2-09-23728
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2009. a Pärnu, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-23728
Tsiviilasi
Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi T.R.’i vastu põhivõla 15 000.00 krooni ja kõrvalnõuete 3902.16 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
15 000.00 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Bank Finland Plc, Soome Vabariigi äriregistri nr 1680235-8, asukoht Aleksandterinkatu 36, 00020 Nordea, Soome Vabariik, tegutseb Eesti filiaali kaudu, registrikood 10221469, aadress Hobujaama tn 4, 15068 Tallinn; volitatud esindaja Aivar Leismann, OÜ Kentmanni Advokaadibüroo, e-post: [email protected] ; Kostja: T.R.
Juhindudes VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, §101 lg.1 p.1, TsMS § 162 lg1, § 187 lg6, § 407 lg1, § 415, § 422, § 468 lg1 p.2
1 (3)
2-09-23728 kolmsada kuuskümmend krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 01.12.2006.a eraisiku krediitkaardilepingu, mille alusel kostja sai kasutada krediiti limiidi 15 000 krooni ulatuses, kohustudes kasutatud krediidi tagastama lepingus ettenähtud ajal ja tasuma intressi 12% aastas, alates 01.01.2008.a 14% aastas. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud alates 31.12.2007.a, mistõttu leping öeldi üles 13.04.2009.a. Kostja võlgneb hagejale seisuga 13.04.2009.a põhivõla 15 000.00 krooni, intressid 3 102.16 kr ja võlateadete saatmise kulu 800.00 kr, kokku 18 902.16 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks koguvõlgnevuse 18 902.16 krooni ning menetluskulud vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale: riigilõivu 3000.- krooni ja õigusabikulud summas 2950.- krooni. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale saadetud e-mailiga 28.10.2009.a ja helistatud kostjale, kes on kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja T.R.’i kanda. TsMS § 173, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes asja keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt
2 (3)
2-09-23728 välja mõista hageja kasuks vältimatute kohtukuludena hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 3000 kr ja vähendatud ulatuses õigusabikulud summas 2500.- krooni, mis jääb tsiviilasja hinda arvestades mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade.
Ingrid Hallas Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.