Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

võib

esitada

tagaseljaotsuse

peale

kaja

päeva

jooksul

tagaseljaotsuse

2-08-83843 kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜ R OR (hageja) esitas 09.12.2008 maakohtule hagi KB`i (kostja I) ja EP`i (kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse 6 212.60 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja alates 17.08.2007 kostjatele üürile Tallinnas, Xxx asuva korteri. Kostjad jäid korteris elatud aja eest tasumata üüri näol võlgu 5 502 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista tasumata üüri võlgnevuse summas 5 502 krooni ja seadusest tulenev viivis kuni 04.07.2008 seisuga summas 710.60 krooni. Kohus on kostjale I hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 17.08.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja I vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat I on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus on kostjale II hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 17.08.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja II vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat II on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 09.11.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt poolte vahel 17.08.2007 sõlmitud suulisest üürilepingust. Kostjad ei tasunud üürilepingust tulenevat võlgnevust. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 271 alusel.

2-08-83843 Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt õigusabikulu 2 700 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 450 krooni ning kohtutäituri tasu 826 krooni. Kohtu hinnangul ei ole alust lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 2 700 krooni. Käesolevas asjas ei ole hagejat esindanud lepinguline esindaja (kohtule pole esitatud volitust ega esindaja haridust tõendavat dokumenti). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 teisest lausest on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS § 218 sätestatule. Hagejat ei ole käesolevas asjas esindanud advokaat ega muu lepinguline esindaja. Nõustaja kulusid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest ei hüvitata. Kohus leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud ja kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni, menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu (kohtutäituri tasu 04.06.2009 otsuse alusel 236 krooni ja 27.07.2009 otsuse alusel 240 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 200 krooni) 676 krooni, kokku 1 126 krooni. Hageja saab taotleda kohtu tagatiskontole ette tasutud kohtutäituri tasu tagastamist enamtasutud osas, s.o 350 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.