Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (5)

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu, mille kohaselt hageja ostis ja kostja müüs vihmavee rennide süsteemi, 350 m2 katusekatte materjali pural ja tarvikud. Hageja on tasunud 24.05.2007 arve alusel kostjale 75 485 krooni. Hagejale tarniti kaup 04.06.2007, kuid katusekattematerjali oli 29 m2 võrra vähem ning materjaliks oli vähemväärtuslik polüestermaterjal. Vaatamata puudustele võttis hageja kauba vastu. Hageja esitas kostjale 01.02.2008 ja 16.02.2008 hinna alandamise avalduse. Hageja palub välja mõista alusetult tasutud 19 053 krooni ja intressi 1033,55 krooni. Hageja 01.09.2009 hagi täienduse kohaselt suurendab hageja viivisenõuet summani 4662,20 krooni ja alates 01.09.2009 0,02 %päevas. Täienduse kohaselt ei olnud TM volitusi hageja esindamiseks, ta oli vaid hageja ehitusmees. Hageja kindlaks sooviks oli saada kattematerjali pural, sest hageja jaoks olid tähtsad selle materjali omadused. Kostja võttis vastu mittekohase täitmise, sest katuse vahetusega oli kiire ning kostja ei avastanud mittevastavust koheselt. Kohtuistungil 19.10.2009 selgitas hageja, et käis läbi võimalikud katusepakkujad ja uuris võimalikke

materjale. Pural oli hageja arvates antud hetkel parim materjal turul. Hageja suhtles A OÜ’ga valdavalt läbi M , kes pidi ka katuse paigaldama. Hinnapakkumist nägi hageja enne esimese arve väljakirjutamist, luges seda ja tutvus. Hinnapakkumise tõi hagejale TM. Materjaliks oli märgitud pural. See oli hagejale oluline ja rõhutas seda. Hinnapakkumine ei olnud allkirjastatud ja üks eksemplar sellest jäi hageja kätte. Arve, kuhu on alla kirjutanud UÕ ja millele kirjutas alla hageja, tõi hagejale TM. Esimese arve sai hageja veidi varem, see ei sobinud, sest seal polnud katusematerjali nimetust kirjas. UÕ helistades avalda hageja, et soovib pural’it. Hageja saatelehte ei näinud. TM pidi korraldama selle materjali vastuvõtmise ja kohaletoomise. TM võttis kauba vastu. Ta helistas ja ütles, et saateleht on tema käes. Saatelehe sai hageja niimoodi, et helistas läbi kõik firmad kes tegelesid katusekatte materjalidega ja OÜ’st KK sai saatelehe. Hageja ei saanud alguses aru, et tegemist pole pural’iga. Hageja võttis kilekotiga seda materjali asjatundjate juurde kaasa ja öeldi, et see pole pural vaid polüester, kõige odavam variant.

Kostja seisukohad Kostja oma kirjalikus vastuses hagi e tunnista. Vastuse kohaselt esitas tellimuse hageja esindajana TM ning kostja ja hageja esindaja leppisid kokku katusekattematerjali polüester müügis koguses 321 m2. Kostja ei ole koostanud hinnapakkumist kogusele 350 m2 ega materjalile pural. Hageja isiklikult palus kostjal arve ümber teha hageja nimele. Hageja esindaja Metsalu palus kostja raamatupidamisel vormistada arve kattematerjalile pural ja kogusele 350 m2 ning esitas arve allkirjastamiseks kostja esindajale. Kostja esindaja allkirjastas arve teadmata, et arvele on lisatud kattematerjali nimetus ja kogus. Seega ei ole kostja müügilepingut rikkunud. 2 (5)

Kohtuistungil 19.10.2009 selgitas kostja seaduslik esindaja, et sekkus kogu asja alles siis, kui hageja helistas. Peale esimest arvet helistas hageja talle ja palus ainult nime ära muuta. Materjali ta muuta ei palunud. Kostja esindaja selgitas, et hinnapakkumise (tl 24) tegi OL. Hinnapakkumise jaoks on eraldi blankett. Sellise vormiga (Tl 24) hinnapakkumisi kostjalt välja ei lähe. Pakkumisi tegi L ja ta alati kasutas vastavat blanketti. Esindaja oletas, et TM võltsis hinnapakkumise, mille esitas raamatupidajale. TM tegutses täpselt nagu VP’i täieõiguslik esindaja. Tavapärane juurdehindlus OÜ KK hindadele oli 25-30 %. OÜ A ei müünud 2007.a.katusekattematerjali pural. Kui keegi oleks soovinud, siis oleks kostja lisanud KKOÜ hinnale lihtsalt 25 %. OÜ KK hinnakirjas on pural hinnaga 163 kr m2 (koos km-ga 192 kr m2), edasi oleks seda müünud hinnaga 203 kr m2, (koos käibemaksuga 240 kr m2). Polüestrit oleks müünud hinnaga 151 kr m2 (koos käibemaksuga 185 kr m2).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et 2007 a kevadel soovis hageja vahetada talle kuuluva hoone katust. Katusekatte materjali ja teiste katuse vahetuseks vajalike materjalide soetamiseks pöördus hageja kostja poole. Hagejat abistas tehingu korraldamisel hageja katuse vahetamisega tegelev ehitustööline TM. Pärast hinnapakkumise vormistamist väljastas kostja hagejale arve. Hageja helistas kostja seaduslikule esindajale ning palus arve ümber teha. Kostja väljastas uue arve ning kostja seaduslik esindaja allkirjastas arve TM juuresolekul, kes toimetas arve edasi hagejale. Tellitud kaubad toimetati hagejale 04.06.2007, kuid mõne aja pärast avastas hageja, et tegemist ei ole katusekattematerjaliga pural, mida hageja soovis tellida, vaid materjaliga polüester. Hageja esitas kostjale 01.02.2008 ja 16.02.2008 hinna alandamise avalduse. Pooled vaidlevad küsimuses, kas hageja oli õigustatud alandama ostuhinda. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.. Vastavalt VÕS § 112 lg 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega võib ostja, kes on vastu võtnud vähem väärtusliku kauba, kui müügilepingus ette nähtud, alandada ostuhinda VÕS §-s 112 sätestatud korras. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tarninud katusekattematerjali polüester 321 m2, seega tuleb kohtul välja selgitada, kas müügilepingus oli kokku lepitud materjal pural või polüester ning kas koguseks oli 350 m2 või 321 m2. Hageja on tõendina müügilepingu tingimuste kohta esitanud kostja väljastatud arve, millele on märgitud kaubaks „pur PR 23“ vastavalt hinnapakkumisele nr 38/2007. Vaidlust ei ole selles, et kosta oma praktikas kasutas lühendit pur katusekattematerjali Pural kohta ning lühendit PR 23 värvitooni kohta. Nimetatud arvele on alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja ja hageja. Allkirjastatud arve olemasolu iseenesest viitab sellele, et müügilepingus lepiti kokku materjalis Pural, mitte aga mõnes teises materjalis. Hageja on tõendina esitanud hinnapakkumise nr 38/2007 (tl 8), millel kajastub materjal „pur“ kogusega 350 m2 hinnaga 50050 krooni. Hinnapakkumisel allkirju ei ole. Kostja on esitanud tõendina hinnapakkumise nr 38/2007, millel kajastub materjal „polüester“ kogus 321 m2 (tl 24). 3 (5)

Hinnapakkumisel on alla kirjutanud TM ja kostja töötaja OL. Kostja esitatud hinnapakkumine on adresseeritud TMle. Kohus, hinnanud hageja seletust vahetult kohtuistungil, leiab, et hageja on suutnud veenvalt ja üksikasjalikult selgitada, et müügilepingu osaks oli hageja esitatud hinnapakkumine materjalile pural. Hageja on selgitanud, et tal oli kindel ja põhjendatud huvi materjali pural vastu ning et ta on järjekindlalt avaldanud nii M kui kostja esindajale, et soovib just Pural materjali. Hageja on kinnitanud, et nimetatud hinnapakkumise tõi talle Metsalu ning et ta on lugenud just seda hinnapakkumist enne esimese arve väljastamist kostja poolt. Hageja seletus kohtustungil oli usaldusväärne ja kooskõlaline. Hageja seletust kinnitab ka tema esitatud hinnapakkumine, mis sisaldab nii üksikasjalikku informatsiooni toodete mõõtude ja hindade kohta, et võib arvata, et seda sai koostada üksnes kostjalt pärineva infoga. Seejuures ei pea kohus võimalikuks, et hinnapakkumine on koostatud tagantjärele, sest esiteks on hageja avaldanud, et tutvus sellega enne esimese arve väljastamist ja teiseks ei lange hinnapakkumine täielikult kokku saatelehel märgitud kogustega ka teistes positsioonides – väike erinevus on kruvide arvus ja vihmaveerenni koguses jt. Dokumendi võltsimisel ei oleks võltsija tõenäoliselt koguseid erinevana märkinud. Kohus leiab ka, et asjaolule, et hageja esitatud hinnapakkumine oli arve koostamise aluseks, viitab kaudselt ka arvutusvigade samasus hinnapakkumises ja arves. Nii on hinnapakkumises valesti arvestatud käibemaksu, summalt 61897,70 krooni peaks käibemaksuks olema 11 141,59 krooni, kuid hinnapakkumisel on märgitud käibemaksu summaks 13 587,30 krooni. Sama arvutusviga on tehtud arvel, mille on väljastanud kostja. Seega võib eeldada, et algselt väljastas kostja hinnapakkumise (tl 8) ning seejärel sama hinnapakkumise alusel arve (tl 6). Hageja ütluste tõelevastavust kinnitab ka see, et kostja esindaja seletuse kohaselt sekkus ta asjaajamisse alles siis, kui talle helistas hageja ja palus arve ümber teha. Seega võib arvata, et kostja seaduslik esindaja ei olnud läbirääkimistega täies mahus kursis. Samuti on teada, et hinnapakkumisi koostasid teised kostja töötajad, sealhulgas OL. Seega ei saa kostja seadusliku esindaja ütluste põhjal teha kindlat järeldust, et hageja esitatud hinnapakkumine on võltsitud ja et sellise kujundusega hinnapakkumisi või muid dokumente kostja ettevõttest ei väljastatud, sest kostja seaduslikul esindajal ei pruugi olla informatsiooni kõikide asjaolude kohta. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et pooled sõlmisid müügilepingu hageja esitatud hinnapakkumises toodud tingimustel. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et kostja tarnis hagejale teistsuguste omadustega ja teistsuguses koguses kaupa, tekkis hagejal õigus alandada lepingujärgset hinda. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on kätte saanud hageja 01.02.2008 avalduse, millega hageja soovis hinda alandada 19 053 krooni võrra. Järgnevalt hindab kohus, millises ulatuses oli hageja õigustatud hinda alandama. Esiteks märgib kohus, et kuivõrd pooled on lepingu dokumentidel (hinnapakkumisel ja arvel) valesti kajastanud müügihinda, siis tuleb müügihinnaks lugeda 73 039,28 krooni. Lepingu alusel on hageja alusetult tasunud käibemaksu 2445,71 krooni võrra rohkem. Tulenevalt TsÜS § 75 lg 1 kuivõrd mõlemad pooled olid eksimuses käibemaksus suuruse osas, siis tuleb lugeda, et poolte tegelik tahe oli suunatud õiges suuruses käibemaksu tasumisele. Mõistlik on eeldada, et kui pooled oleksid märganud, et käibemaks on arvutatud valesti, oleksid nad selle võrra lepingu summat vähendanud. Seega on hageja tasunud alusetult käibemaksu 2445,71 krooni, mis tuleb kostjal hagejale tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Vastavalt VÕS § 112 lg 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega on hinna alandamise valemiks alandatud hind = (väärtus koos puudustega * kokkulepitud müügihind)/ väärtus ilma puudusteta. 4 (5)

Kostja selgituse kohaselt kostja ei müünud 2007.a katusekattematerjali pural. Kui keegi oleks soovinud, siis oleks kostja lisanud KKOÜ hinnale lihtsalt 25 %. OÜ KK hinnakirjas on pural hinnaga 163 kr m2 (koos km-ga 192 kr m2), edasi oleks seda müünud hinnaga 203 kr m2, (koos käibemaksuga 240 kr m2). Polüestrit oleks müünud hinnaga 151 kr m2 (koos käibemaksuga 185 kr m2). Täitmise väärtus koos puudustega on seega 185 kr m2 * 321 m2 = 59 385 krooni. Kokkulepitud müügihinnaks oli 59 059 krooni. Väärtuseks ilma puudusteta oli 240 kr m2 * 350 m2 = 84 000. Alandatud hinnaks on 59 385*59 059/84000=41752,60 krooni. Hageja on tasunud ülemääraselt 59 059 - 41752,60 = 17306,40 krooni, mis tuleb kostjal hagejale tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kokku koos alusetult tasutud käibemaksuga võlgneb kostja hagejale 19 752,11 krooni, millest hageja on palunud välja mõista 19 053 krooni. VÕS § 189 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda enamtasutud summalt alates raha maksmisest intressi. Intressi tuleb tasuda alates raha maksmisest nii alandatud ostuhinnaga seoses, kui ka valesti arvestatud käibemaksuga seoses, kokku summalt 17306,40 + 2445,71 = 19752,11. Intressiks on vastavalt VÕS § 94 alates 25.05.2007 – 08.02.2008 ehk 259 päeva eest summalt 19 752,11 krooni kokku 37*19752,11*0,035/365=70,08 krooni + 222*19752,11*0,04/365=480,54 = 550,65 krooni. Alates 08.02.2008 kuni otsuse tegemiseni 18.11.2009 ehk 649 päeva eest summalt 699,11 krooni summas 699,11*328*0,04/365 + 699,11*185*0,025/365 + 699,11*140*0,01/365= 36,66 krooni. Kokku 587,31 krooni. 01.02.2008 on hageja esitanud hinna alandamise avalduse ning raha 19 053 krooni maksmise nõude paludes tasuda summa 7 päeva jooksul, s o 08.02.2008. VÕS õ 113 lg 1 alusel on kostja kohustatud tasuma viivist alates 08.02.2008 summalt 19052,50 krooni. Viivise summaks kuni otsuse tegemise ajani on 19052,5*328*0,11/365+ 19052,5*185*0,095/365+ 19052,5*140*0,08/365 = 3385,34 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.