Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-91751
Tsiviilasi
OÜ BT(pankrotis) hagi SR vastu 57 300 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja: OÜ BT(pankrotis, registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: pankrotihaldur Liina N Kostja: SR(isikukood XXX0, elukoht XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Janek Valdma (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, asukoht Majaka 26, 11412 Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
29. oktoober 2009 Hageja esindaja: pankrotihaldur Liina N Kostja esindaja: vandeadvokaat Janek Valdma
Istungil osalenud isikud
Jätta rahuldamata OÜ BT(pankrotis) hagi SR vastu 57 300 krooni nõudes. Menetluskulud jätta OÜ BT(pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohus kuulutas 02.10.2007 välja hageja pankroti. Pankrotimenetluse käigus selgus, et hageja maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Priit Sarikas võttis ise äriühingu arveldusarvelt välja raha kas kaardiga või
sularahas summas 7 708 875 krooni. Raha kasutamise kohta dokumendid puuduvad. Samuti tegi juhatuse liige dokumentaalselt tõendamata ja alusetuid väljamakseid erinevatele isikutele. Kostja sai väljamakseid summas 57 300 krooni alljärgnevalt: 11.04.2005 300 krooni (laen), 26.05.2005 10 000 krooni (ülekanne), 31.05.2005 11 000 krooni (transport), 08.06.2005 14 000 krooni (töötasu), 19.07.2005 20 000 (töötasu) ja 19.07.2005 2000 krooni. Ülekandeid tõendavad pangakonto väljavõtted. Hageja juhatuse liikme kinnitusel ei olnud osaühingul ühtegi töötajat ega sõlmitud ühtegi töövõtulepingut. Seega ei olnud võimalik kostjal saada hagejalt töötasu. Võlgniku tegevus lõppes 2006 mais. Seega vähem kui üks aasta peale ülekannete tegemist. Seega ülekanded on üheks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Ülekannete tegemise aluseks olevad raamatupidamisdokumendid puuduvad. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusliku aluseta saadu s.o. 57 300 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja leiab, et hagi on aegunud ja palub kohtul kohaldada aegumist. Hagi on esitatud alusetu rikastumise alusel. Sellel alusel on hagi aegumine 3a. Maksekorraldused on 11.04.2005, 26.05.2005, 31.05.2005, 08.06.2005 ja 19.07.2005 2 makset. Hagi aegumine lõpeb vastavatel kuupäevadel 2008. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Tegu oli rahapesuga. Hageja sai sellest teada pankroti väljakuulutamisel. Hagi aegumine algab pankroti väljakuulutamisega, kui hageja sai teada alusetult tehtud maksetest. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja palus kohaldada kohtul aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub nõue seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja on nõude õigusliku alusena viidanud alusetule rikastumisele. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hagi aegumise hindamiseks tuleb kohtul selgitada, millal on nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja väidetav nõue tuleneb 11.04.2005, 26.05.2005, 31.05.2005, 08.06.2005, 19.07.2005 ja 19.07.2005 hageja poolt väidetavalt alusetult tehtud ülekannetest kostja kontole. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutub sissenõutavaks alates kostja alusetu rikastumise hetkest. Kui isik teeb seadusest või tehingust tuleneva aluseta ülekandeid teise isiku soodustamise eesmärgil, siis on ta ka koheselt teadlik, et ta rikastab ülekannete tegemisega kostjat. Hagi aegumise seisukohalt ei oma tähtsust ajahetk, millal pankrotihaldur sai teada ülekannete tegemisest. Antud juhul oli maksete tegemise ajal hageja ainsaks juhatuse liikmeks Priit Sarikas. Priit Sarikas on tunnistajana ülekuulatud ja tema ütlustega leidis tõendamist, et ta oli maksete tegemisest hagejalt kostjale teadlik 2005.a algusest. Seega algas hagi aegumine iga makse puhul selle tegemisest. Kuivõrd hagi on esitatud
kohtule 30.12.2008, siis leiab kohus, et hageja on esitanud nõude pärast seaduses sätestatud 3-aastast tähtaega ning selle tõttu tuleb kohaldada kostja nõudel hagi aegumist. Kui kohus kohaldab aegumist, siis teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata, mis tähendab, et kohus ei pea andma enam hinnangut nõude suurusele ja arvestuslikule õigsusele ning selle kohta esitatud tõenditele. Ka Riigikohus on oma 3-2-1-92-02 otsuses jõudnud sellisele seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Menetluskulude jaotus Seoses sellega, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.