Võlaõigus › Muud

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

N.K. on esitanud kohtule hagiavalduse Osaühingu VKG Energia vastu järgmiste nõuetega: 1) mõista kostjalt välja hageja poolt talumiskohustuse täitmise eest ... krooni kuus, tagantjärgi alates 01.novembrist 2004.a.; 2) teisaldada tehnovõrk (soojusenergia ülekandetorustik) hageja kinnisasjalt kostja kulul, 3) mõista Osaühingult VKG Energia välja 5 527.50 krooni maamaksu ning 4) jätta kõik kohtukulud kostja kanda. Hagiavalduse esitas N.K. kohtusse põhjusel, et N.K.le kuulub korteriomand, aadressiga: xxx, Ida – Virumaa. Hagiavalduse kohaselt, jookseb läbi kinnistu Osaühingu VKG Energia omandusse kuuluv keskkütte – tehnovõrk, mille kaudu varustatakse soojusenergiaga naaberkinnistutel asuvaid elumaju aadressidega: Inseneri 6 ja Inseneri 8, Kohtla – Järve linnas. Hagiavalduse kohaselt, kulgeb eelpoolnimetatud keskkütte – tehnovõrk umbes 18 m ulatuses läbi N.K. kinnisasja, rikkudes oluliselt N.K. omandiõigust, alates N.K. ́l kinnistule omandiõiguse tekkimise momendist. N.K. on probleemi lahendamiseks pöördunud korduvalt nii Osaühingu VKG Energia, Kohtla – Järve Linnavalitsuse kui ka EV Õiguskantsleri poole, kuid lahendust oma probleemile ei ole N.K. saanud. Hagiavalduse kohaselt seisneb N.K. omandiõiguslik riive asjaolus, et läbi N.K. kinnisomandi kulgeb Osaühingu VKG Energia keskkütte – tehnovõrk koos sinna juurde kuuluva kaitsevööndiga (2 m ulatuses kummalegi poole soojustrassist), mis teeb võimatuks N.K. ́l kasutada peaaegu poolt majavalduse juurde kuuluvat teenindusmaad, samuti peab N.K. tasuma maamaksu kogu maa eest, mis jääb keskkütte – tehnovõrgu alla ning mida N.K. ei saa kasutada. N.K. asus hagiavalduses seisukohale, et Osaühingule VKG Energia kuuluv keskkütte – tehnovõrk koormab teda ebaproportsionaalselt suures ulatuses. Samuti asus N.K. hagiavalduses seisukohale, et tema kinnistul asuv Osaühingule VKG Energia kuuluv keskkütte – tehnovõrk on rajatud mittevastavuses projektile, peale 1999.astat, mille tõttu ei kohaldu selle keskkütte – tehnovõrgu suhtes Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152, lg.1 sätestatud õiguslik režiim. Lisaks eelpooltoodule on Osaühingule VKG Energia kuuluv keskkütte – tehnovõrk hooldamata, osaliselt

puudub soojusisolatsioon, aga samuti on tehnorajatise maapinnale ulatuv osa ja selle teenindustsoon nõuetekohaselt piiramata ja märgistamata. N.K. ja Osaühingu VKG Energia vahel ei ole sõlmitud lepingut keskkütte – tehnovõrgu talumise kohustuse kohta ja selle eest tasu maksmise kohta, aga samuti ei ole keskkütte – tehnovõrgu talumise kohustus kantud Osaühingu VKG Energia kasuks kinnistusraamatusse. N.K. asus hagiavalduses seisukohale, et N.K. ́l on õigus nõuda keskkütte – tehnovõrgu omanikult, Osaühingult VKG Energia, keskkütte – tehnovõrgu kõrvaldamist Osaühingu VKG Energia kulul. Samuti palub N.K. Osaühingult VKG Energia välja mõista 5 527.50 krooni liigselt makstud maamaksu maa eest, mida N.K. ei saa Osaühingule VKG Energia kuuluva keskkütte – tehnovõrgu tõttu kasutada. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.42-49) kostja, Osaühing VKG Energia, hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi Osaühingu VKG Energia vastu jätta täies ulatuses rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt ei ole N.K. pöördunud avaldusega keskkütte – tehnovõrgu talumise kohustuse eest tasu saamiseks Osaühingu VKG Energia poole, nagu seda näeb ette AÕS rakendamise seaduse §154, mille tõttu ei ole N.K. ́l õigust esitada nõuet koheselt kohtusse, ilma Osaühingu VKG Energia poole tasu saamiseks pöördumata. N.K. nõudis oma hagis ebaõigesti tasu alates 01.novembrist 2004.a., tegelikult on N.K. kinnistu omanik alates 19.juunist 2006.a., millisest ajast alates on N.K. ́l õigus Osaühingult VKG Energia nõuda tasu keskkütte – tehnovõrgu talumiskohustuse eest. Kirjaliku vastuse kohaselt on N.K. kinnistul paiknev keskkütte – tehnovõrk seaduslik ning kantud Maa – ameti poolt kitsenduste kaardile roosa värviga kui survetrassi piiranguala. N.K. nõue, keskkütte – tehnovõrgu eemaldamiseks, on tingitud N.K. soovist rajada keskkütte – tehnovõrgu kaitsevööndisse ehitis ja väljasõidutee kinnistult. Seda on N.K. ́l võimalik teha ka ilma keskkütte – tehnovõrku eemaldamata, kooskõlastatult Osaühinguga VKG Energia, juhul kui N.K. täidab ehitustööde tegemisel kõik Osaühingu VKG Energia poolt kehtestatud survetrassiga seotud tehnilised tingimused. N.K. ei ole Osaühingult VKG Energia neid tehnilisi tingimusi taotlenud. Selle asemel on N.K. asunud alates 19.juunist 2006.a. halvendama keskkütte – tehnovõrgu tehnilist seisundit, survetrassi isolatsiooni rikkumise näol. Osaühing VKG Energia asus kirjalikus vastuses seisukohale, et N.K. oli kinnisasja omandades teadlik kinnistul asuvast keskkütte – tehnovõrgust ning selle keskkütte – tehnovõrgu tehnilisest seisukorrast ning omandas kinnistu sellele vaatamata. Osaühing VKG Energia asus kirjalikus vastuses seisukohale, et kinnisasja omandamisega nõustus N.K. sisuliselt nii keskkütte – tehnovõrguga kui ka kõikide sellega seonduvate kitsendustega, mille tõttu tuleb N.K. hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. N.K. ́l oli alati olemas võimalus jätta tehnorajatisega

kinnistu ostmata ning osta selle asemel mõni muu kinnistu, millel ei ole tehnorajatist.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, N.K., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja panna kõik kohtukulud Osaühingu VKG Energia kanda. N.K. selgitas kohtule kohtuistungil, et 2005.a. erastas ta maa 4 – korteriga elumaja ümber (aadressiga: Inseneri 1, Kohtla – Järve linnas). Osa N.K. ́le kuuluvast maast (umbes 200 m2) on toruga eraldatud, toru on halvas tehnilises seisukorras, aga samuti kogunevad toru juurde narkomaanid. Toru oli kinnistul juba siis, kui N.K. kinnistu ostis. Kusagilt dokumentidest ei ole näha, et kinnistult peab läbi minema toru. Toru on töökorras ja selle kaudu kütab Osaühing VKG Energia teisi kinnistuid. N.K. kinnistu sellest torust kütet ei saa. Toru põhjustab N.K. ́le palju ebamugavusi ning selle tõttu soovib N.K., et Osaühing VKG Energia eemaldaks selle toru kinnistult Osaühingu VKG Energia enda kulul. N.K. asus kohtuistungil seisukohale, et projekti kohaselt pidi toru kinnistult läbi minema maa – alt, mitte aga maa pealt (nagu praegu). Samuti soovis N.K., et kohus mõistaks Osaühingult VKG Energia välja 5 527.50 krooni N.K. ́le ebamugavuste põhjustamise eest. Kostja, Osaühingu VKG Energia, esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kirjalik kohtukutse Osaühingu VKG Energia turvatöötajale kätte antud allkirja vastu 03.juulil 2009.a., millega seaduse kohaselt loetakse kohtukutse kätteantuks. Osaühingult VKG Energia ei ole kohtusse laekunud kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamise kohta, aga samuti tsiviilasja arutamiseks ilma Osaühingu VKG Energia osavõtuta. Osaühingu VKG Energia esindaja kohtusse mitteilmumise põhjused kohtule teadmata, millega luges kohus tõendatuks, et Osaühing VKG Energia ei soovi oma esindaja isiklikku ärakuulamist kohtuistungil kohtu poolt. Kirjalikus vastuses nõustus Osaühing VKG Energia tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses, ilma pooli kohtusse kutsumata. Hageja, N.K., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma mõjuva põhjuseta mitteilmunud Osaühingu VKG Energia esindaja osavõtuta. Kohus rahuldas taotluse.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi põhjendamatuks, tõendamatuks ning rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste tõenditega: Maksekorraldusega 13.augustist 2008.a. (tl.7) riigilõivu tasumise kohta. Kohtla – Järve Linnavalitsuse kirjadega 24.oktoobrist 2007.a. (tl.10-11). N.K. omakäelise avalduse fotoärakirjaga (tl.12). N.K. ́le saadetud õiguskantsleri kirjaga nr.14-5/080790/00803855 28.maist 2008.a. (tl.13-15). Fototabeliga keskkütte – tehnovõrgust aadressiga: Inseneri 1,

Kohtla – Järve linn, Ida – Virumaa (tl.16). N.K. ́le saadetud Kohtla – Järve Linnavalitsuse kirjadega 24.oktoobrist 2007.a. ja 12.juunist 2008.a. (tl.17-18). Osaühingu VKG Energia vastusega nr.387 10.oktoobrist 2007.a. (tl.19), millega kohus luges tõendatuks, et Osaühing VKG Energia teatas N.K. ́le kirjalikult, et kinnistul asuva kaugküttevõrgu õhuliini ümberpaigutamist N.K. poolt taotletud viisil ei ole tehniliselt võimalik teostada. N.K. omakäelise avaldusega 24.septembrist 2007.a. Osaühingule VKG Energia (tl.20). Korduvate samasisuliste N.K. omakäeliste avaldustega ning Osaühingu VKG Energia vastustega neile (tl.21-23). N.K. omakäeliste avaldustega Kohtla – Järve Linnavolikogule ja Kohtla – Järve Linnavalitsusele (tl.24-29). Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna, registriosa nr.2399507 andmete väljatrükiga (tl.30), millega kohus luges tõendatuks, et N.K. omandusse kuulub alates 19.juunist 2006.a. korteriomand nr.3 reaalosana ning 412/1787 mõttelist osa kinnistust Kohtla – Järve linn, Järve linnaosa, Inseneri tn.1. Väljalõikega 12.oktoobri 2007.a. ajalehest „Severnõje poberežie“ (tl.31). Kommunaalprojekti 1979.a. kaartimaterjaliga 152-B-13 (tl.32). Maa maksumuse määramise aktiga korteriomandi seadmiseks 11.maist 2001.a. (tl.33). Fotoärakirjaga N.K. passist (tl.34). Sularaha arvetega (tl.35). Viru Maakohtu 14.augusti 2008.a. määrusega (tl.36-37). Osaühingu VKG Energia kirjaliku vastusega hagile 26.augustist 2008.a. (tl.42-51). N.K. kirjaliku seisukohaga 11.septembrist 2008.a. Osaühingu VKG Energia kirjaliku vastuse kohta (tl.54-56). N.K. poolt kohtule esitatud katastriüksuse plaaniga 21.augustist 2001.a. ning muu kaardimaterjaliga (tl.6971). 02.novembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 sätteid, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või – rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või – rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse § 1581 lg.1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või – rajatist, mille suhtes ei ole Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lg.1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või – rajatis kuulub asjaõigusseaduse §1581 lg.1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või – rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lg.1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või – rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või – rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või – rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või – rajatiste

kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lg.1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või – rajatise omanikult tehnovõrgu või – rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või – rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §154 kohaselt, kui tehnovõrgu või – rajatise talumise kohustus tuleneb seadusest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või – rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või – rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnovõrgu või – rajatise talumise eest asjaõigusseaduse § 1582 lg.2 sätestatud korras. Tasu tehnovõrgu või – rajatise talumise eest hakatakse arvestama tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. novembrist eeldusel, et vastav taotlus esitatakse hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks. Kinnisasja omanikule tema kinnisasjal paikneva tehnovõrgu või – rajatise talumise või tehnovõrgu või – rajatise kaitsevööndist tuleneva maa kasutamise kitsenduse talumise eest makstava iga – aastase tasu suurus on tehnovõrgu või – rajatise kaitsevööndile vastava maa üheprotsendilise maksustamishinna arvulise näitaja ja Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §154 lg.3 või 4 sätestatud koefitsiendi korrutis. Hoones paikneva tehnorajatise talumise eest makstava tasu suurus on hoone selle reaalosa, milles paikneb tehnorajatis, suurusele vastava maa üheprotsendilise maksustamishinna arvulise näitaja ja lg.4 sätestatud kasutamise otstarbe koefitsiendi korrutis. Kui maale ei ole maa maksustamishinna määramisel sihtotstarvet määratud, siis käsitletakse nimetatud maad sihtotstarbeta maana. Maa sihtotstarbe koefitsient on elamumaal ja kaitsealusel maal - 0,75; ärimaal - 0,5; tootmismaal, mäetööstusmaal ja sotsiaalmaal - 0,25; veekogude maal, transpordimaal, jäätmehoidla maal, riigikaitsemaal ja maatulundusmaal - 0,1 ning sihtotstarbeta maal - 0,05. Kui maale on määratud mitu sihtotstarvet, võetakse tasu arvestamisel aluseks sihtotstarve, mis on määratud maale suuremas ulatuses. Kui maale määratud sihtotstarbed on võrdsed, võetakse tasu arvestamisel aluseks suurim koefitsient. Hoones paikneva tehnorajatise puhul, kui hoone osa kasutamise võimalus puudub täielikult, on kasutamise otstarbe koefitsient 10; kui hoone osa kasutamise võimalus puudub osaliselt, on kasutamise otstarbe koefitsient 5. AÕS §158 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja – rajatisi (küttevõi veevarustus – või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. AÕS §158 lg.1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist

reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või – rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui tehnovõrgu või – rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või – rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks AÕS §158 mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või – rajatise omanikult tehnovõrgu või – rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või – rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. AÕS §1581 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või – rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või – rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või – rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või – rajatisega või tehnovõrgu või – rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või – rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse §72 lg.1, elektrituruseaduse §65 lg.1 ja §66 lg.1, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse §7 lg.1 ja maagaasiseaduse §18 lg.2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. AÕS §1581 lg.1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või – rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või – rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või – rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. AÕS §1581 sätestatu ei välista talumiskohustuse tekkimist AÕS §158 sätestatud korras. Korteriomandiseaduse §15 kohaselt, valitsevad kaasomandi eset korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad

tavapärase valitsemise piiresse. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena: 1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord) kehtestamist; 2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist; 3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist; 4) kohase suurusega remondifondi kogumist; 5) majanduskava koostamist; 6) korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist ning 7) energiaauditi ja energiamärgise tellimist. Korteriomanik, kes nõuab korteriomandiseaduse §15 lg.6 p.6 nimetatud abinõude talumist, on kohustatud hüvitama seeläbi tekkinud kahju. Energiamärgise hoonele tellib valitseja omal algatusel või vähemalt ühe korteriomaniku nõudmisel ühe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. Valitsejal on kohustus hoonele väljastatud energiamärgise koopia anda üle kõigile korteriomanikele. Korteriomanikul on õigus tellida energiamärgis ka ainult tema omandis olevale korterile. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et N.K. hagi Osaühingu VKG Energia vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. N.K. kanda tuleb täies ulatuses jätta kõik kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing VKG Energia on Kohtla – Järve linnas avalikes huvides tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kohus luges tõendatuks, et N.K., korteriomandi, aadressiga: xxx, Ida – Virumaa, omanikuna on AÕS §1581 kohaselt kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või – rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või – rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või – rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või – rajatisega või tehnovõrgu või – rajatise arendamiseks. Kohus möönab, et kinnisasja omanik võib seaduslikul alusel nõuda tehnovõrgu või – rajatise omanikult tehnovõrgu või – rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või – rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. Käesoleva tsiviilasja raames puudusid kohtul andmed selle kohta, et N.K. oleks olnud valmis omal kulul Osaühingu VKG Energia poolt keskkütte – tehnovõrgu ümberpaigutamisega. Tsiviilasja materjalidega luges kohus tõendatuks, et Osaühing VKG Energia on N.K. ́le sellist võimalust küll pakkunud, kuid N.K. on sellest võimalusest keeldunud ja nõudnud täiesti ebaseaduslikult Osaühingult VKG Energia avalikes huvides kasutatava (teiste elumajade kütmiseks kasutatava) keskkütte – tehnovõrgu eemaldamist Osaühingu VKG Energia kulul, arvestamata ümberpaigutamise tehnilisi võimalusi. N.K. poolt esitatud tasu maksmise nõude pidas kohus vajalikuks jätta rahuldamata, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et N.K. oleks pöördunud Osaühingu VKG Energia poole nõudega seada kinnisasjale tasu eest reaalservituut Osaühingu VKG Energia kasuks ning Osaühing VKG Energia oleks reaalservitudi seadmisest ja tasu maksmisest kirjalikult keeldunud. Kohus luges tõendatuks, et N.K. ́l puudusid volitused käesoleva hagi esitamiseks Osaühingu VKG Energia vastu, mille tõttu tuleb hagi täies ulatuses jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et N.K. on korteriomandi, aadressiga: xxx, Ida – Virumaa, omanik. Korteriomandiseaduse kohaselt valitsevad korteriomanikud nende ühisomanduses olevat paljukorterilist elumaja ühiselt, korteriomanike enamuse otsusega. N.K. ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et elumaja: Inseneri 1, Kohtla – Järve linnas, korteriomanikud on volitanud, kas oma koosolekul või siis muul viisil, N.K. ́t esitama kohtusse käesolevat hagi Osaühingu VKG Energia vastu. Kohus asus seisukohale, et keskkütte – tehnovõrk puudutab kõikide korteriomanike huve, kuna asub kõikide korteriomanike ühisomanduses oleval elumaja teenindusmaal. N.K. võib iseseisvalt esitada hagi kohtusse ainult tema reaalosa pudutavas ulatuses. Samas kohustab korteriomandiseaduse §13 korteriomanikke kandma kõiki avalik – õiguslikke reaalkoormatisi sh ka taluma Osaühingule VKG Energia avalikes huvides kuuluvat keskkütte – tehnovõrku.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.