Tsiviilasi nr.2-06-14333
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.novembril 2009.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-14333
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (X kaudu hüpoteegipidajana) hagi L. V. vastu ostu-müügijärgse võlgnevuse ja viivise, väljamõistmise nõudes Hageja : Eesti Vabariik – hüpoteegipidaja X kaudu (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja : xxxxxxx Kostja : L. V. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kolmas isik kostja poolel : H. I. (is.kood xxxxxxxxxxx, eluk xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes TsÜS §5 ja §65 ning VÕS §76, §94, §101 lg 1 pp 1,3,4,6, §113, §115 lg1 ning TsMS §163 lg 3, §174 lg 1, §230 lg1, §§434-§436, §442, §444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada Eesti Vabariigi hagi L. V. vastu osaliselt. Välja mõista L. V. (is.kood xxxxxxxxxxx) 19.01.1998.a. ostumüügilepingu nr xx-xxx järgne võlg 09.12.2008.a. seisuga summas seitsekümmend kaheksa tuhat (78 000) krooni, intresside võlgnevus summas kolm tuhat üheksasada (3900) krooni ja viivis seisuga 09.12.2008 summas kakskümmend viis tuhat kaheksasada kolmkümmend neli (25 834) krooni 90 senti Eesti Vabariigi kasuks. Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (13.11.2009.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud 19.01.1998.a. ostu-müügilepinguga nr xx-xxx omandas L. V. xxxxxxx kinnistu suurusega 41,60 ha, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tehinguväärtusega 434 647 krooni. xxxxxxx kinnistu kanti Valga Maakohtu kinnistusosakonna kinnitusregistri registriossa numbriga xxxx. L. V. tasus maaüksuse eest esmase sissemakse 44 647 krooni. Registriosa IV jakku on kantud hüpoteek summas 390 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks igakordse omaniku allutamisega kohesele sündtäitmisele. L. V. võttis endale kohustuse tasuda kinnistu väärtus 390 000 krooni 50 aasta jooksul, tasudes osade kaupa igal aastal 7 800 krooni ja intresse 5% tasumisele kuuluvast summas, s.o 390 krooni. L. V. müüs xxxxxxx kinnistu 29.04.1998.a. M. K. , kusjuures ostja ei võtnud enda kanda ja ei kohustunud tasuma xxxxxxx kinnistu eest järelmaksu. M. K. müüs xxxxxxx kinnistu 154.09.1998.a. H. I. . Hageja nõue Vastavalt ostu-müügilepingu punktile 2.2 võttis H. I. enda kanda ja kohustus tasuma xxxxxxx kinnistu järelmaksu 390 000 krooni. AÕS § 338 lõike 2 kohaselt on hüpoteegi üleandmiseks nõutav omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. xxxxxxx kinnistu müümisel nii 29.04.1998 kui ka 15.09.1998 ei ole ostu-müügilepingu pooled esitanud maavanemale avaldust väljaostuvõla ülakandmiseks uutele kinnistu omanikele.. xxxxxxx kinnistu müümisel L. V. poolt M. K. 29.04.1998 ja M. K. poolt H. I. 15.09.1998 ei ole erastamise korraldaja, maavanem andnud nõusolekut xxxxxxx maaüksuse ostueesõigusega erastamisel tekkinud väljaostuvõla ülekandmiseks xxxxxxx kinnistu omandajatele M. K. ega ka H. I. . Seega lasuvad xxxxxxx kinnistu väljaostuvõla kohustused Eesti Vabariigi ees tänaseni L. V. , kellega on Eesti Vabariik sõlminud 19.01.1998.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuva xxxxxxx maaüksuse ostu-müügilepingu nr xx-xxx, mille punkti 3.2 kohaselt on ostja võtnud kohustuse tasuda xxxxxxx maaüksuse võlg 50 aasta jooksul ning lepingu punktis 6 on märgitud, et xxxxxxx maaüksuse osas kanda kinnistusraamatu IV jakku esimesele järjekohale hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegisummaga 390 000 krooni, hüpoteegi intressimääraga 5% aastas. Lepingu p 3.5 kohaselt maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05% iga tasumata viivitatud päeva eest. 09.12.2008.a. seisuga võlgneb L. V. Eesti Vabariigile tähtaegselt tasumata maksetena 78 000 krooni ja intresside võlana 3 900 krooni. Tähtaegselt tasumata maksetelt moodustab viivis 77 504,70 krooni ning tähtaegselt tasumata
intressidelt viivis 568,60 krooni. Eeltoodu alusel moodustab hageja kogunõue 09.12.2008.a. seisuga 159 973,30 krooni. Hageja esindaja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata maksed ja intressimaksed. Esindaja märgib, et hageja pöördus kostja poole nõudega võlgnevuste tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud; mistõttu hageja oli sunnitud esitama hagi kohtusse. Kostja L.V tunnistab lepingutejärgsete maksekohustuste täitmata jätmist. Kostja avaldab, et viivisenõue on põhjendamatult suur. Sõlmitud ostu-müügileping nr xx-xxx ei sisaldanud selgitusi AÕS § 338 lg 2 kohta, seda ei pidanud vajalikuks ka notar 29.04.1998.a. ostu-müügilepingu sõlmimisel. Kostja märgib, et tal puudub juba pikemat püsiv sissetulek ja ning seeläbi puudub tal võimalus hageja nõuet rahuldada. Samuti leiab kostja, et hageja poolt nõutavad summad on ülemäära kõrged ega vasta tema maksevõimele. Kostja palub kohtult võimaluse korral vähendada väljamõistetavat summat eeskätt viivise osas või vabastada ta viivise maksmise kohustusest. Kolmas isik H. I. ei ole hageja nõude osas oma seisukohta avaldanud. Kohtukutse on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 31) kohtuistungile H.I. ei ilmunud, samuti ei teavitanud maakohut oma mitteilmumise seaduslikest takistustest ning kohus lahendab asja siuliselt ilma kolmanda isiku osavõtuta.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on 19.01.1998.a. sõlmitud ostumüügilepinguga nr xx-xxx mille alusel omandas L. V. xxxxxxx kinnistu suurusega 41,60 ha, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tehinguväärtusega 434 647 krooni. xxxxxxx kinnistu kanti Valga Maakohtu kinnistusosakonna kinnitusregistri registriossa numbriga xxxx. L. V. tasus maaüksuse eest esmase sissemakse 44 647 krooni. Registriosa IV jakku on kantud hüpoteek summas 390 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks igakordse omaniku allutamisega kohesele sündtäitmisele. L. V. võttis endale kohustuse tasuda kinnistu väärtus 390 000 krooni 50 aasta jooksul, tasudes osade kaupa igal aastal 7 800 krooni ja intresse 5% tasumisele kuuluvast summas, s.o 390 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
“Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 pp.1, 3, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 94 annab õiguse leppida lepingus kokku intressi tasumise kohustuses. Asja materjalide, hageja lepingulise esindaja seletuste ja kostja poolt vastava fakti õigeksvõtuga /tõend “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 26/05-197) §231 lg.2 tähenduses/ on tõendatud, et kostja ei ole ostu-müügilepingut nr xx-xxx täitnud nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 09.12.2008 .a. seisuga maksetena 78 000 krooni ja intressimaksetena 3 900 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma tasumata maksete summas 78 000 krooni ja maksmata intressi summas 3 900 krooni tasumist. VÕS §113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni; viivise määraks loetakse VÕS §94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas; kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled lepingu nr xx-xxx punktis 3.5 kokku leppinud viivisemäärana 0,05% iga tasumata viivitatud päeva eest. 09.12.2008.a. seisuga moodustab tähtaegselt tasumata maksetelt viivis 77 504,70 krooni. VÕS § 113 lg 6 välistab intressinõudelt viivise arvestamise võimalikkuse ning selles osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus, leiab, et esineb alus VÕS §113 lg 8 viitega § 162 lg 1 sätestatu kohaldamiseks ning kostjalt väljamõistetava viivise vähendamiseks. VÕS §-s 101 loetletud nn. „sanktsioneerivad“ õiguskaitsevahendid (leppetrahv lepingu täitmise nõudena ja viivis) on suunatud eeskätt võlausaldajal lepingu rikkumise tõttu kaasneva võimaliku kahju ärahoidmisele-vähendamisele ning seeläbi võlausaldajale rikkumiseelse seisundi tagamisele. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et VÕS-i vastav regulatsioon seob sanktsioneerivate õiguskaitsevahendite rakendamise võlausaldaja kahju suurusega (VÕS §113 lg 5 ja §161 lg 2) ning annab kohtule õiguse vähendada nii viivise, leppetrahvi kui ka kahju suurust (VÕS §§113 lg.8, §162 lg.1, §140). Kohus arvestab kostja majanduslikust olukorrast tulenevat suutmatust tasuda viivist hageja poolt nõutavas määras. Kostja on kohtule avaldanud, et ta on pikemat aega püsiva sissetulekuta. Kinnistu omanikku H. I. kostjal leida ei ole õnnestunud mistõttu ei saa ka hüpoteegipidajaga kokku leppida hüpoteegi võimaliku üleandmist H.I. Kostja avaldab, et sisuliselt tasub ta maa ostu hinda kinnistu eest mis juba 10 aastat talle ei kuulu. AÕS § 338 lg 2 hüpeteegipidaja nõusoleku vajalikkusest teadlik ei olnud ning seda ei selgitanud ka notar. Arvestades ülaltoodud põhjendusi ning kostja materiaalsest seisundist tulenevat otsuse reaalse täidetavuse printsiipi, peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks antud juhul viivise vähendamiseks 2/3 ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks
tähtaegselt tasumata maksetelt seisuga 09.12.2008 viivise summas 25 834 krooni 90 senti. Rahuldatavad nõuded VÕS § 101 lg 1 pp.1, 3, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on lepingutejärgseid kohustusi rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 09.12.2008.a. seisuga 107 734 krooni (sealhulgas ostu-müügilepingu järgselt tasumata osamaksed summas 78 000 krooni, intress summas 3 900 krooni, viivis seisuga 09.12.2008.a. summas 25 834,90 krooni. Menetluskulud TsMS §163 lg.1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul tuleb jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud kostja kanda.
Aivar Pellja kohtunik 13.11.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.