Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

VÕLGNIKU VARAD

Pankrotimenetluse käigus ilmnes, et seisuga 30.07.2009.a võlgniku AS Swedbank kontol nr xxxxxxxxxxxx on 8,48 krooni (lisa 2 – AS Swedbank poolt 30.07.2009.a esitatud vastus ja konto väljavõte). Võlgnik töötab OÜ-s X (registrikood xxxxxxxx), kus laekub ka igakuiselt võlgniku töötasu, mille suuruseks nii võlgniku kui ka tööandaja andmetel on 10 000 krooni (neto) kuus ning võlgnikul on kaks ülalpeetavat (lisa 3 – võlgniku poolt 17.08.2009.a esitatud vastus koos laste sünnitunnistustega). Võlgniku laste ema K. R. taotleb ka alates 01.08.2009.a lastele elatusraha (lisa 4 – K.R. poolt 25.09.2009.a saadetud kiri) Kehtiva korra järgi on võlgniku kuu sissetulekust võimalik kinni pidada ja arvata pankrotivara koosseisu 1 833,33 krooni, so summa, millele saab pöörata sissenõude ning mille arvelt on võimalik rahuldada kohustusi võlausaldajate ees (täitemenetluse seadustik § 132). Pankrotimenetluse kestel on ajutise halduri nõusolekul antud võlgnikule kasutada elamiskulude katteks kahel korral 8 166,65 krooni, so summa, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet (PankrS § 108 lg 3).

Kokkuvõtvalt leidis pankrotimenetluses tuvastamist, et võlgnikul on vara arvestuslikus väärtuses 1 841,81 krooni, sh:

VÕLGNIKU KOHUSTUSED

Võlgniku pankrotimenetluses esitas pankrotiavalduse võlausaldaja. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlausaldaja S. V. ees kohustus kogusummas 158 763,70 krooni (alus: 08.02.2009.a ja 29.02.2009.a sõlmitud kinnisasja xxxxxxx-xxxxxxxxxx müügilepingu eellepingud kogusummas 150 000 krooni ja seisuga 05.06.2009.a võlgnevuse viivised 8 763,70 krooni). S. V. esitas 12.05.2009.a kohtule hagi võlgniku vastu, milles palus välja mõista põhivõla 150 000 krooni ning viivised 11.05.2009.a seisuga 7 787,67 krooni. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates 12.05.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus samuti jätta võlgniku kanda. Harju Maakohtu 02.10.2009.a otsusega rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistis võlgnikult välja 157 787,67 krooni S. V. kasuks, viivised põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.05.09 kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulud 37 273,50 krooni S. V. kasuks (lisa 5 – Harju Maakohtu 02.10.2009.a otsus). Sellest tulenevalt moodustub võlgniku võlgnevuse suuruseks S. V. ees kokku 195 061,17 krooni, millele lisanduvad viivised. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud vastuse kohaselt seisuga 27.07.2009.a moodustus maksuvõlgnevus kokku summas 2 294,78 krooni, millest põhivõlg (maamaks) 2 076 krooni ja arvestuslikud intressid summas 218,78 krooni (lisa 6 – Maksu- ja Tolliameti 27.07.2009.a poolt esitatud vastus). AS SEB Pank poolt esitatud vastuse kohaselt seisuga 07.08.2009.a. on võlgnikul panga ees kohustusi kogusummas 230,55 krooni (lisa 7 – AS SEB Pank poolt 07.08.2009.a esitatud vastus), sh:

Arvestades vara koosseisu ja väärtust ning kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning puuduvad ka vahendid pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Võlgnikule võlausaldajate poolt pankrotiavalduse esitamise fakt ja pankrotiavalduses märgitu kinnitavad samuti ajutise halduri poolt avaldatud seisukohta selle kohta, et võlgnikul puuduvad nii käesoleval hetkel kui ka lähitulevikus likviidsed vahendid oma kohustuste täitmiseks. Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Ajutise halduri arvamus võlgniku maksevõime hindamisel põhineb pankrotiavaldusele lisatud materjalidele, võlgniku poolt esitatud andmetele ning halduri poolt kogutud informatsioonile. Ajutine haldur leiab, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, kuid kohustuste maht ei ole sedavõrd suur, et võlgnik ei suudaks tahtmise korral vältida enda suhtes pankroti välja kuulutamist. Võlgniku makseraskused said alguse pärast talle kuulunud kinnisvara võõrandamist võlausaldajate jaoks ebasoodsatel tingimustel. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasinõudmise võimalusi. Küll aga esineb võimalik tagasivõitmise võimalus. Võlgnikule kuulus korter (kinnistu registriosa nr xxx, võlgnikule kuulus 1043/10000 kaasomandist) asukohaga xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitas kohtule 12.05.2009.a hagiavalduse, milles taotles lisaks 150 000 krooni väljamõistmisele ka hagi tagamise abinõuna võlgnikule kuuluvale korterile võlausaldaja kasuks kohustusliku hüpoteegi seadmist. Harju Maakohtu 18.05.2009.a määrusega see hagi rahuldati ning määrati seada võlgnikule kuuluvale korterile kohustuslik hüpoteek summas 150 000 krooni võlausaldaja kasuks. Kuid hüpoteegi seadmise käigus ilmnes, et võlgnik võõrandas asjaõiguslepingu (kinkelepingu) alusel 11.05.2009.a talle kuuluva korteri K. R. `ile, kes on võlausaldajale teadaolevalt võlgniku elukaaslane (nimetatud leping on lisatud pankrotiavaldusele) ning seetõttu ei olnud võimalik korterile seada võlausaldaja kasuks hüpoteeki, kuna korter ei kuulunud enam võlgnikule. Võlgnik kinkis pankrotimenetluse eelselt ära talle kuuluva ainukese kinnisvara, millega kahjustas pankrotiseaduses kohaselt võlausaldajate huve ehk põhjustas tahtlikult oma maksejõuetuse. Kuna võlgnik pole haldurile esitanud kõiki vastuseid, siis ei saa käesoleval hetkel võimalik täpset põhjust, mis seletaks võlgniku käitumist ja tehingu majanduslikku sisu ja põhjendust. Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta Ajutise halduri arvamuse kohaselt puuduvad hetkel vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankroti väljakuulutamine on võimalik kindlasti siis, kui võlausaldaja või võlgnik ise tasub kohtudeposiiti kohtu poolt määratud summa pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri tasu ja kulutuste välja mõistmise nõue

Tuginedes PankrS §-le 23 lg 1 palun välja mõista ajutisele haldurile tasu oma ülesannete täitmise eest ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks lisades 9 ja 10 toodud summades.

AJUTISE HALDURI ARVAMUS

Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, Pankrotiavaldus võlgniku vastu on esitatud põhjendatult.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 kohaselt. Kohus ära kuulanud võlausaldaja ja võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus A. J. suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. A. J. on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on nõus tema pankroti väljakuulutamisega. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada A. J. pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 150 lg 1 p1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 3673,03 krooni ja tasu 18 354 krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Kohus kinnitab esitatud tasutaotlused. Samuti on võlausaldaja esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kogusummas 33 102 krooni (s.h tasutud riigilõiv 6 000) krooni. Kohus olles hinnanud menetluse mahtu ja keerukust leiab, et ajutise pankrotihalduri ja võlausaldaja taotlused menetluskulude väljamõistmiseks pankrotivarast on põhjendatud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Võlgnik tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et on maksejõuetu (õigeksvõtt) ning kohus määrab õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ning tehtud kulutused kogusummas 22 027,03 krooni ning võlausaldaja poolt kantud menetluskulud kogusummas 33 102 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.