt OÜ K hinnapakkumisele on katuse soojustuskulu 57 930 krooni; Vastavalt OÜ K hinnapakkumisele on ripplagede paigaldamine 36 674 krooni; Vastavalt Aiakaar Haljastuse hinnapakkumisele on hageja poolt haljastuse teostamise hinnaks 23 915 krooni; Välistreppide katmine pesubetooniga 13 017,2 krooni; Piirdeaia tegemine 50 243 krooni; Sillutusriba betoneerimine ja prügikonteinerite platside ehitamine 13 772,2 krooni.
Kokku eelnimetatud kulutuste katmise hüvitamiseks nõuavad hagejad kostjalt 452 814,40 krooni.
20.02.2008 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hagejatel oli kogu aeg võimalik ehitusobjektil toimuvaga tutvuda ja osalt nad seda ka kasutasid. Leping oli sõlmitud 2006.a. ridaelamu püstitamiseks, mis pärast tööde lõppu omanikele ka üle anti. Kostja ei nõustu hagejate väitega nagu elamu ei vasta projektile. Hagejad on ridaelamubokside katusekonstruktsioonide muudatused aktsepteerinud. Katuse ümberehitamiseks puudub igasugune põhjus. Ehituse ajal ei olnud hagejatel mingeid pretensioone ja hiljem kui selgus üldine ehituse hinnalangus hakkasid hagejad otsima võimalust raha tagasi küsida. Ehitusalaste dokumentide üleandmisele kostja sisuliselt vastuväiteid ei ole esitanud, kuid vaatamata kohtu poolt antud võimalustele ei ole kostja hagejate poolt nõutavaid dokumente üle andnud.
Kohus, tutvunud toimikumaterjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-07-47885 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Vaidlustamata asjaolud on järgmised: - hagejate ja kostja vahel on sõlmitud 15.12.2006 notariaalselt tõestatud lepingud, millega müüja kohustus püstitama Xxx vallas Xxx külas Xxx kinnistule ridaelamu ja sõlmisid kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu; - kostja ei ole üle andnud hagejatele puuduolevaid dokumente VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas
Tsiviilasi nr 2-07-47885 lepingutingimustele kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ja p 6 sätestab, et tarbijale müügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 77 lg sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 222 lg 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 15.12.2006 sõlmitud lepinguga kohustus kostja püstitama Xxx vallas Xxx külas Xxx kinnistule ridaelamu. Kõnealuse lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus müüja ehitama kinnistule hoone vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ja vastavalt kõnealuse lepingu lisaks toodud plaanidele hiljemalt 31.03.2007 ning teostama haljastus- ja välitööd hiljemalt 31.05.2007. Lepingu eseme ostuhind sisaldas liitumisi ning liitumistasusid vee-, kanalisatsiooni-, gaasi ja elektrivõrguga. Punkti 4.2 kohaselt pidi müüja garanteerima hoones ja kinnistul teostatud ehitustööde, kasutatud materjalide ning paigaldatud seadmestiku vastavuse Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele, kusjuures kvaliteedi hindamise aluseks võeti „ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“ RYL 2000. Samuti kohustus müüja garantii ajal ilmnenud puudused likvideerima omal kulul, kui puudus on tekkinud müüja süül seoses ehitustööde tehnoloogia rikkumisega või kui tegemist on materjalide või seadmete tootja süül tekkinud puudustega ning kui tegemist ei ole normaalsest kulumisest või väärast ekspluatatsioonist tuleneva puudusega. Hagiavalusest nähtuvalt teostati töid AAOÜ projekti kohaselt. Hagejad leidsid, et elamu ei vasta projektile oma katusekonstruktsiooni osas, peale selle fikseeriti hagejate poolt ülevaatuse käigus ja kostja poolt kõrvaldamisele kuuluvad ehituslikud puudused (vt tl 95-97) ning puuduolevad dokumendid. Kostja kohustus puudused kõrvaldama hiljemalt 31.05.2007. Kostja on kirjalikus vastuses märkinud, et hagejad on katusekonstruktsioonide muudatusi aktsepteerinud, samas ei ole esitanud ühtki vastavasisulist tõendit nimetatud väitele, mistõttu on kostja taolised vastuväited paljasõnalised. 10.05.2007 tellitud ekspertarvamuse II osast punktist 2.1. nähtub, et katuslae konstruktsioon ei vasta tervikuna ehitusprojektile. Kokkuvõtvast osast nähtuvalt ridaelamu katusetarindi ehitamise käigus teostatud ehitustööd ei vasta ehitusnormidele, kvaliteedinõuetele ja heale ehitustavale. Katuse kandetarind tuleks lammutada, projekteerida nõuetele vastav puidust kandetarind või kasutada ehitusprojektis esitatud lahendust. Seega on ilmselgelt hagejate nõuded põhjendatud ja kostja poolt ehitatud katus ei ole vastanud ehitusprojektile. Kostja kirjalikust vastusest nähtub, et mingit põhjust katust ümber ehitada ei ole, kuivõrd A.Talvik on oma arvamuses leidnud katus oli ehitatud projekti järgi ning midagi ohtlikku hoones ei toimu, kõnealuse väite on aga eelpool nimetatud ekspertarvamus ümber lükanud. Kostja vastuväidetest tulenevalt on hagejad ise otsinud võimalusi pretensioonide esitamiseks, kuivõrd üldise ehituse hind langes, sellest tulenevalt hakati otsima võimalusi raha tagasi küsida ning kostja ei pea seda hea äritavaga kooskõlas olevaks.
Tsiviilasi nr 2-07-47885 Kohus leiab, et ülalnimetatud kostja vastuväited on ainetud, kuivõrd antud juhul on tema olnud see, kes poolte vahel sõlmitud lepingut on rikkunud ning teostanud ehitust, mis on puudustega ega vasta ehitusprojektile. Seejuures on kostja ise kinnitanud, et kõrvaldab puudused ning annab üle ka ehitusega seotud vajaliku dokumentatsiooni, mida aga käesoleva ajani tehtud ei ole. Hagejad on väitnud, et katuseprojekti muudatustest nad teadlikud ei olnud ning muudetud projekti ei ole olnud neile kunagi esitatud, millekohast väidet ei ole kostja poolt ka ümber lükatud. Kostja on küll leidnud, et ostjad on ridaelamuboksi ehituskäiguga kohapeal tutvunud ning seega ka aktsepteerinud katusekonstruktsioonide muudatused, kuid nimetatud asjaolu on tõendamata. V S, ZŠ, JH ja M J on palunud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning esitanud leppetrahvi nõuded. Projektijärgse katuse maksumus oli 190 552 krooni, kuid ehitatud katuse väärtus 123 841 krooni, mistõttu on katuse hinnavahe 66 711 krooni. Katuse soojustamise eest tasuti ühe boksi eest 57 930 krooni ning ripplagede paigaldamise eest 36 674 krooni. Haljastuse eest on tasutud ühe boksi kohta 95 660 krooni. Roostevaba moodulkorstna eest kolme boksi eest tasuti 16 120 krooni, kuid hageja IV tasus moodulkorstna materjalide ja paigaldamise eest 21 400 krooni. Välistreppide katmine pesubetooniga on maksnud iga boksi kohta 13 017 krooni. Kohus leiab, et hagejate nõuded on põhjendatud. Kostja on vastu vaielnud üksnes katusekonstruktsiooni puudutavale nõudele, kuna eeldab, et hagejad olid projekti muutmisega kursis ning väljendanud ka selle aktsepteerimist. Muus osas ei ole kostja hagile vastuväiteid esitanud, samuti ei ole ta ka eitanud, et dokumendid, mida hagejad paluvad esitada, ei ole tema käes, seega saab kohus eeldada omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 alusel, kuivõrd vastaspool ei ole faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja märkis ka 19.09.2008 toimunud kohtuistungil, et võib kõnealused dokumendid omanikele üle anda (vt 19.09.2008 kohtuistungi protokoll). Tuginedes ülalnimetatule on põhjendatud ka G R ning V E nõuded, kes paluvad kostjalt hagejate kasuks välja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju summas 452 814.40 krooni. VÕS 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule oli lepinguosalisel õigus nõuda leppetrahvi 0,05 % ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt on hagejate nõue leppetrahvi välja mõistmiseks põhjendatud ning tuleb V S, ZŠ, JH ja M J kasuks välja mõista. Dokumentide väljamõistmise nõude osas kohus leiab, et hagejate poolt loetletud dokumentide näol on tegemist nende st hagejate poolt omandatud ehituste ja kinnistute päraldistega, mille üleandmise kohustus lasub kostjal. Kostja ei ole seda iseenesest ka eitanud, kuid ei ole oma kohustust siiski täitnud.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Tsiviilasi nr 2-07-47885 TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.