Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-23399 ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.09.2003.a. Liitumislepingu hageja poolt kostjale teleteenuste osutamiseks. Kostja jättis tasumata nimetatud lepingu alusel esitatud arved summas 2687.66 krooni, millele lisandub viivis. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 2687.66 krooni ja lepingujärgne viivis vähendatud kujul põhivõla lähedases ulatuses summas 2686.66 krooni, kokku 5374.32 krooni. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel, arvesse võttes, et hageja on tasunud asjas hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 250 kr, hagimenetluses riigilõivu 1000 krooni ja kandnud õigusabi kulutusi 2500 kr (sisaldab käibemaksu). Menetluse käik Kohtuistungile keegi ei ilmunud. Hageja esindaja 09.11.2009.a esitatud kirjalikus taotluses palus asja arutada hageja osavõtuta ning teha kostja mitteilmumise korral tagaseljaotsus. Hageja jäi hagiavalduse juurde, palus selle rahuldada esitatud kujul ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukuluna lisaks maksekäsu avalduselt ja hagilt tasutud riigilõivudele ka riigilõiv 100 krooni kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest ja õigusabikulud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kostjale avalikult kättetoimetatud TsMS § 317 sätestatud korras Ametlikes Teadaannetes avaldamisega 29.09.2009.a, mitteilmumise mõjuvatest põhjustest kostja teatanud ei ole. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg.1 ja § 415 tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja viivist. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta poole kanda, kelle kahjuks otsust tehakse, s.o. kostja M.V.’e kanda. TsMS § 173 ja § 1741 lg 3 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivud: hagi esitamiselt 1000 kr, kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest 100 kr ning TsMS § 2 (3)

2-09-23399 144 lg. 7 alusel kohtuvälise menetluskuluna samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 250 kr. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna saab kostjalt välja mõista esindajale tasutud õigusabikulud vähendatud ulatuses summas 1300.krooni (s.o. ligikaudu 50 % tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ingrid Hallas Kohtunik

Ärakiri õige: I.Hallas/Kohtunik/

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.