AS EBC Ehitus hagi OÜ Arens Vara vastu töövõtutasu 4 909 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks Hagihind 4 909 000 krooni
Menetlusosalised, esindajad
Hageja AS EBC Ehitus (registrikood 10123703, asukoht Pikk 62b Kuressaare 93802) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Mihkel Tuus (Lossi tn 12a Kuressaare 93816, [email protected]), volikiri tl. 90 1 kd. ; Kostja: OÜ Arens Vara (registrikood 10815275, Lossi 9 Kuressaare 93816) Kostja seaduslik esindaja : juhatuse liige Aarne Mustis; Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel Ants Kuningas (A. Kuningas ja partnerid OÜ, Lossi 9 Kuressaare 93816, [email protected]) ; volikiri tl. 102 1 kd.;
Asja läbivaatamise aeg
Kohtuistung 19. oktoober 2009.a.
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata AS EBC Ehitus hagi OÜ Arens Vara vastu töövõtutasu 4 909 000 krooni nõudes, millises summas oli kostja OÜ Arens Vara õigustatud tegema tasaarvelduse lepingujärgse leppetrahvi nõudega. Jätta rahuldamata AS EBC Ehituse nõue töövõtutasu maksmisega viivitamise eest viivise nõudes.
Tsiviilasi nr 2-08-51014
Kohtuotsuse jõustumisel tühistada kohtu 23. märtsi 2009.a. määrusega rakendarud hagi tagamine, millega seati hagi tagamise abinõuna AS EBC Ehitus kasuks OÜ-le Arens Vara kuuluvale kinnistule asukohaga Kuressaares Lossi tn 15, milline on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna registriossa nr 360634, esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 7 196 594 ( seitse miljonit ükssada üheksakümmend kuus tuhat viissada üheksakümmend neli) krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et TsMS § 391 lg2 alusel hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva §-i lõikes 1 nimetatud ajast alates. Hageja on hagi tagamise taotlusega seoses kohtu 12.03.2009.a. määruse alusel tasunud kohtu deposiitkontole 200000 krooni tagatist.
Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda.
tema enda kanda ja
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Faktilised asjaolud
1.21. Augustil 2006.a. sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 06-14, millega hageja kohustus ehitama kostja tellimusel Kuressaares Lossi tn 15 asuva hotelli Arensburg juurdeehituse ning kostja kohustus tasuma selle eest 32 275 000 krooni, millele lisandus käibemaks.
2.13. Veebruaril 2007.a. teatas kostja esindaja töönõupidamisel (koostati protokoll selle kohta), et kavatseb hagejale esitada vahetähtaegadest mittekinnipidamise eest leppetrahvinõude.
3.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingujärgne tööde lõppemise tähtaeg oli 30. aprill 2007.a.;
4.Poolte vahelisel kokkuleppel lepingu muudatusega 01. märtsist 2007.a. nr.1 määrati uueks tööde lõpptähtajaks 07. mai 2007.a.;
5.16.mail 2007.a. oli lepingu objekt kostja kasutuses ning sinna majutati kliente;
6.21. Mail 2007.a. võttis vastuvõtukomisjon, kuhu kuulus ka kostja juhatuse liige Aarne Mustis, juurdeehituse vastu. Nimetatud päeval koostati ehitise ülevaatuse akt, milles
Tsiviilasi nr 2-08-51014 on märgitud, et ehitise ehitustööd on lõpetatud, ehitis vastab projektile, ehituseeskirjadele ja – normdokumentidele.
7.Ehitise ülevaatuse akti alusel andis Kuressaare Linnavalitsus 29. Mail 2007.a. hotelli juurdeehitusele kasutusloa.
8.31. Mail 2007.a. esitas hageja kostja poolt kinnitatud ehitustööde eest tasumiseks arve 07095 summas 2 757 861 krooni, koos käibemaksuga 3 254 276 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 21.06.2007.a. Kostja arvet ei tasunud.
9.01. Juunil 2007.a. andis kostja hagejale allkirja vastu üle 31. Mai 2007.a. dateeritud nõude leppetrahvi tasumiseks ehitustööde vahetähtaegade ja lõpetamistähtpäeva ületamise eest (lisa 6). Kostja leidis, et tal on õigus nõuda leppetrahvi 8 vahetähtajaga viivitamise eest leppetrahvi 10 005 250 krooni ning töö lõpetamistähtpäeva ületamise eest seisuga 31. Mai 2007.a. leppetrahvi 1 549 200 krooni, kokku 11 554450 krooni. Kuid arvestades lepingu p 13.5 kohaselt on leppetrahvi maksimaalseks suuruseks 15% lepingu maksumusest, esitas kostja hagejale leppetrahvi nõude summas 4 841 250 krooni.
10.19. Juunil 2007.a. esitas kostja hagejale 17. Juuni 2007.a. dateeritud tasaarvestuse avalduse. Hagejale saadetud avalduses märgib kostja, et hageja 31. Mai 2007.a. arve nr 07095 tasumise tähtaeg on 21. Juuni 2007.a., kuid kostja tasaarvestab oma leppetrahvi nõudest nimetatud arve summa suurusega võrdse osa oma leppetrahvi nõudest hageja nõudega ehitustööde eest tasu saamiseks, so. 3 254 576 krooniga. Tasaarvestuse tagajärjel loeb kostja täies ulatuses tasutuks hageja arve nr 07095 ning hagejal jääb kostja leppetrahvi nõudest veel tasuda 1 584 974 krooni.
11.27. Juunil 2007.a. teatas hageja kostjale, et temal puudub alus tasaarvelduse tegemiseks leppetrahvinõude puudumise tõttu viitega VÕS §-le 159 lg2. Hageja teatas selles kirjas, et nõuab kostjalt ehitustööde eest tasumisega viivitamise eest viiviste tasumist.
12.Perioodil 02.07.2007.a. kuni 06. Novembrini 2007.a. pidasid pooled kirjavahetust seoses Lepingu objektiks olnud ehitise lõpetamata tööde, täiendavate tööde ja selle üle mis hetkest loetakse tööd üleantuks ning muudes Lepinguga seotud küsimustes. Enne 06.11.2007.a. taotles hageja korduvalt kostjalt tööde vastuvõtmise kohta akti koostamist ja poolte poolt allkirjastamist, kuid kostja leidis, et kõik ei ole valmis.
13.06. novembril 2007.a. allkirjastasid poolte esindajad Tööde vastuvõtmise akti. Nimetatud akti allkirjastamise päeva loeb kostja Lepingu tähenduses päevaks mil kostja võttis Töö hagejalt vastu ja millise kuupäevani loeb kostja Lepingu tähenduses töö üleandmisega viivituses olevaks. Töö oli kostja arvates Lepingu tähenduses valmis alles 06. novembril 2007.a.
14.Pärast seda koos 14.11.2007.a. kirjaga esitas hageja kostjale teostatud tööde eest tasumiseks 08.11.2007.a. arve nr 07269 summas 1 346 212 krooni ning 09. 11.2007.a. arve nr. 07270 summas 540079 krooni. Lepingu p.8.6 alusel oli arve tasumiseks aega 14 päeva kättesaamisest. Samas kirjas andis hageja kostjale täiendavalt 14 päeva (VÕS § 114 lg1 ) aega tasuda 31.05.2007.a. arve 07095 summas 3 354 276. Kokku nõudis hageja kostjalt 5 140 567 krooni töövõtulepingujärgse tasu maksmist.
15.03.12.2007.a. kandis kostja hagejale üle 30968 krooni ja 09.mail 2008.a. tasus kostja hagejale veel 200599 krooni.
16.19. 11.2007.a. saatis kostja hagejale kirja, milles märkis, et hageja hilines töö lõpliku üleandmisega 183 päeva. Kostja leidis, et sellest tuleneva leppetrahvi suurus on üle 11,98 miljoni ja kui lisada vahetähtaegadest mittekinnipidamine, siis ligi 22 miljonit. Kuid arvestades Lepinguga seatud piirsummat 15 % lepinguliste tööde maksumusest
Tsiviilasi nr 2-08-51014 arvestas kostja leppetrahvi summaks 4 909 000 krooni, mida kostja ei ole hagejale tänaseni tasunud lugedes tasumata summa tasaarveldatuks leppetrahviga.
17.Samas on hageja teatanud kostjale alates tehtud tööde eest tasumisest keeldumisel, et tehtud tööde tasumisega viivitamise eest nõuab ta viivist.
Hageja nõuded ja nende põhjendused
1.21. augustil 2006. a sõlmisid OÜ Arens Vara ja AS EBC Ehitus töövõtulepingu nr 06-14 (vt lisa 1), millega hageja kohustus ehitama Kuressaares Lossi tn 15 asuva hotelli Arensburg juurdeehitise ning kostja kohustus tasuma selle eest 32 275 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd tuli teostada vastavalt kostja poolt koostada lastud ning lepingu sõlmimisel hagejale üle antud projektidele, mis moodustasid lepingu lisa nr 2 ning on loetletud lepingu punktis 2.1.2.b. Lepingu p 6.1 kohaselt tuli hagejal ehitustööde tegemisel järgida töö teostamise graafikus määratud tähtpäevi. Lepingu lisaks nr 3 olevas töö teostamise graafikus oli töö lõpetamise tähtpäevaks nähtud ette 30. aprill 2007. a. 2. Ehitustööde tegemisel ilmnesid kostja poolt üle antud projektides olulised puudused. Seetõttu soovis kostja korduvalt, et ehitustöid tehtaks teisiti, kui nägi ette projektdokumentatsioon. Täpsemalt taotles kostja 19 korral hagejalt kas muudatus- või lisatööde tegemist. See nähtub hageja poolt koostatud ja kostja poolt kinnitatud muudatus-või lisatööde kalkulatsioonidest. Kokku tegi hageja muudatus- ja lisatöid enam kui 980 000 krooni eest. 6. novembril 2007. a leppisid pooled kokku, et lepingu nr 06-14 raamesse jäävad 12 hinnakalkulatsiooni alusel tehtud muudatus- ja lisatööd kogumaksumusega 457 695 krooni, ülejäänud seitsme kalkulatsiooni alusel tehtud tööde eest tasus kostja eraldi.
3.Arvukate muudatus- ja lisatööde tegemise tõttu ilmnes 2007. a veebruarikuus, et hageja ei suuda järgida töö graafikus ettenähtud tähtpäevi ning hageja taotles selle muutmist. 1. märtsil 2007. a sõlmisid pooled lepingu muudatuse nr 1 (vt lisa 2). Selle punktis 1 on märgitud, arvestades, et projektdokumentatsiooni arhitektuurse osa ja ehituskonstruktsioonide osa põhiprojektides on esinenud olulisi puudusi, mis on tinginud projektlahenduste muudatusi ning töövõtjale täiendavaid töid, tuleb korrigeerida töö graafikus ettenähtud vahetähtaegu ning muuta töö lõpptähtaega. Kuigi hageja pidas vajalikuks töö lõpptähtaja edasilükkamist paari nädala võrra, nõustus kostja lükkama seda edasi vaid ühe nädala võrra. Lepingu muudatusega nr 1 alates 1. märtsist 2007. a kehtestatud töö graafiku uus redaktsioon nägi töö lõpetamise tähtpäevaks ette 7. mai 2007. a (vt lisa 3).
4.Pooltevahelise lepingu X osa käsitleb lepingu esemeks oleva töö lõpuleviimise erinevaid etappe. Lepingu p-d 10.1 ja 10.2 käsitlevad töö lõpetamist. Nimetatud punktidest nähtub, et töö lõpetamine tähendab juurdeehitise sellist valmidust, mis võimaldab tellijal taotleda sellele kasutusluba. Samadest punktidest nähtub, et töö lõpetamine vormistatakse ehitise ülevaatuse aktiga. Lepingu p-d 10.3 kuni 10.5 aga käsitlevad lõplikult valmis töö üleandmist-vastuvõtmist. Lepingu p-st 10.3 nähtub, et tööde lõplikuks üleandmiseks-vastuvõtmiseks loetakse hetke, kui töövõtja on likvideerinud kõik pisipuudused ning täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused, va garantiitööd ja sesoonsusest tulenevad vaegtööd. Lepingu p-s 10.5 on nähtud ette, et tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest vaid juhul, kui puudus ei võimalda hotelli juurdeehitist kasutada ehk kui tegemist on olulise puudusega. Lepingu p-dest 8.5 ja 10.3 tuleneb, et pärast töö lõplikku üleandmist-vastuvõtmist on töövõtjal õigus esitada arve lõpparvelduse tegemiseks. Töö lõpetamine
16.mail 2007. a oli hotelli juurdeehitis kostja kasutuses ning sinna majutati kliente. 21. mail 2007. a võttis vastuvõtukomisjon, mille esimeheks oli kostja juhatuse liige Aarne Mustis,
Tsiviilasi nr 2-08-51014 juurdeehitise vastu. Nimetatud päeval koostatud ehitise ülevaatuse aktis on märgitud, et ehitise ehitustööd on lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja normdokumentidele, keskkonna-, sanitaar-, tule- ja töökaitsenõuetele ning komisjon otsustas ehitise vastu võtta (vt lisa 4). Ehitise ülevaatuse aktis, millele kirjutas alla ka kostja esindaja, oli märgitud, et puuduvad takistused ehitise kasutusloa välja andmiseks. Kõnealust dokumenti aluseks võttes andis Kuressaare Linnavalitsus 29. mail 2007. a hotelli juurdeehitisele kasutusloa. Seega toimus töö lõpetamine pooltevahelise lepingu tähenduses 21. mail 2007. a.
6.31. mail 2007. a esitas hageja kostja poolt kinnitatud teostatud ehitustööde aktile nr 0659/10 tuginedes kostjale teostatud ehitustööde eest tasumiseks arve nr 07095 summas 2 757 861 krooni, koos käibemaksuga 3 254 276 krooni (vt lisa 5). Kostja arvet ei tasunud. Järgmisel päeval, so 1. juunil 2007. a andis kostja hagejale allkirja vastu üle 31. maiga 2007 dateeritud nõude leppetrahvi tasumiseks ehitustööde vahetähtaegade ja lõpetamistähtpäeva ületamise eest (vt lisa 6). Dokumendis sisalduvate arvestuste kohaselt leidis kostja, et tal on lepingu p 13.5 alusel Õigus nõuda hageja poolt kaheksa tööde vahetähtaja ületamise eest leppetrahvi 10 005 250 krooni ning töö lõpetamistähtpäeva ületamise eest seisuga 31. mai 2007. a leppetrahvi 1 549 200 krooni, kokku 11 554 450 krooni. Kuid arvestades, et lepingu p 13.5 kohaselt on leppetrahvi maksimaalseks suuruseks 15 % lepingu maksumusest, esitab kostja hagejale leppetrahvi nõude summas 4 841 250 krooni. Koos kirjaga esitaski kostja hagejale arve leppetrahvi 4 841 250 krooni saamiseks (vt lisa 7).
19.juunil 2007. a esitas kostja hagejale 17. juuniga 2007 dateeritud tasaarvestuse avalduse (vt lisa 8). Avalduses oli märgitud, et hageja 31. mai 2007. a arve nr 07095 tasumise tähtaeg on
21.juunil 2007. a, kuid kostja tasaarvestab oma leppetrahvi nõudest nimetatud arve summa suurusega võrdse osa oma leppetrahvi nõudest hageja nõudega ehitustööde eest tasu saamiseks, so 3 254 576 krooniga. Ning et tasaarvestuse tagajärjel loeb kostja täies ulatuses tasutuks hageja arve nr 07095 ning et hagejal jääb kostja leppetrahvi nõudest veel tasuda 1 584 974 krooni.
7.27. juunil 2007. a saatis hageja kostjale kirja, milles märkis, et kostjal puudus alus tasaarvestuse tegemiseks leppetrahvi nõude puudumise tõttu (vt lisa 9). Hageja osundas VÕS § 159 lg-le 2, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku ajajooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja leidis, et leppetrahvi nõude esitamine töö lõpetamise tähtajast mittekinnipidamise eest ei ole toimunud mõistliku aja jooksul arvates selle kohustuse rikkumisest teadasaamisest ning ammugi ei ole mõistliku aja jooksul toimunud leppetrahvi nõude esitamine tööde vahetähtaegadest mittekinnipidamise eest, mis toimus pärast töö lõpetamist. Hageja teatas, et tuginedes lepingu p-le 13.3 nõuab ta kostjalt ehitustööde eest tasumisega viivitamise eest viivise tasumist. 2. juuli 2007. a vastuskirjas tunnistas kostja, et hotelli juurdeehitis oli kasutuses juba alates
16.maist 2007. a (vt lisa 10). Kostja jäi seisukohale, et tal oli õigus hagejalt leppetrahve nõuda ning seega on tema tasaarvestus kehtiv. Kirjast nähtus, et kostja ei erista lepingu X osas ettenähtud töö lõpetamist ja töö lõplikku üleandmist-vastuvõtmist ning on seetõttu seisukohal, et töö on seniajani lõpetamata.
5.juulil 2007. a saadetud kirjas selgitas hageja, et lepingu X osa kohaselt on töö lõpetamine ja töö lõplik üleandmine-vastuvõtmine lepingu täitmise erinevad etapid. Hageja märkis, et töö lõpetamine vormistati 21. mail 2007. a ehitise ülevaatuse akti koostamisega, millele teiste hulgas kirjutas alla ka kostja juhatuse liige A. Mustis. Hageja märkis, et töö lõplik üleandmine-vastuvõtmine ei ole toimunud ning leidis, et töö lõplik üleandmine-vastuvõtmine peaks toimuma pärast kirja p-s 1.4 loetletud kuue pisipuuduse kõrvaldamist tema poolt (vt lisa 11). Töö üleandmine
Tsiviilasi nr 2-08-51014
8.16. juuli 2007. a kirjas asus kostja seisukohale, et kuni töö ei ole tellijale üle antud, ei ole see ka lõpetatud(vt lisa 12). Sama kirja p-s 5 tegi kostja ettepaneku eraldada ventilatsioonitööde osa töövõtulepingust nr 06-14 iseseisvaks lepinguks ning märkis, et seejärel on ta nõus ülejäänud töö vastu võtma. Kostja nõudis, et uues lepingus peaks hageja võtma kohustuse keldrikorruse ventilatsioonisüsteem oma kulul ümber ehitada, kuna see ei taga suveperioodil ruumides vastuvõetavaid temperatuure.
3.augustil 2007. a saadetud vastuskirjas kordas hageja juba varem esitatud seisukohta, et ventilatsioonisüsteem on ehitatud kostja poolt lepingu sõlmimisel antud projekti kohaselt ning seetõttu ei loe hageja end vastutavaks süsteemi puuduste eest (vt lisa 13). Hageja korduvate soovituste peale tellis kostja lõpuks keldrikorruse ventilatsiooni- ja temperatuuriprobleemide põhjuste väljaselgitamiseks ekspertiisi. 14. augustil 2007. a koostatud ekspertarvamuses asusid OÜ Hevaco spetsialistid seisukohale, et OÜ Teknoplan poolt 2006. a koostatud juurdeehitise kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide põhiprojektis antud ventilatsioonisüsteemi projektlahendus ei taga keldrikorrusel vajalikke siseõhu temperatuure. Eksperdid asusid seisukohale, et keldrikorruse ventilatsioonisüsteem tuleb ümber ehitada ning sinna on lisaks vajalik ehitada ka jahutussüsteem. Ekspertarvamuse põhjal oli ilmne, et ventilatsiooni probleemid on tingitud projekteerimise puudustest, mille eest töövõtja ei vastuta. Sellele vaatamata nõudis kostja töö vastuvõtmise eeltingimusena töövõtulepingu nr 06-14 muutmist selliselt, et sellest eraldataks keldrikorruse ja basseinikompleksi ventilatsioonisüsteem, mis loetakse vaegtööks, mille rahaline väärtus arvatakse maha hagejale töö üleandmise järel makstavast summast. 26. augustil 2007. a esitas kostja hagejale sellesisulise lepingu muutmise kokkuleppe projekti (dateeritud 27. augustiga 2007, vt lisa 15). Sisuliselt nõudis kostja jätkuvalt, et töö vastuvõtmise eeltingimusena peab hageja võtma kohustuse ventilatsioonisüsteem oma kulul ümber ehitada.
12.oktoobri 2007. a kirjaga andis hageja kostjale VÕS § 638 alusel tähtaja töö vastuvõtmiseks kuni 25. oktoobrini 2007. a ning lisas üleandmise-vastuvõtmise akti projekti (vt lisa 16). 23. oktoobri 2007. a vastuskirjas teatas kostja, et on nõus töö vastu võtma, kuid esitas kohustusliku eeltingimuse: töö vastuvõtmisele peab eelnema kostja poolt 26. augustil 2007. a esitatud lepingu osalise muutmise kokkuleppe allkirjastamine (vt lisa 17). Lisaks nõudis kostja, et töö üleandmise aktile tuleb lisada need 12 hinnakalkulatsiooni, mille alusel tehtud muudatustööd loevad pooled tehtuks lepingu raames.
26.oktoobri 2007. a kirjas lükkas hageja kostja nõude - muuta töö vastuvõtmise eeltingimusena töövõtulepingut - tagasi. Hageja märkis, et kostja nõue ei tugine ei seadusele ega lepingule. Hageja nõustus kostja ettepanekutega muuta üleandmisakti teksti ning andis kostjale uue tähtaja töö vastuvõtmiseks (vt lisa 18).
6.novembril 2007. a allkirjastasid pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (vt lisa 19). Aktis on loetletud need 12 hinnakalkulatsiooni, mille alusel tehtud muudatus- ja lisatööd lugesid pooled lepingu raames tehtuteks. Aktis suurendasid pooled lepingu maksumust eelnimetatud hinnakalkulatsioonide summa, so 457 695 krooni võrra. Seetõttu jäi lepingu lõplikuks maksumuseks 32 732 695 krooni, millele lisandub käibemaks Arveldused
9.Lähtudes sellest, et lepingu p-de 8.5 ja 10.3 kohaselt teostavad pooled pärast töö lõplikku üleandmist-vastuvõtmist, st pärast pisipuuduste kõrvaldamist lõpparvelduse, esitas hageja koos 14. novembri 2007. a kirjaga (vt lisa 22) kostjale teostatud ehitustööde eest tasumiseks 8. novembri 2007. a arve nr 07269 summas 1 346 212 krooni ning 9. novembri 2007. a arve nr 07270 summas 540 079 krooni (vt lisad 20 ja 21). Tulenevalt lepingu p-st 8.6 on arvete tasumise tähtaeg 14 päeva kättesaamisest. Samas kirjas andis hageja kostjale VÕS § 114 lg-le 1 tuginedes täiendava 14-päevase tähtaja 31. mai 2007. a arve nr 07095 summas 3 254 276 krooni tasumiseks. Seega kokku nõudis hageja kostjalt 5 140 567 krooni töövõtulepingu]argse tasu maksmist. 3. detsembril 2007. a kandis kostja hagejale üle 30 968 krooni.
Tsiviilasi nr 2-08-51014
19.novembril 2007. a oli kostja saatnud hagejale kirja, milles märkis, et hageja hilines töö lõpliku üleandmisega 183 päeva (vt lisa 23). Kostja leidis, et ainuüksi sellest tuleneva leppetrahvi suurus on üle 11,98 miljoni krooni. Kirja p-s 2 märkis kostja, et lisades sellele summale tööde vahetähtaegade ületamise eest ettenähtud leppetrahvi, mille suurus on üle 10 miljoni krooni, on kogu leppetrahvi suurus ligemale 22 miljonit krooni. Kirja p-s 3 märkis kostja, et lähtudes töö üleandmise aktis fikseeritud lepingu maksumusest, nõuab ta hagejalt leppetrahvi 15 % lepingu maksumusest, mis ümardatuna on 4 909 000 krooni. Veel märkis kostja, et on oma leppetrahvi nõudest varem tasaarvestanud 3 254 276 krooni suuruse osa. Sama kirja p 3 teises lauses tegi kostja avalduse, et ta tasaarvestab ka ülejäänud, seni tasaarvestamata 1 654 724 krooni suuruse osa oma leppetrahvi nõudest. Eeltoodust sai järeldada, et kostja on seisukohal, et hageja lepingujärgse tasu nõudest on 4 909 000 krooni suurune osa tasaarvestuste tulemusena lõppenud. Kirja p-s 4 teatas kostja, et ülejäänud 200 599 krooni suuruse osa kostja tasust jätab ta esialgu maksmata. Nagu juba märkisime, tasus kostja maksetähtaja viimasel päeval, so 3. detsembril 2007. a lõpparvelduse korras hagejale 30 968 krooni. Seega jättis kostja hagejale tasumata 5 109 599 krooni töövõtja tasu.
10.Hageja ei nõustunud kostja käitumisega. 17. detsembri 2007. a kirjas teatas hageja, et ei aktsepteeri ei kostja poolt tehtud tasaarvestusi ega osa lepingujärgse tasu kinnipidamist tema poolt (vt lisa 24). Hageja märkis, et kostja on jätnud talle alusetult maksmata 5 109 599 krooni töövõtja tasu. Hageja teatas, et nõuab lepingu p 13.3 alusel töö eest tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist 0,2 % viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 4. detsembrist 2007. a ning lisas kirjale viivise arve ajavahemiku 4. kuni 17. detsember 2007. a eest summas 143 068.80 krooni (vt lisa 25). Hageja põhjendas kirjas veelkord oma seisukohti kostjal leppetrahvi nõude puudumise ja kostja poolt tehtud tasaarvestuste alusetuse kohta.
4.jaanuari 2008. a kirjas teatas kostja, et kuna tema on oma leppetrahvi nõude hageja tasu nõudega tasaarvestanud, on viimase poolt viivise nõudmine alusetu. Kostja nõudis, et hageja lõpetaks talle viivisearvete saatmise (vt lisa 26). Kostja viivitus osa töövõtutasu maksmisel
11.3. augusti 2007. a kirjas oli hageja märkinud, et on kõrvaldanud viis pisipuudust kuuest, millised ta oli loetlenud oma 5. juuli 2007. a kirjas ning et 18. juulil otsustasid pooled, et numbritubade laetapeetide korrastamist ei ole otstarbekas teha kohe, kuna on suvitushooaeg ning hotell on aktiivses kasutuses. Samas kirjas oli hageja palunud, et kostja teataks, milliste pisipuuduste kõrvaldamist peab ta veel vajalikuks enne töö lõplikku üleandmist (vt lisa 13).
13.augusti 2007. a vastuskirjas oli kostja esitanud omapoolse pisipuuduste loetelu. Kirja lõpus oli kostja märkinud, et selle punktides 2.9 ja 2.15 märgitud puuduste likvideerimist ei ole otstarbekas teha kohe, vaid need võiksid jääda vaegtöödeks tegemise tähtajaga 30. november 2007. a. Kirja p-s 2.9 oli kostja käsitlenud basseiniruumi probleeme ning p-s 2.15 kaheksa numbritoa laetapeetide probleeme (vt lisa 14). Nimetatud tööde tegemine eeldas hotelli osalist sulgemist, mida kostja ei soovinud kohe teha.
26.oktoobril toimunud kohtumisel leppisid pooled kokku, et eelnimetatud kaks parandustööd ja soklikorruse seinaviimistluse parandamise teeb hageja kostjaga eelnevalt kokkulepitud ajal, kuid hiljemalt 30. novembriks 2007. a. 6. novembril 2007. a toimunud töö üleandmise ajal aga avaldas kostja juhatuse liige A. Mustis, et kuna hotelli täituvus on jätkuvalt väga suur, siis kostja arvatavasti ei soovi parandustööde tegemist ei novembris ega ka enne jõule ja aastavahetust ning et sobiv aeg on ehk veebruarikuus. Eeltoodud avalduse tõttu palus hageja
14.novembri 2007. a kirjas, et kostja teataks, millal on ta valmis looma hagejale võimalused nimetatud parandustööde tegemiseks (vt lisa 22). Vastuseks teatas kostja 19. novembri 2007. a kirjas vaid seda, et nõuab nimetatud kolme töö tegemist hiljemalt 1. aprilliks 2008. a. Kostja ei teatanud, millal saab hageja parandustöid tegema asuda. Seega ei loonud kostja hagejale võimalusi nimetatud parandustööde tegemiseks
Tsiviilasi nr 2-08-51014 varem kokkulepitud tähtaja jooksul. Sellele vaatamata teatas kostja kirja p-s 4, et peab nimetatud tööde maksumusena hageja tasust kinni 170 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja teatas, et tasub nimetatud summa pärast parandustööde üleandmistvastuvõtmist (vt lisa 23). Hageja ei nõustunud nimetatud summa kinnipidamisega ja märkis 17. detsembri 2007. a kirjas, et kuna parandustööde tegemine viibib selle tõttu, et kostja viivitab hagejale tööde tegemiseks võimaluste loomisega, puudub tal alus parandustööde väidetavat maksumust kinni pidada (vt lisa 24). Kostja summat ei tasunud ning lõi hagejale võimalused parandustööde tegemiseks alles 2008. aasta märtsikuus. 25. märtsil 2008. a koostasid pooled objekti ülevaatuse protokolli, milles on märgitud, et basseiniruumis tehtud parandustööde osas tellijal pretensioone ei ole ning et pooled on otsustanud osades numbritubades asendada laetapeedid värvimisega ning et see töö tehakse ajavahemikus 31. märts kuni 3. aprill 2008. a (vt lisa 27).
15.aprillil 2008. a koostasid pooled akti, mille kohaselt võttis kostja hagejalt vastu järgmised tööd: hotellitubade lagede parendamine, basseiniruumi põrandate korrastamine ja keldrikorruse kehahooldusruumide seinte värvimistööd (vt lisa 28). Seega olid kõik kostja poolt nõutud parandustööd tehtud 15. aprilliks 2008. a. Kuid sellele vaatamata ei tasunud kostja hagejale kinnipeetud tasu nimetatud tööde eest. Kostja kohtueelne lõppseisukoht
12.29. aprillil 2008. a saatis hageja kostjale kirja, milles andis VÕS § 114 lg 1 alusel täiendava kümnepäevase tähtaja selleks, et kostja tasuks järgmised võlgnevused: a) 4 909 000 krooni töövõtja tasu, mille tasumisest kostja oli keeldunud; b) 200 599 krooni töövõtja tasu, mida kostja kinni peab; c) viivise töövõtja tasu maksmisega viivitamise eest lepingu p-s 13.3 kokkulepitud ulatuses, so 0,2 % viivitatud summalt päevas. Hageja teatas, et kohustuste mittetäitmise korral pöördub ta hagiga kohtusse (vt lisa 29).
9.mail 2008. a maksis kostja hagejale 200 599 krooni. 12. mai 2008. a kirjas teatas kostja, et ülejäänud summasid ta hagejale ei maksa. Kostja märkis kirjas, et ehitustööd on tehtud ebakohaselt ning et ehituse lõpetamine on toimunud ligi aasta hiljem ning et sellega on tekitatud talle kahju. Kostja teatas, et seetõttu on tal õigus lisaks leppetrahvile 4 909 000 krooni nõuda ka kahju hüvitamist ja hinna alandamist. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida kompromissileping, mille kohaselt viimane maksab talle kahjuhüvitisena 100 000 krooni ning poolte ülejäänud nõuded loetakse lõppenuks (vt lisa 30). Märgime siinkohal, et 18. jaanuaril 2008. a olid Kuressaare linnavolikogu ja linnavalitsus tunnustanud hagejat Arensburgi hotelli juurdeehitise eest kui linna 2007. aasta parima arhitektuuriga hoone ehitajat. 13.Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja töövõtulepingujärgse tasu 4 909 000 krooni ning viivise tasu maksmisega viivitamise eest. Kohustuse täitmise nõue
14.Hageja poolt teostatud ehitustööde eest tasumiseks on kostjale esitatud 31. mai 2007. a arve nr 07095, 8. novembri 2007. a arve nr 07269 ja 9. novembri 2007. a arve nr 07270 alusel tulnuks kostjal tasuda hagejale töövõtja tasuna 5 140 567 krooni. Kostja on tasunud sellest hagejale 3. detsembril 2007. a 30 968 krooni ning 9. mail 2008. a 200 599 krooni. Seega on kostjal seniajani hagejale tasumata töövõtutasu 4 909 000 krooni. Kostja ei vaidlusta hageja õigust töövõtja tasule 4 909 000 krooni. Kostja põhjendab nimetatud summa mittetasumist väitega, et selles osas on hageja lepingujärgse tasu nõue tasaarvestuste tõttu lõppenud. Kostja leiab, et temal oli töö vahetähtaegade ja töö lõpetamistähtaja ületamise eest hageja vastu leppetrahvi nõue summas 4 909 000 krooni, millest ta tasaarvestas 3 254 276 krooni suuruse osa 19. juunil 2007. a tasaarvestuse avalduse (dateeritud 17. juuniga 2007, vt lisa 8) esitamisega ning 1 654 724 krooni suuruse osa tema
Tsiviilasi nr 2-08-51014
19.novembri 2007. a kirja kättesaamisega hageja poolt (vt lisa 23, nimetatud kirja punkti 3 teine lause). Kostja seisukoht on põhjendamatu ning ta rikub töövõtulepingust tulenevat töövõtjale tasu maksmise kohustust.
15.Hageja leiab, et kostja põhjendus töövõtja tasu maksmisest keeldumise kohta on alusetu järgmistel alternatiivsetel põhjustel:
15.1.Kostja kaotas VÕS § 159 lg-st 2 tulenevalt õiguse hagejalt leppetrahve nõuda, sest ta ei teatanud mõistliku ajajooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist hagejale, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna kostja oli kaotanud õiguse leppetrahve nõuda, on tema poolt tehtud tasaarvestused on alusetud.
15.2.Isegi sel juhul, kui võtta eelduseks, et kostjal olid hageja vastu kehtivad leppetrahvi nõuded, ei andnud need alust teha tasaarvestust, sest tegemist oli nõuetega, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Keeld tasaarvestada nõudeid, millele teine pool saab esitada vastuväiteid on sätestatud VÕS § 200 lg-s 4. See tähendab, et kostjal puudus õigus tasaarvestuste tegemiseks isegi sellel eeldusel, et tal olid leppetrahvi nõuded. Seega on kostja isegi sellise eelduse puhul keeldunud hagejale töövõtja tasu maksmisest alusetult. Hageja märgib veel, et juhul, kui kostja peaks esitama leppetrahvi saamiseks vastuhagi, tuleks see lisaks hagiavalduse p-s 15.1 märgitud põhjusele jätta rahuldamata VÕS § 6 lg 2 alusel ka selle tõttu, et selline nõue oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja ei suutnud töö teostamise tähtaegu järgida selle pärast, et kostja poolt üle antud ehitusprojektid olid oluliste vigadega ning selle tõttu nõudis viimane kokku 19-l korral ehitustööde tegemist teisiti, kui oli nähtud ette lepingu lisadeks olevates projektides.
16.Nagu juba märkisime, kaotab pool VÕS § 159 lg 2 kohaselt õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku ajajooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja esitas leppetrahvi nõude hagejale nii tööde vahetähtaegade ületamise kui töö lõpptähtaja ületamise eest 1. juunil 2007. a, ilma et ta oleks eelnevalt hagejale leppetrahvi nõudmisest teatanud. Hageja leiab, et tulenevalt pooltevahelisest töövõtulepingust oli selleks ajaks möödunud mõistlik ajavahemik leppetrahvi nõudest teatamiseks.
16.1.Töövõtulepingu tekstis ei ole määratud, millise tähtaja jooksul tuleb tellijal leppetrahvi nõudmisest töövõtjale teatada. Kuid töövõtulepingu punkti 2.1.1.C kohaselt on poolte õiguste ja kohustuste aluseks ka ehitise töövõtulepingu üldised tingimused. Nimetatud tingimuste esimene versioon kinnitati keskkonnaministri 11. novembri 1993. a käskkirjaga nr 108 kui soovituslik juhendmaterjal ehituse töövõtulepingute sõlmimisel (edaspidi lühendina ETÜT). 2005. aastal koostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel ja toetusel ehituse töövõtulepingute üldtingimuste teine versioon, mis selle preambuli kohaselt asendab edaspidi esimest versiooni (edaspidi lühendina ETÜ 2005). See on internetis kättesaadav aadressil http://www.mkm.ee/index.php?id=3680. ETÜ 2005 koostamisel kooskõlastati see tellijate ja ehitusettevõtjate liitude poolt. ETÜ 2005 on soovitusliku iseloomuga dokument, mida praktikas kasutatakse kui ehituse valdkonna ja ehituslepingute tava. Seega on ETÜ 2005 kodifitseeritud tava ehituse töövõtulepingute sõlmimise ja täitmise valdkonnas. ETÜ 2005 on praktikas ehituse töövõtulepingute osaks nendes küsimustes, mida ei ole lepingus kokku lepitud või mida ei reguleeri seadus. Käesoleval juhul on töövõtulepingus p-s 2.2 märgitud, et lepingus eraldi reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled keskkonnaministri 11. novembri 1993. a käskkirjaga kinnitatud ehituse töövõtulepingute üldistest tingimustest.
16.2.Hageja on seisukohal, et viimatimärgitu ei vasta poolte tegelikule tahtele. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. Hageja on seisukohal, et just eksimuse tõttu on käesoleva töövõtulepingu p-s 2.2 märgitud mitte 2005. aastal koostatud ETÜ 2005, vaid 1993. aastal koostatud ETÜT. Hageja põhjendab seda järgmiste asjaoludega. Esiteks, pooltevaheline
Tsiviilasi nr 2-08-51014 töövõtuleping sõlmiti 2006. aasta augustikuus, seega ajal, mil ETÜ 2005 oli juba koostatud ja praktikas ETÜT asemel kasutusele võetud. Teiseks, ETÜT oli koostatud 1993. aastal kehtinud ja ehituse töövõttu reguleerinud Eesti NSV tsiviilkoodeksi baasil. Juba 1. juulist 2002. aastast alates reguleerisid ka ehituse töövõttu võlaõigusseaduse sätted. Hageja arvates puudub eeltoodud põhjustel mõistlik põhjendus, miks oleksid pooled pidanud soovima võtta nendes tingimustes sõlmitava töövõtulepingu osaks 1993. aastal koostatud ETÜT. Hageja kinnitab, et tema soov oli see, et töövõtulepingu osaks oleks ETÜ 2005. Hageja seletab, et lepingu projekti koostas ja esitas kostjale tema ning ETÜT jäi selle punkti 2.2 tähelepanematuse tõttu: lepingu projekt koostati arvutis varasemal aastal sõlmitud lepingu teksti peale ning ETÜT jäi tähelepanematuse tõttu ETÜ 2005-ga asendamata. Kui kostja peaks edaspidi väitma, et tema pidas lepingut sõlmides silmas kasutusest kõrvaldatud ja ETÜ 2005-ga asendatud ETÜT-d, siis ei ole see tõepärane, usutav. Hageja osundab ka VÕS § 29 lg-le 4 ja lg 5 p-le 6. Esimesena osundatud sätte kohaselt kui lepingupoolte tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Teisena nimetatud sätte kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada ka tavasid. Arvestades, et 2006. aastal ehitusturul sõlmitud töövõtulepingute puhul käsitleti tavana üksnes võlaõigusseaduse baasil koostatud ETÜ 2005-t, ei saa mõistlik isik mõista töövõtulepingu p-s 2.1.1.C poolte õiguste ja kohustuste alusena märgitud ehituse töövõtulepingute üldiste tingimustena mitte 1993. a ETÜT-d, vaid üksnes ETÜ 2005-t.
17.Hageja leiab, et isegi kui mitte käsitleda ETÜ 2005-t pooltevahelise töövõtulepingu osana, tuleb selle sätteid käesolevas asjas kohaldada tavaõiguse normidena. TsÜS § 2 lg 1 kohaselt on tsiviilõiguse allikaks lisaks seadusele ka tava. ETÜ 2005 näol on tegemist kodifitseeritud tavaga ehituse valdkonnas. VÕS § 23 lg 1 p 3 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused lisaks lepingus määratule ja seaduses sätestatule tuleneda ka lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest. Kuna kõik ehitusturul tegutsevad isikud juhinduvad lepingus või seaduses reguleerimata küsimustes ETÜ 2005-s sätestatust, on ETÜ 2005 näol tegemist VÕS § 23 lg-s 1 sätestatud lepingupoolte tegevusalal kehtiva tavaga.
18.Eeltoodu põhjal leiab hageja, et kuivõrd pooltevahelise töövõtulepingu tekstis ei ole kokku lepitud, millise tähtaja jooksul peab tellija töövõtjale teatama, et ta nõuab lepingu rikkumise eest leppetrahvi, tuleb selles osas lähtuda ETÜ 2005 punktides 104 ja 105 sätestatust. ETÜ 2005 punktis 104 on märgitud: "Tellijal on õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi, kui Töövõtja rikub Lepingut (sh ei pea kinni tähtaegadest), kui Lepingus on leppetrahv kokku lepitud. Kui Lepingus ei ole lepitud kokku teisiti, on Tellija kohustatud 14 päeva jooksul, v a vahetähtaegade rikkumisel, pärast kohustuse rikkumise avastamist Töövõtjale teatama, et ta nõuab Lepingus kokku lepitud leppetrahvi. Kui Tellija säärast teadet nimetatud aja jooksul Töövõtjale edastanud ei ole, kaotab ta õiguse leppetrahvi nõuda. Leppetrahvide kogusumma ei tohi ületada 10 (kümmet) % Lepingu hinnast." ETÜ 2005 punktis 105 on märgitud: "Lepingu objektiks oleva töö käigus vahetähtaegade rikkumisel leppetrahvi rakendamisel on Tellija kohustatud Töövõtjale sellest teatama mõistliku tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem, kui järgmise tehtud tööde akti esitamiseni, kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti." Eeltoodust tuleneb, et leppetrahvi nõudmisel töö vahetähtaegade ületamisel tuli kostjal järgida p-s 105 sätestatut, aga töö lõpptähtaja ületamisel leppetrahvi nõudmisel p-s 104 sätestatut.
19.Hageja on seisukohal, et tulenevalt ETÜ 2005 p-st 105 pidi kostja tööde vahetähtaegade rikkumise eest leppetrahvi nõudmisel teatama sellest hagejale igal juhul enne tööde lõpetamist ning seda fikseeriva ehitise ülevaatuse akti vormistamist. Käesoleval juhul märkis kostja oma 31. maiga 2007. a dateeritud leppetrahvi nõudes, et tulenevalt lepingu p-dest 13.4 ja 13.5 on tal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi kaheksa tööde
Tsiviilasi nr 2-08-51014 vahetähtaja ületamise eest kogusummas 10 005 250 krooni (vt lisa 6). Tööde vahetähtajad, milliste ületamise eest kostja leppetrahvi nõudis, olid ajavahemikus 22. aprillist kuni 7. maini 2007. a. Leppetrahvi nõude esitas kostja hagejale 1. juunil 2007. a. Enne seda, 21. mail 2007. a, oli toimunud töö lõpetamise vormistamine ehitise ülevaatuse akti koostamisega. Seega esitas kostja leppetrahvi nõude tööde vahetähtaegadest mittekinnipidamise eest hagejale pärast kogu töö lõpetamist ning seda fikseeriva ehitise ülevaatuse akti vormistamist. Neil asjaoludel leiab hageja, et kostja kaotas hiljemalt 21. mail 2007. a õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi töö vahetähtaegadest mittekinnipidamise eest.
20.Pooled on eriarvamusel ka selles, millal toimus töö lõpetamine töövõtulepingu tähenduses. Kostja leiab, et hageja ületas töö lõpetamistähtpäeva 183 päeva võrra. Kostja 19. novembri 2007. a kirja p-s 2 on märgitud: "Töövõtja hilines töö lõpliku üleandmisega 183 päeva, mistõttu ainuüksi sellest tuleneva leppetrahvi nõude suurus moodustab 11,98 miljonit krooni...". Kostja 4. jaanuari 2008. a kirjas on märgitud: "Meie vahel sõlmitud töövõtuleping nr 06-14 näeb ette ilma puudusteta ja lõplikus valmiduses töö tähtaegset üleandmist...". Sama seisukohta täpselt samas sõnastuses on kostja korranud 12. mai 2008. kirjas. Eeltoodust nähtub, et kostja loeb töö lõpetamise päevaks töö üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise päeva, so 6. novembri 2007. a. Kostja käsitlus on ebaõige. Töövõtulepingu X osal on kaheosaline pealkiri: "TÖÖ LÕPETAMINE. TÖÖ LÕPLIK
ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE".
Lepingu punkti 10.1 kohaselt kui töövõtja põhjendatult usub, et töö on valmis, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva enne lõpetamistähtpäeva, teatab töövõtja kirjalikult töö lõpetamisest tellijale ja omanikujärelevalve teostajale ning koostab ehitise ülevaatuse akti. Lepingu punkti 10.2 kohaselt korraldab töövõtja vastuvõtukomisjoni töö ja võtab ehitise ülevaatuse aktile kõik nõutavad allkirjad. Töö ülevaatusel töövõtja ja tellija poolt koostatakse pisipuuduste nimekiri ja märgitakse nende likvideerimise aeg. Ehitise ülevaatuse akti vormistamise järel on tellijal võimalus esitada taotlus ehitise kasutusloa saamiseks. Erinevalt lepingu punktidest 10.1 ja 10.2 räägivad lepingu punktid 10.3 ja 10.5 töö lõplikust üleandmisest-vastuvõtmisest, mis sõltub pisipuuduste kõrvaldamisest: "Tööde lõplikuks üleandmiseks-vastuvõtuks nimetatakse hetke, kus kõik pisipuudused on likvideeritud ja Töövõtja on täitnud kõik Lepingu kohustused (v a garantiiaegsed ja võimalikud vaegtööd, mis tulenevad sesoonsusest). Pärast eelnimetatud toimingut tekib Töövõtjal õigus esitada arve." Ning lepingu p 10.5: "Tellijal on õigus Töö vastuvõtmisest keelduda vaid juhul, kui puudus ei luba hotelli juurdeehitist kasutada ehk tegemist on olulise puudusega." Eeltoodust nähtub, et leping eristab töö lõpuleviimise kaht erinevat etappi. Lepingu p-d 10.1 ja 10.2 käsitlevad töö lõpetamist ning lõpetamistähtpäeva (NB!). Punkti 10.2 neljandast lausest nähtub, et töö on lepingu mõttes lõpetatud siis, kui hotelli juurdeehitis on saavutanud sellise valmiduse, mis võimaldab tellijal taotleda sellele kasutusluba ning järelikult ka ehitist kasutada. Ka lepingu lisaks nr 3 olevas töö graafikus on töö lõpetamistähtpäev seotud ehitise sellise valmiduse saavutamisega, mis võimaldab taotleda sellele kasutusluba (vt lisa 3). Lepingu p-dest 10.1 ja 10.2 nähtub, et töö lõpetamise fikseerimine toimub vastuvõtukomisjoni poolt ehitise ülevaatuse akti vormistamisega. Hotelli juurdeehitise oli kostja kasutuses juba alates 16. maist 2007. a. Seda tunnistas ka kostja oma 2. juuli 2007. a kirjas (vt lisa 10). Ehitise ülevaatuse akt vormistati 21. mail 2007. a. Aktis märgiti, et ehitise ehitustööd on lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja -normdokumentidele, keskkonna-, sanitaar-, tule- ja töökaitsenõuetele ning komisjon otsustas ehitise vastu võtta. Ehitise ülevaatuse aktis, millele kirjutas alla ka kostja juhatuse liige A. Mustis, oli märgitud, et puuduvad takistused ehitise kasutusloa välja andmiseks. Kõnealust dokumenti aluseks võttes andis Kuressaare Linnavalitsus 29. mai 2007. a korraldusega nr 356 hotelli juurdeehitisele kasutusloa. Seega vormistati lepingu kohaselt töö lõpetamist fikseeriv
Tsiviilasi nr 2-08-51014 dokument - ehitise ülevaatuse akt - 21. mail 2007. a ning seda päeva tuleb lugeda töö lõpetamise päevaks.
21.Kostja on 23. oktoobri 2007. a (vt lisa 17) ja 4. jaanuari 2008. a (vt lisa 26) kirjades rõhutanud, et hotelli juurdeehitisele anti kasutusluba Kuressaare Linnavalitsuse 29. mai 2007. a korraldusega nr 356, mis jõustus selle teatavakstegemisel 1. juunil 2007. a ning sidunud töö lõpetamise nende toimingutega. Hageja leiab, et sellel, millal kohalikomavalitsus andis korralduse juurdeehitisele kasutusloa väljastamiseks ja sellel, millal selline korraldus jõustus, ei ole tähtsust töö lõpetamise aja kindlakstegemisel. Lepingus ja selle lisaks olevas töö graafikus on töö lõpetamise aeg määratud kindlaks sellega, millal ehitis on saavutanud sellise valmiduse, mis võimaldab tellijal taotleda sellele kasutusloa väljastamist, aga mitte sellega, millal kohalik omavalitsus annab korralduse kasutusloa väljastamiseks ega sellega, millal nimetatud korraldus jõustub. Leping ei pane töövõtjale kohustust taotleda juurdeehitisele kasutusluba ega saavutada selle väljastamine kohaliku omavalitsuse poolt. Seepärast puudub alus siduda töö lõpetamise aega nimetatud haldustoimingute tegemise ajaga. Kokkuvõttes leiab hageja, et leping ei anna alust siduda töö lõpetamise aega ei töö lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamise ajaga ega kohaliku omavalitsuse poolt juurdeehitisele kasutusloa väljastamise korralduse andmise ajaga ega nimetatud korralduse jõustumise ajaga.
22.Kuna lepingu lisaks oleva töö graafiku kohaselt pidi töö lõpetamine toimuma hiljemalt 7. mail 2007. a, aga töö lõpetamist fikseeriv ehitise ülevaatuse akt vormistati 21. mail 2007. a, tuleb asuda seisukohale, et hageja ületas töö lõpetamise tähtpäeva 13 päeva võrra, so 8. kuni
20.maini 2007. a. Lepingu p 13.5 kohaselt andis töö lõpetamistähtaja ületamine tellijale õiguse nõuda töövõtjalt leppetrahvi. Hageja on seisukohal, et kostja kaotas õiguse nõuda töö lõpetamistähtpäevast mittekinnipidamise eest leppetrahvi samal põhjusel kui töö vahetähtaegadest mittekinnipidamise eest leppetrahvi nõude puhul. Nagu juba osundasime, kaotab lepingupool VÕS § 159 lg 2 kohaselt õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja teadis alates 8. maist 2007. a , et hageja ei ole pidanud kinni töö lõpetamistähtpäevast. Nõude selle kohustuse rikkumise eest leppetrahvi maksmiseks esitas kostja 1. juunil 2007. a, ilma et ta oleks eelnevalt hagejale teatanud, et ta leppetrahvi nõuab. Seega esitas kostja leppetrahvi maksmise nõude hagejale 25. päeval pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist. Tulenevalt ETÜ 2005 p-st 104 pidi kostja teatama hagejale, et ta nõuab töö lõpetamistähtpäeva ületamise eest leppetrahvi, 14 päeva jooksul sellest lepingurikkumisest teadasaamisest, see tähendab hiljemalt 21. mail 2007. a. Kuna kostja ei teatanud nimetatud tähtaja jooksul hagejale, et ta leppetrahvi nõuab, kaotas ta õiguse leppetrahvi nõuda.
23.Hageja märgib, et isegi kui võtta eelduseks, et kostjal on õigus töö lõpetamistähtpäeva ületamise eest hagejalt leppetrahvi nõuda, ei ole selle suurus mitte 4 909 000 krooni, vaid 851 050 krooni, see on ajavahemiku 8. kuni 20. mai 2007. a eest, sest 21. mail 2007. a koostati töö lõpetamist fikseeriv ehitise ülevaatuse akt (32 732 695 x 0,002 x 13).
24.Kokkuvõttes leiab hageja, et kostjal leppetrahvi nõuete puudumise tõttu ei olnud kostja poolt 19. juunil ja 19. novembril 2007. a tehtud tasaarvestused kehtivad ning ei lõpetanud hageja töövõtulepingujärgse tasu nõuet 4 909 000 krooni ulatuses. Seega on kostja alusetult jätnud hagejale maksmata 4 909 000 krooni ning hageja taotleb, et kohus selle summa kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõistaks. 25. Hageja on seisukohal, et isegi kui võtta eelduseks, et kostjal olid leppetrahvi nõuded tema vastu, ei olnud tal õigust neid tasaarvestada. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. VÕS § 162 lg 1 kohaselt on leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoolel õigus taotleda kohtult ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist. Hageja on seisukohal, et
Tsiviilasi nr 2-08-51014 kuna leppetrahvi nõudele saab seadusest tulenevalt esitada vastuväite, ei ole selle tasaarvestamine lubatud. Viivise nõue
26.Lisaks lepingujärgse tasu väljamõistmisele taotleb hageja ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 alusel. Lepingu p 13.3 kohaselt kui tellija viivitab töö eest tasumisega, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale viivist 0,2 % viivitatud summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja võlgnes hagejale 5 109 599 krooni hiljemalt 4. detsembrist 2007. a kuni 8. maini 2008. a ning alates 9. maist 2008. a võlgneb kostja 4 909 000 krooni. Soovides hoida ära vaidluse selle üle, kas kostja poolt 200 599 krooni tasu kinnipidamine 4. detsembrist 2007. a kuni 8. maini 2008. a oli põhjendatud või mitte, lähtub hageja viivist arvestades võlgnevuse praegusest suurusest 4 909 000 krooni. 24. juuli 2008. a seisuga moodustab viivis töövõtutasu 4 909 000 krooni tasumisega viivitamise eest arvestatuna 4. detsembrist 2007. a, so 233 päeva eest 2 287 594 krooni (4 909 000 x 233 x 0,002). Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja tuginedes VÕS § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1 palub hageja :
1.Välja mõista kostjalt OÜ Arens Vara hageja AS EBC Ehitus kasuks töövõtja tasu 4 909 000 krooni.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks töövõtja tasu maksmisega viivitamise eest viivis summas 2 287 594 krooni.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. 11.03.2009.a. esitas hageja kohtule avalduse haginõude suurendamiseks ja hagi tagamiseks (tl.165-168 I kd). Täiendavas avalduses on märgitud järgmist: Hageja esitas 24. juulil 2008. a kostja vastu hagi töövõtutasu 4 909 000 krooni ja viivise 2 287 594 krooni nõudes. Hagiavalduses märgiti, et kostja on jätnud hagejale tasumata töövõtutasu 4 909 000 krooni põhjendusel, et tal on olnud samas ulatuses hageja vastu leppetrahvi nõuded, ta on tasaarvestanud need oma nõuded hageja töövõtutasu nõudega ning selle tõttu on hageja töövõtutasu nimetatud ulatuses lõppenud. Hagiavalduses näitas hageja esiteks, millistel asjaoludel oli kostja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Teiseks näitas hageja, et isegi kui kostjal leppetrahvi nõue oleks olnud, oleks selle suurus olnud mitte 4 909 000 krooni, vaid 851 050 krooni (hagiavalduse p 23). Kolmandaks näitas hageja hagiavalduses, et isegi sellisel juhul, kui võtta eelduseks, et kostjal olid hageja vastu leppetrahvi nõuded, ei olnud tal õigust neid tasaarvestada, sest VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Ning et kuna VÕS § 162 lg 1 kohaselt saab leppetrahvi maksmiseks kohustatud pool taotleda kohtult leppetrahvi vähendamist, ei ole leppetrahvi nõude tasaarvestamine põhimõtteliselt lubatud (hagiavalduse p 25). Hageja arvates näitasid eeltoodud põhjendused veenvalt, et kostja võlgneb talle töövõtutasu 4 909 000 krooni. Kostja esitas 9. septembril 2008. a hagile esialgsed vastuväited ning 20. oktoobril 2008. a motiveeritud vastuväited hagile. Kummaski dokumendis ei vaielnud kostja vastu hageja väitele, et ta ei ole maksnud hagejale töövõtutasu 4 909 000 krooni. Kostja jäi seisukohale, et tal olid hageja vastu leppetrahvi nõuded ning ta on need tasaarvestanud. Kuid mitte kummaski kirjalikus vastuses hagile ega ka 22. jaanuari 2009. a eelistungil esitatud vastuväidetes ei käsitlenud kostja neid hagiavalduse põhjendusi, mille kohaselt ei ole kostja väidetavad tasaarvestused lubatud (hagiavalduse p 25). Hageja arvates näitab see asjaolu, et kostja ei arvesta hageja põhimõttelise väitega tasaarvestuse lubamatuse kohta antud asjas, kostja pahatahtlikkust ning soovimatust täita oma kohustust tasuda töövõtjale töövõtutasu, mis tulnuks tasuda kõige hiljem 3. detsembril 2007. a. Eeltoodust nähtub, et kostjal on 15 % töövõtulepingu tasust ehk 4 909 000 krooni hagejale tasumata juba enam kui 15 kuud, täpsemalt 462 päeva. Selle tõttu on hageja majanduslik olukord muutunud raskeks, sest
Tsiviilasi nr 2-08-51014 nimetatud summa on hageja jaoks olulise suurusega. Eeltoodud asjaoludel suurendab hageja oma viivise nõuet 4 535 916 kroonini (4 909 000 x 462 x 0,002). Kostja seisukoht. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalust töövõttu reguleeris töövõtuleping nr 06-14 koos lisadega, sõlmitud 21. august 2006, mille vorm ja tekst oli hageja poolt koostatud ja kostjale lepingu allkirjastamiseks esitatud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 01. märts 2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 06-14 muudatuse nr 1, millega muudeti Töövõtja palvel tööde graafikut ja lepiti kokku uues töö lõpptähtajas 07.05.2007a. Kostja ei nõustu hageja väitega, et Lepinguga kindlaksmääratud töö oli üle antud 21.05.2007. Hageja poolt selle väite tõendamiseks esitatud hageja poolt koostatud ehitise ülevaatuse aktil, puudub Kuressaare linna ehitusjärelevalve inseneri allkiri ja kuupäev. Põhjusel, et kostja ei ole ehitusettevõtja, samuti ei ole kostja juhatuse liige ehituslike eriteadmistega isik, on alles ehitusjärelevalve inseneri kinnitus oluline ehitise kasutusloa saamise seisukohalt. Kuigi ehitis ei olnud valmis ja töö ei olnud üle antud, oli vajalik paigutada külalised, kelle broneeringuid ei olnud võimalik üles öelda, paariks ööks pooleldi valmis numbritubadesse. Vastav kokkulepe oli saavutatud hagejaga, sest võimalik oli valida kahe alternatiivi vahel. Esimese võimaluse kohaselt oleks öeldud kõik broneeringud üles, olenemata sellest, kas varakult numbritoa ettebroneerinud külastajatel oli võimalus saada Kuressaares öömaja või mitte, kusjuures hageja kohustuseks oleks jäänud kanda kõik kahjud (sh tulevikus saamata jääv tulu). Teine võimalus oli säästa hagejat kahjunõuetest ja kasutada osaliselt valmisolevaid ruume ajutiseks majutuseks. Pooled leidsid tookord, et mõistlik on ruumide osaline kasutamine. Nimetatud põhjusel vajas ehitis ka kasutusluba. Poolte vahel oli töövõtulepingu nr 06-14 X osas kokku lepitud töövõtja (hageja) kohustuses töö üle anda ilma pisipuudusteta, kui töövõtja on täitnud kõik lepingu kohustused (leping p 10.3) ja ajal „kui töövõtja põhjendatult usub, et töö on valmis" ning teatama lepingu p 10.1 kohaselt kostjale 5 päeva kirjalikult ette, valmistades ette ehitise ülevaatuse akti. 01.03.2007 lepingumuudatuse kohaselt pidi töö olema lepingu X osa valmiduses olema üleandmiseks valmis hiljemalt 07.05.2007, kuid hageja andis töö ühes oluliste puuduste ja vaegtööde olemasoluga kostjale üle alles 06. novembril 2007 (hagiavalduse lisa nr 19). Seejuures vaegtööd sooritas hageja alles 15.04.2008 kuupäevaks (vt hagi lisa 27) ehk ligi aasta hiljem, kui oli algne töö üleandmise tähtaeg. Töövõtulepinguga kokku lepitud töö üleandmine toimub alles kogu töö valmimise järgselt, sest töö üleandmise hetkel läheb töövõtjalt tellijale üle ka juhusliku kahjustumise riisiko. Pooled on lepingu osas XII kokku leppinud, et töö akteerimine (ehitaja poolt esitatud töö üleandmise akti allkirjastamine) ei ole Tellija poolt Töö vastuvõtmise aluseks juhusliku kahjustumise riisiko ülemineku mõttes (leping p 12.3 ja p 12.3). Seega oli poolte vahel kokku lepitud nii lepingu X kui ka XII osa kohaselt töö üleandmises ajal, kui töövõtja põhjendatult usub töö valmidusse ja töö on võimalik üle anda ühes juhusliku kahjustumise riisiko üleandmisega töövõtjalt tellijale. Selline hetk saabus (kostja vastutulekust tulenevalt) alles 06. novembril 2007. Poolte vahel sõlmitud lepingu töö sooritamise eesmärgiks oli ehitada eksklusiivne Hotelli juurdeehitis koos SPA-ga, kusjuures hageja kinnitas, et ta on „tööde alal asjatundja ning omab Lepingu nõuetekohaseks täitmiseks teadmisi ja kogemusi". Võlaõigusseaduse § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Töövõtulepingus (punkt 2.1.1. d) ja projektdokumentatsioonis oli otseselt määratletud kindlaks tööde kvaliteet, mille hageja pidi tööde üleandmise ajaks saavutama, samuti oli poolte vahel täpselt kokku lepitud tööde vahetähtaegades. Hageja ei suutnud töid sooritada vahetähtaegadeks, kuigi kostja oli hagejale vastu tulnud ja pikendanud vastavalt hageja soovile töö lõpptähtaega ühe nädala võrra. Vahetähtaegade rikkumise puhuks olid
Tsiviilasi nr 2-08-51014 pooled kokku leppinud kahju hüvitamisele suunatud leppetrahvis, sest tööde vahetähtaegade rikkumise tõttu oli kostja sunnitud muutma oma tegevusplaane, sh ümber korraldama tellija hankes olevate toodete tarneid, muutma hilisemaks hotelli rentnikuga sõlmitud lepingust tulenevate renditasude graafikuid ja seetõttu katma laenukohustuse täitmiseks planeeritud ja saamata jääva rendi rahavooge muude finantseeringute arvelt jne. VÕS § 158 sätestab leppetrahvi mõiste, mille lg 1 kohaselt on leppetrahv ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadus on leppetrahvi nõude realiseerimise sidunud teatamisega mõistliku aja jooksul rikkumise avastamisest arvates. Hageja on tuginenud leppetrahvist teatamise mõistliku aja määratlemise osas ETÜ 2005 -le, mis ei ole pooltevahelise lepinguga seotud dokument, mistõttu tuleb hageja vastavad väited selles osas jätta tähelepanuta. Hageja ise märgib, et nimetatud akt on soovitusliku iseloomuga. Kõigil leppetrahvi arvestamist puudutavatel juhtudel, kui ilmnes hageja poolne tööde vahetähtaegadeks täitmisega hilinemine, teavitas kostja hagejat sellest, et nõuab leppetrahvi (23.04.07; 07.05.07; 10.05.07; 14.05.07) kui hageja konkreetseid töid tähtajaks ei soorita, sest vastavate tööde tähtajaks sooritamisest sõltus muuhulgas hageja hankes olevate tööde ja esemete paigaldamise võimalus ehitisse ja territooriumile ning täiendavate kulutuste kandmine, kui kostja hankes olevaid töid ei ole võimalik planeeritud ajal sooritada. Kostja esitas hagejale leppetrahvi maksmise rahalise nõude 31.05.2007. Kuigi hageja väidab, et töövõtulepingu töö anti kostjale üle juba 21. mail 2007, peeti veel mitu kuud protokollitud nõupidamisi ja koosolekuid puuduste likvideerimiseks, kusjuures hageja andis koosolekutel lubadusi tööde sooritamiseks täiendavateks tähtaegadeks ja kirjeldas planeeritavaid puuduste likvideerimise viise. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja viivitas ilmselgelt kohustuse täitmisega ja ei sooritanud vahetähtaegade töid isegi poolte vahel 01. märtsil 2007 kokku lepitud uueks lepingu lõpptähtajaks. Seega oli kostja õigustatud esitama leppetrahvi nõuet ja tasaarvestama leppetrahvi vastassuunalise kohustusega. Põhjusel, et hageja ei suutnud töövõtu tööd kostjale üle anda teatas kostja hagejale veelkordselt 16.07.07, et nõuab leppetrahvi maksmist. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS §197 lg 2 sätestatu kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tööde lõpptähtaja ja töö üleandmise osas on oluline ka töö käigus või lõppemisel koostatava dokumentatsiooni üleandmine tellijale. TsÜS § 58 sätestab, et asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised, kusjuures ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297;_2007, 24, 128) sätestab ehitamisele ja ehitamise dokumenteerimisele väga täpselt järgitavad nõuded. EhS § 31 sätestab ehitamise dokumenteerimise nõude, mille lg 1 kohaselt dokumenteerib ehitamise käigus tehtavad tööd dokument 6 lehel, lk 4ehitamist teostav isik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab ehitamise tehniliste dokumentide loetelu, mille kohaselt on ehitamise tehnilisteks dokumentideks ehitusprojekt ja selle muudatused; ehitustööde päevik; kaetud tööde aktid; töökoosolekute protokollid; muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid. Sooritatud töö üleandmisel on töövõtja seega kohustatud tellijale üle andma muuhulgas ka ehitustehnilise dokumentatsiooni, kui asja päraldise, muuhulgas dokumentatsiooni, mis tõendab ehitise ja sellesse paigaldatud esemete ohutust. Alles dokumentaalselt tõendatud ohutuse korral, mis vastab kehtestatud normatiividele, on tellija õigustatud vastu võtma töövõtu objekti.
Tsiviilasi nr 2-08-51014 Kui sooritatud mõõtmised ei vasta tegelikkusele või on muu oluline kõrvalekalle, ei ole tellija õigustatud tööd vastu võtma, sest sellega seatakse ohtu ehitise kasutajad. Kostja poolt tellitud ehitis on oma sisult eksklusiivne hotell – SPA, mis on sotsiaalsuunitlusega asutus. Kostja ei saanud seetõttu võtta ka riske majutada pooleldi valmis hoonesse kliente ilma, et kohalik omavalitsus ei oleks hinnanud ehitise ohutust. Hageja ei suutnud lepingutähtajaks ja mitu kaks kuud hiljemgi viia ohutuse seisundisse basseiniruumi põrandat. Projektile mittevastava kalde tõttu tekkivad ülemäärased veeloigud tekitasid külastajatele ohtu, sest veeloik kahhelkivil põhjustab libisemist, mis võib kaasa tuua kukkumisest põhjustatud surmaga lõppeva trauma. Samuti ei suudetud nõutavasse seisundisse viia seadmete müratasemeid ja kostjale üle anda müra mõõdistamise akte (vt hagi lisa nr 14) hoolimata hagejale antud korduvatest täiendavatest tähtaegadest. Veel 13.08.2007 oli olulises koguses töid lõpuni sooritamata ja puudused kõrvaldamata. Kostja tegi hagejale korduvalt ettepanekuid töö üle anda ja nimetas täiendavaid tähtaegu, kuid hageja ei olnud suuteline tööd puuduste tõttu üle andma. Seetõttu nõustus kostja töövõtulepingu töö 06.11.2007 vastu võtma vaegtööde olemasolul, esitades vastuvõtuaktile eriarvamuse 2 lehel. Töö üleandmise kuupäevaks oli hageja olnud viivituses 183 päeva, mis andis kostjale õiguse nõuda leppetrahvi summas 11,98 miljonit krooni. Põhjusel, et lepingus leppisid pooled kokku mõistliku leppetrahvi piirsummas 15% lepingu maksumusest, oli kostjal õigus leppetrahvile summas 4 909 000 krooni ümardatuna töövõtja kasuks. Vastassuunalise kohustusena oli kostjal õigus leppetrahvi nõue tasaarvestada lepingu lõppemisel hagejale makstava töövõtutasu arvel. Seega on esitatud hagi alusetu nii põhinõude kui ka põhinõudelt nõutud viiviste osas. Kostja seisukoht menetluskulude jaotuse osas. Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb määrata selle poole kanda, kes on põhjustanud asjatu kohtuvaidluse. Asjatu vaidluse on põhjustanud hageja, kes ei täitnud lepinguga võetud kohustust ka kostja poolt antud täiendavate tähtaegade jooksul. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud asjas, sh kostja lepingulise esindaja esinduskulud määrata hageja kanda. Täiendavates vastuväidetes hagile on kostja märkinud järgmist: Vaidluse asjaolud
1.Töövõtulepingu Töö ei olnud 2007. aasta kevadel ega isegi 06. novembril 2007 täies mahus täidetud Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 sätestab töövõtulepingu mõiste, mille lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja vahel 21. augustil 2006 sõlmitud töövõtulepingu nr 06-14 objektiks oli hotelli Arensburg juurdeehitise ehitustööde (lepingus nimetatud kui Töö) teostamine lepingu lisas nr 1 toodud Pakkumiskutse dokumentatsioonile ja töövõtja (hageja) pakkumisele ja lisas nr 2 toodud projektdokumentatsioonile vastavas mahus Lisas nr 3toodud tööde teostamise graafikutega (vt leping p 1.1). Lepingu p 1.2. oli kokku lepitud, et: „Töö tähendab Lepingu punktis 2.1.1 nimetatud dokumentides (edasipidi nimetatud Lepingudokumendid) kindlaks määratud lõpetatud ehitustööd, sisaldades endas kogu ehituseks vajaliku tööjõu kulu, kõik materjalid ja ehitustöös kasutatavate seadmete kulu, aga samuti eriosade tööprojektide koostamist, ehitisse projektdokumentatsiooni kohaselt monteeritavad seadmed ja inventar. Töö sisaldab ka vajaliku kulu Töö organiseerimiseks, dokumenteerimiseks, samuti vajalike lubade, kaasa arvatud Ehitusobjekti kasutuslubade, va ehituslubade saamiseks. " Käesoleva vaidluse osas tuleb esile tõsta, et Töö tähenduse hulka kuulus muuhulgas ka: Lepingu p 2.1.1 nimetatud dokumentides kindlaks määratud lõpetatud ehitustööd, mis kohustas hagejat koostama ka eriosade tööprojekte, hankima ja paigaldama seadmeid ja inventari.
Tsiviilasi nr 2-08-51014 Lepingu p 1.3.1.3 sätestas töö eesmärgi ja tulemuse: „ Lepingu eesmärgiks on ja Töö tulemuseks peab olema nõuetekohaselt ehitatud ja olemasoleva hotelliga seotud juurdeehitis ning sellele väljastatud kasutusluba. " Lepingus sätestatu seab poolte vahel kokkulepitud tööle lepingu p 2.1.1 dokumentides kehtestatud kvaliteediga ja kogusega määratletud lõpetatud ehitustöö, mis sisaldab muuhulgas ka paigaldatud süsteemide ja seadmete häälestamist, ehitise ruumide temperatuurirežiimide saavutamist, müratasemete jm parameetrite mõõtmist ning kehtestatud nõuetele vastava tulemuse saavutamist ning ka vastavust tõendava dokumentatsiooni esitamist. Seega ei olnud kokkulepitud Töö hõlmatud üksnes ehitise püstitamisega (asja valmistamise või muutmisega), vaid kokkulepitud töö oli määratletud tunduvalt laiemalt, sisaldades ka muid kohustusi. Kostja peamiseks kohustuseks oli aga lepingu p 8.1. kohaselt tasuda „...Töö nõuetekohase ja tähtaegse teostamise eest... ", seega on Töö eest tasu maksmise kohustus sõltuv ka kvaliteedi ja tähtaja nõuete täitmisest. Riigikohus on 29.09.2003 lahendis nr 3-2-1-99-03 (RT III 2003, 28, 295) viidanud, et nii tsiviilkoodeksi kui võlaõigusseaduse regulatsiooni järgi on töövõtuleping suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Töövõtjal on õigus saada tasu siis, kui tööettevõtulepinguga võetud kohustus on täies mahus täidetud.
1.Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust olid pooled kokku leppinud, et hageja sooritab Töö lepingus ja lepingudokumentides nimetatud kindlas kvaliteedis ja tähtajaks ning selles, et kostjal on üksnes Töö nõuetekohase ja tähtaegse teostamise eest kohustus maksta lepingus kokku lepitud tasu.
2.Hageja väide projekti oluliste puuduste ja kostja väidetavate nõuete kohta „..et ehitustöid tehtaks teisiti kui näsi ette projektdokumentatsioon". Hageja väidab, nagu oleks sisaldanud projektdokumentatsioon olulisi puuduseid, mis koos kostja poolt nõutavate lisatöödega põhjustasid väidetavalt ehitustegevuse tähtaegadest mittekinnipidamise. Kostja viitab, et hageja esindaja on esitanud teadvalt eksitavaid väiteid ja ei ole väljendanud töövõtu käigus tegelikult asetleidnud asjaolusid. Vastavalt lepingu p 1.2 kuulus eriosade tööprojektide koostamine hageja kui töövõtja otseste kohustuste hulka. Eesti Standard EVS 811:2002 p 7 kohaselt (lisa 1) sisaldab ehitusprojekt üldjuhul järgmisi osasid: • Asendiplaan • Arhitektuur • Sisearhitektuur • Tarindid (konstruktsioonid) • Soojusvarustus, küte, ventilatsioon • Veevarustus ja kanalisatsioon • Elektripaigaldis Sama standardi p 8 kohaselt on tööprojekt ehitusprojekti kolmas staadium, mis on määratud põhiprojekti lahenduse detailiseerimiseks, arvestades ehitusettevõtja valikuid tööde tehnoloogia osas ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist. Tööprojekt esitatakse projektiosade ja tööliikide kaupa eraldi. Hageja oli ehitise eriosade põhiprojektidest teadlik juba enne lepingu sõlmimist, sest tegi nende alusel hinnapakkumise. Lepingu sõlmimisel said lepingu p 2.1.2 nimetatud põhiprojektid lepingu lahutamatuteks lisadeks. Hageja ei ole kordagi väitnud, et mõni lepingu lisadest oleks saamata jäänud. Seega olid lepingu sõlmimise hetkel hageja valduses kõik lepingus nimetatud eriosade põhiprojektid ja eskiisprojektid ja hagejal oli võimalus asuda kohustust täitma ning tellida tööprojektid. Hageja jättis kohustuse täitmata ja projekti tööprojektid tellimata, mistõttu avaldusid ebakohasused hagejale ootamatult. Kuigi kostja korduvalt osundas sellele, et tööprojektid on hageja hankes, jättis hageja tööprojektid tellimata
Tsiviilasi nr 2-08-51014 ja ehitustegevuse jätkuvuse huvides pöördus kostja projekteerija poole detailsete lahenduste kiiremaks saamiseks.
3.Hageja väited ehitustööde sooritamise viivituse kohta arvukate muudatus- ja lisatööde tegemise tõttu ei vasta tegelikkusele Hageja väidab hagi punktis 3: „ Arvukate muudatus- ja lisatööde tegemise tõttu ilmnes 2007. aasta veebruarikuus, et hageja ei suuda järgida töö graafikus ettenähtud tähtpäevi... " Kostja viitab, et hageja poolne kohustuse täitmata jätmine - tööprojektide hankimata jätmine hageja poolt, oli üheks põhjustest, miks hageja ei suutnud erinevaid tööetappe omavahel siduda ja põhjustas tagajärjena tööde hilinemise. Peamine põhjus tööde hilinemises seisnes aga selles, et hageja oli suunanud oma töötajad 2006. aasta sügisel muudele objektidele ja hilines teadlikult planeeritud tööde alustamisega. Samuti suhtus hageja vastutustundetult tööde sooritamise graafiku täitmisse, kui andis töötajatele kollektiivselt 2006 aasta lõpul ja 2007 aasta alguses ilma põhjuseta puhkepäevi 5 riiklikult tunnustatud tööpäeva ulatuses, peatades töö objektil 23 detsembrist kuni 03. jaanuarini 2007. Hageja hilinemist tööde sooritamisega ja kostja poolt teate esitamist leppetrahvi nõudmise kohta tõendavad kostja arvates alljärgnevad kohtule esitatud dokumendid: • Objekti erakorralise koosoleku protokoll 06. oktoobrist 2006 nr 6 (lisa 2) sisaldab kostja kui tellija väidet, milles tellija veelkordselt osundab: „kõik vajalikud tööjoonised on ehitaja hankes" - kostja pidas silmas tööprojekte. Viidatud kuupäeva protokoll ei kajasta mahajäämust ehitustegevuses. Kuigi lk 2 ei ole eriarvamusi protokollis väljendatu kohta väljendatud, jättis hageja kostja nõudest hoolimata tööprojektid tellimata. Protokollis ei ole fikseeritud, et oleks lisatöid sooritatud või kokkuleppeid lisatööde kohta sõlmitud. • Objekti koosoleku protokoll 23.10.2006 nr 9 (lisa 3) väljendab, et hageja tööd on üldgraafikust maas 3 päeva ja basseini valu on planeeritud 43. nädal. Protokollis ei ole fikseeritud, et oleks lisatöid sooritatud või kokkuleppeid lisatööde kohta sõlmitud. • Objekti koosoleku protokoll 30.10.2006 nr 10 (lisa 4) tõendab, et hageja tööd on graafikust maas 3 päeva monoliitsete konstruktsioonide osas ja hageja on basseini valutööd ühe nädala edasi lükanud - planeeritud algusega 44. nädal. Kuigi tööjooniste koostamine on hageja ülesanne, kurdab hageja akende sidumise detailjooniste puudumist. Protokollis ei ole fikseeritud, et oleks lisatöid sooritatud või kokkuleppeid lisatööde kohta sõlmitud. • Objekti koosoleku protokoll 06.11.2006 nr 11 (lisa 5) tõendab, et hageja tööd on graafikust maas 2 nädalat ja hageja on basseini valutööde tähtaja mööda lasknud (planeeritud algus 44. nädal). Protokollis ei ole fikseeritud, et oleks lisatöid sooritatud või kokkuleppeid lisatööde kohta sõlmitud. • Objekti koosoleku protokoll 13.11.2006 nr 12 (lisa 6) tõendab, et hageja tööd on graafikust maas 2 nädalat. Protokollis ei ole fikseeritud, et oleks lisatöid sooritatud või kokkuleppeid lisatööde kohta sõlmitud. • Objekti koosoleku protokoll 27.11.2006 nr 14 (lisa 7) tõendab, et hageja tööd on protokolli koostamise seisuga graafikust maas 2 nädalat, kusjuures hageja alles sooritab basseini põranda valu (tähtaeg möödunud). Hageja on unustanud basseini põrandasse trappide paigaldamise ja teeb ettepaneku trappide paigaldamiseks seinte äärde. Hageja pakkumine tõendab, et nimetatud hetkel puudus hagejal vastav tööjoonis, kuigi tööjoonised olid hageja hankes.
Tsiviilasi nr 2-08-51014 Protokollis ei ole fikseeritud, et oleks lisatöid sooritatud või kokkuleppeid lisatööde kohta sõlmitud. • Objekti koosoleku protokoll 04.12.2006 nr 15 (lisa 8) tõendab, et hageja tööd on protokolli koostamise seisuga graafikust maas juba 3 nädalat. Hageja küsimused dokument 14 lehel, lk 4 tõendavad, et nimetatud hetkel puudusid hagejal vastavad tööjoonised, kuigi tööjoonised olid hageja hankes. Protokollis ei ole fikseeritud, et oleks lisatöid sooritatud või kokkuleppeid lisatööde kohta sõlmitud. • Objekti koosoleku protokoll 11.12.2006 nr 16 (lisa 9) tõendab, et hageja tööd on protokolli koostamise seisuga graafikust maas 3 nädalat. Hageja väited ebakõlade kohta projektis tõendavad, et nimetatud hetkel puudusid hagejal vastavad tööprojektid, kuigi tööprojektid olid lepingu p 1.2 kohaselt hageja hankes. Protokollis ei ole fikseeritud, et oleks lisatöid sooritatud või kokkuleppeid lisatööde kohta sõlmitud. • Objekti koosoleku protokoll 18.12.2006 nr 17 (lisa 10) tõendab, et hageja tööd on protokolli koostamise seisuga graafikust maas 3 nädalat ja kostja on esitanud eriarvamuse hageja taotlusele lepingu lõppkuupäeva muutmise kohta. Hoolimata 3 nädalasest viivitusest, otsustab hageja tööde sooritamise jõulude ja aastavahetuse tõttu peatada perioodiks 23. detsember kuni 03. jaanuar 2007, kuigi 2006 aasta detsembrisse jäi 4 tööpäeva (26, 27,28, 29. detsember) ja ka 02. jaanuar 2007 oli riiklikult tunnustatud tööpäev (teisipäev). Seega loobus hageja ilma olulise põhjuseta 5 tööpäevast, võttes teadlikult riski, et lepinguline kohustus võib jääda tähtajaks täitmata. Protokollis ei ole fikseeritud, et oleks lisatöid sooritatud või kokkuleppeid lisatööde kohta sõlmitud • Objekti koosoleku protokoll 03.01.2007 nr 18 (lisa 11) tõendab, et hageja tööd on protokolli koostamise seisuga graafikust maas 3 nädalat. Omaniku järelvalve teeb märkuseid olulistele puudustele - sertifitseerimata alltöövõtja osas ja montaaživahuga harukarpide kinnitamise kohta Protokollis on fikseeritud lisatööde hinnapakkumine välisavatäidete muudatuste kohta. Ehitaja ei ole taotlenud lisatöö tõttu ehitustööde lõpptähtaja muutmist. • Objekti koosoleku protokoll 22.01.2007 nr 21 (lisa 12) tõendab, et hageja tööd on protokolli koostamise seisuga graafikust maas 3 nädalat. Protokollis ei ole fikseeritud, et oleks lisatöid sooritatud või kokkuleppeid lisatööde kohta sõlmitud. • Kostja 13.02.2007 kiri hagejale (lisa 13), mis on hageja esindaja Ago Arge poolt allkirja vastu võetud, väljendab selgelt kostja pretensioone ja kahtlust selle kohta, et hageja ei suuda tööd lepingu lisas nr 3 kokku lepitud tähtajaks lõpetada. Kostja viitab põhjendamatutele viivitustele monoliitvalutöödega alustamise osas, katusetarindite paigalduse osas ja sooritatud tööde kvaliteedi kohta. Kostja teatab, et kavatseb nõuda leppetrahvi leping p 13.4 alusel, kui hageja vahetähtaegadest kinni ei pea. Samuti viitab kostja varasemale, 15.12.2006 elektronkirjale (lisa 14), milles kostja juba kaks kuud varasemalt nõudis hagejalt kohustuste kohast täitmist ja tööde graafikujärgset sooritamist. • Objekti koosoleku protokoll 19.02.2007 nr 25 (lisa 15) tõendab, et hageja tööd on protokolli koostamise seisuga katuse osas graafikust maas 3 nädalat, põrandate osas nädal ja viimistlustöid on alustatud graafiku järgselt. Protokollis on fikseeritud, et lisatööde hinnapakkumist ei pea kostja aktsepteeritavaks. Kostja peab nimetatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatuks, et viivituse ehitustööde sooritamises põhjustas hageja oma hoolimatu suhtumisega tööde tähtaegsesse sooritamisse.
Tsiviilasi nr 2-08-51014 Tõendatud on ka asjaolu, et kostja teatas hagejale vahetähtaegade ületamisel leppetrahvi nõudmise kavatsusest juba 13.02.2007.
4.Lepingujärgse Töö lõpetamiskokkuleppest Hageja esindaja püüab väita, nagu käsitleks lepingu punkt X erinevaid töö lõpetamise etappe ja nagu oleks lepingu p 10.1 ja 10.2 mõtte kohaselt primaarseks Töö valmidusastme kinnituseks ehitisele kasutusloa saamine, mitte aga Töö tähtaegne ja kvaliteedile vastav valmidus. Kostja osundab, et hageja esindaja ei käitu heauskselt, sest püüab fakte moonutades õigustada hageja olulist lepingurikkumist. Lepingu sõlmimisel oli kostja eesmärgiks, et lepingu Töö saaks lõplikult sooritatud ja kostjale kokkulepitud kvaliteedis (sh dokumentatsioon vt leping p 13.4.3) ning ilma puudusteta (vt leping p 10.1) üle antud hiljemalt 30.04.2007. Seega oli kostja õigustatud ootus saada lepingudokumentides sätestatud kvaliteedile vastav Töö oma kasutusse hiljemalt 30.04.2007 Töö seisund üleandmise hetkel oli lepingu p 10.1 väga täpselt sätestatud: „Kui töövõtja põhjendatult usub, et Töö on valmis, kuid mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva enne Lõpetamistähtpäeva, teatab Töövõtja kirjalikult Töö lõpetamisest Tellijale ja omanikujärelevalve teostajale ning koostab Ehitise ülevaatuse akti." Seega sätestas lepingu p 10.1 komplekskoosseisu, mille kohaselt: • Hageja pidi põhjendatult uskuma, et töö on valmis - ehitusettevõtja saab põhjendatult uskuda, et Töö on valmis üksnes sellisel hetkel, kui ehitustegevus on täilikult lõpetatud, töövahendid on eemaldatud ja töötajad töö sooritamise lõpetanud (sh ehitusjärgne koristus on sooritatud), täitedokumentatsioon on nõuetekohaselt koostatud, sh on tehniliste parameetrite mõõtmise aktidega fikseeritud paigaldatud seadmete töö vastavus kehtivatele nõuetele, ja ehitis, seadmed ning kogu dokumentatsioon, muuhulgas Töö üleandmise akt on puudusteta ning tellijale üleandmiseks valmis seatud. • Töövõtja kohustus eelnevas punktis kirjeldatud tingimuse saabumisel, kuid mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva enne Lõpetamistähtpäeva, kirjalikult teatama Töö lõpetamisest Tellijale ja omanikujärelevalve esindajale; • ning koostama Ehitise ülevaatuse akti. Võttes aluseks lepingu lisa nr 3 muudatuse, pidi Hageja seadusjärgne esindaja seega 5 tööpäeva enne Lõpetamistähtpäeva (so 30.aprillil 2007) uskuma, et Töö on valmis. Vastavat uskumist või uskumise puudumist ei ole kostjal võimalik tõendada. Küll on aga võimalik tõendada asjaolu, et isegi kui hageja seadusjärgne esindaja võis uskuda, et Töö on valmis, ei olnud selline uskumine objektiivselt põhjendatud, sest: • Hagejal puudus nimetatud hetkel elektripaigaldise katse-mõõtetööde aruanne. Vastav aruanne nr 10/10/1175 saadi 10.05.2007 kuni 31.05.2007 korraldatud mõõtetööde alusel alles 04.06.2007 (lisa 16) • Hagejal puudus Valgustugevuse mõõtmise aruanne, vastav aruanne valmis alles 23. juulil 2007 (lisa 17), ligi kolm kuud hiljem. • Hagejal puudus nõuetele vastav hotelli müra mõõdistamise akt. Hageja sooritas müra korduvmõõdistamise alles 25. juulil 2007 (lisa 18). • Veel 18.07.2007 puudusid järgmised dokumendid: Mõõdistusdokumendid elektrikaablite välistrasside kohta, soojustrassi kohta, vertikaalplaneerimise kohta, dokument 14 lehel, lk 6 sadeveekanalisatsiooni kohta, elektripaigaldiste kohta koos kilpide skeemidega, töökohtade valgustugevuse mõõtmise kohta, ruumide temperatuuride, õhuniiskuse ja müra mõõdistamistulemuste kohta (lisa 19). • Hagejal puudusid nimetatud ajal veel sadeveetrasside teostusjoonised ja sisekliima parameetrite mõõtmistulemused, mis anti kostjale üle alles 08.08.2007 (lisa 20).
Tsiviilasi nr 2-08-51014 • Samuti ei olnud hagejal nimetatud ajal veel ventilatsioonisüsteemide poolt tekitatava mürataseme mõõtmistulemuste akti (Amercon töö nr 070848), mis anti hageja poolt üle alles 23.08.2007.a.(lisa 21), mis isegi nimetatud ajal ei vastanud esitatud nõuetele (lisa 22). • Nimetatud ajal ei olnud numbritoad ja basseinipõrand lepinguga ettenähtud kvaliteeti saavutanud. Tubade laetapeedid ripendasid keskelt ja äärtest ning olid osa tubades paigaldatud aktsepteerimatu praaktööna. Seda puudust ei suutnud hageja likvideerida isegi 2008. aasta kevadeks ja pooled sõlmisid kokkuleppe osa tubade lagede värviviimistluse alla viimise kohta, samuti oli kostja sunnitud võtma vastu hagejalt puudulike kalletega basseinipõrandad 15.04.2008 (lisa 23), kuigi isegi selleks kuupäevaks ei suutnud hageja normatiividega ettenähtud basseinipõranda kaldeid tagada(vt ka hagi lisa 27). • Veel 05. juulil 2007 kinnitab hageja oma kirjas nr 1.06/269.2 (vt hagi lisa 11 lk 2), et soklikorruse tööruumidele ja basseinikompleksi ruumidele ei ole saavutatud nõutavaid temperatuure ja asjaolu, et juurdeehitise jahutussüsteem ei ole seatud töökorda. Lepingu p 3.1.1.1 kohaselt kohustus hageja:"... töö teostama ja lõpule viima vastavalt Lepingudokumentidele ja kõikidele Töö kvaliteedi, teostamise ja lõpetamise osas kehtivatele õigusaktidele, normidele ja standarditele, Lepingus kokkulepitud tähtpäevadeks.''' Seega kinnitas hageja lepingu allkirjastamisega kohustust sooritada Töö nii vahetähtpäevadeks kui ka kokku lepitud lõpptähtpäevaks, so 07.05.2007. Viidatud tõenditele toetudes on kostja arvates kohane väita, et 30. aprill 2007 ei olnud Töö sellises valmidusastmes, mis oleks võimaldanud hageja seadusjärgsel esindajal põhjendatult uskuda Töö valmidust. Lisaks eelnevale ei esitanud hageja tellijale ega tellija järelevalvele kirjalikku teatist Töö valmiduse kohta. Kostja, samuti kostja omanikujärelevalve ei ole sellist dokumenti hagejalt 2007. aasta kevadel saanud.
5.Hageja ei andnud 2007 kevadel kostjale ehitist üle. Kasutusloa aluseks olev akt ei anna hagejale õigust lugeda Töö või ehitis vastuvõetuks töövõtjalt. Oluliseks tuleb lugeda fakti, et hageja ei ole 2007. aasta kevadel kostjale esitanud ühtegi Töö üleandmise akti ega nõuetekohast Ehitise üleandmise akti, millega hageja oleks kostjale Töö või Ehitise üle andnud Kuigi hageja viitab hagiavalduses korduvalt kasutusloale ja nimetatud loa aluseks olevale aktile, puudub hagejal igasugune õigus vastavale aktile toetuda. 21.05.2007 kuupäeva kandev Ehitise ülevaatuse akt on Arens Vara OÜ poolt esitatud komisjonile, eesmärgiga taotleda ehitisele kohaliku omavalitsuse poolt antav kasutusluba. See akt ei fikseeri hageja ja kostja vahelises lepingus kokkulepitud ehitustööde üleandmist, veel vähem hageja ja kostja töövõtulepingus nimetatud Töö vastuvõtmist. Nimetatud aktiga ei ole hageja EBC Ehitus AS mitte kellelegi mitte midagi üle andnud. Aktis on fikseeritud EBC Ehitus AS üksnes kui ehitustööde teostaja. Samuti ei ole EBC Ehitus AS -ilt selle akti alusel mitte keegi mitte midagi vastu võtnud. Kostja nõuetele teatada Töö lõpptähtaeg, hageja kohaselt ei vastanud ja kirjalikku Töö valmisolekut kinnitavat üleandmise akti kostjale ja omanikujärelevalvele ei esitanud. Lepingu p 7.1 kohaselt esitab Töövõtja Tellijale ja omanikujärelevalve teostajale kinnitamiseks teostatud töö akti üks kord kuus hiljemalt viis (5) tööpäeva enne kalendrikuu lõppu. Punkt 7.2 kohaselt ei loeta kättesaamise kuupäeva märkimist aktile ja akti allkirjastamist kättesaamise kohta akti aktsepteerimiseks. Hageja ei ole 2007. aasta kevadel kostjale ja omanikujärelevalve esindajale esitanud ehitustööde lõpetamise kohta kirjalikku Ehitise või Töö üleandmise akti, mistõttu puudub igasugune alus väita hageja valmisolekut Töö üleandmiseks enne 06. novembrit 2007. Ka 06. novembril 2007 ei olnud Töö valmis töövõtulepingu lõpliku üleandmise- vastuvõtmise tähenduses, sest tööd ei olnud töö üleandmise hetkeks sooritatud lepingu p.10.3 kokku lepitud kvaliteedis „kus kõik pisipuudused on likvideeritud ja töövõtja on täitnud kõik lepingu kohustused', sest hoolimata töövõtjale antud täiendavatest tähtaegadest esinevad akti koostamise seisuga alljärgnevalt nimetatud praak ja vaegtööd:
Tsiviilasi nr 2-08-51014 hotelli eksklusiivsetes numbritubades oli laetapeetide paigaldustöö sooritatud keskmisest tunduvalt madalama kvaliteediga, sh kümnes numbritoas oli töö tulemuseks praak; soklikorruse siseruumide seinaviimistlus oli osaliselt tursunud, tõenäoliselt välisseina ebakorrektse või puuduliku niiskusisolatsiooni tõttu, mis avaldus ehitaja poolt ühe välisseina äärise avamisel; SPA basseiniruumi põrandakalded ei vastanud ja ei vast ka hagi vastuse koostamise ajal projektis ettenähtule, mistõttu tekivad libisemist põhjustavad ja seega klientidele ohtlikud veeloigud. - SPA basseinikompleksi tehnosüsteemid (peamiselt ventilatsioonisüsteem) ei võimalda saavutada ettenähtud sisekliima parameetreid, mistõttu oli basseinikompleksi ja sellega seotud teenindusruumide kasutamine oluliselt raskendatud nii patsientide kui ka teenindava personali poolt, sest basseiniruumide temperatuuri ettenähtud režiimi seadmisel tekib tagajärjena liigkõrge temperatuur sama korruse teistes teenindusruumides. Basseiniruumide temperatuuri alandamise korral, aga ei ole võimalik klientide teenindamiseks ettenähtud režiimil kasutada basseiniruume. Hageja ei esitanud kostjale isegi 06. novembriks 2007 siseruumide temperatuurija niiskusparameetrite mõõtmistulemusi, mis oleks tõendanud, et basseinikompleksi erinevates ruumides oleks üheaegselt võimalik saavutada arhitektuurse osa põhiprojektis (vt leping p 2.1.2b) kehtestatud tingimusi, eelkõige ruumide temperatuure. Hageja, kes lepingu p 2.3.2.1 kohaselt on kinnitanud, et on Tööde alal asjatundja ning omab lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi" ja on võtnud lepingu p 3.1.9.1 c) all kirjeldatud kohustuse teatada Lepingudokumentide kontrollimisel ja võrdlemisel avastatud veast, vastuolust või puudujäägist ei ole kostjat enne ehituse alustamist või ehituse käigus teavitanud asjaolust, et basseinikompleksi erinevate ruumide erinevaid temperatuure ei ole võimalik projektis kavandatud süsteemi väljaehitamisega saavutada. Kostja viitas 06.11.2007 Töö vastuvõtmise eriarvamuste deklaratsioonis (lisa 24), et eelnevalt nimetatud puudused takistavad oluliselt hotelli juurdeehitise eesmärgipärast kasutamist kvaliteetsete SPA teenuste osutamisel ja võivad kaasa tuua külastajate huvi vähenemise ning tekitada kostjale majanduslikku kahju. Märkimisväärne on ka asjaolu, et SPA basseinikompleksi ebakohane temperatuurirežiim põhjustas 2007 aasta kevadel töölepingute ülesütlemist hotelli SPA osa töötajate poolt. Kostja on korduvalt osundanud, et tal puudub kohustus tasuda ebakvaliteetse töö (praaktöö) või lõplikult sooritamata (vaegtöö) eest. Seetõttu kostja teatas hagejal deklaratsioonis, et vaegtööde ja praaktööde sooritamiseks kuluv rahaline väärtus arvestatakse maha kostja poolt töö üleandmise järgselt väljamakstavast summast ja makstakse hagejale välja alles vastava töö tähtaegse ja nõutavas kvaliteedis sooritamise ja üleandmise järgselt. Kostja toonitas deklaratsioonis, et lõppakti allkirjastamisega ei kiitnud kostja heaks hageja töö ebakvaliteetsust (praaktööd) ega kohaselt sooritamata töid (vaegtöid). Lisaks teatas kostja, et hageja poolt on lepinguga kokku lepitud Töö tähtaeg ületatud juba määral, millega on kaasnenud kostjale olulised ebamugavused ja tekkinud ka majanduslik kahju. Seetõttu teatas kostja et ei loobu leppetrahvi nõudest hageja vastu ja nõuab töövõtjalt leppetrahvi maksmist täies ulatuses, so 15% lepingu maksumusest, mis lõppaktis kajastatud lepingumaksumuse kohaselt moodustas summa 4 909 000 krooni (neli miljonit üheksasada üheksa tuhat krooni). Kostja avaldas deklaratsioonis veendumust, et töövõtulepinguga nr 06-14 kokku lepitud töö üleandmise ja vastuvõtmise lõppakti allkirjastamise ja töö vastuvõtmise edasilükkamine ei olnud kummagi lepingupoole huvides hoolimata vaegtöödest. Üksnes seetõttu võttis kostja deklaratsioonis väljendatud seisukohti arvestades töö 06.11.2007 vastu ja allkirjastas 21. augustil 2006 sõlmitud töövõtulepingu nr 06-14 alusel sooritatud Töö lõppakti. Seega saab kostja arvates Töö vastuvõtmiseks kostja poolt lugeda üksnes 06.11.2007 kuupäeva.
Tsiviilasi nr 2-08-51014
6.Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe tööfrondi üleandmiseks enne Töö üleandmist tellijale, mille rikkumine tõi kaasa leppetrahvi maksmise kohustuse tulenevalt lepingu p 13.4 Lepingu lisa nr 3 „Töö graafik" kokkuleppe sõlmimisel tööfrondi üleandmise kohta oli eesmärgiks, et kostjale antakse sisustamiseks, sh ehitisega seotavate sisustuselementide paigaldamiseks, ehitise osa ruume üle enne Töö lõplikku üleandmist-vastuvõtmist. Pooled leppisid kokku, et: • Katusekorruse lõppkoristus ja üleandmine kostjale toimub 26.04.2007 - so kuu aega enne Töö lõpliku üleandmise kuupäeva; • 1. korrus antakse üle lõppkoristuse järgselt 23.04.2007; • Keldrikorrus antakse üle 22.04.2007; • 2. korrus antakse üle 28.04.2007; jne Hageja täitis võetud kohustuse tunduva hilinemisega ja andis keldrikorruse üle 18 päevase hilinemisega alles 10.05.07, I korruse 24 päevase hilinemisega alles 17.05.07, katusekorruse 29 päevase hilinemisega 25.05.2007, välisvõrgud 18 päevase hilinemisega alles 15.05.07, II korruse alles 10.05.07, so 12 päevase hilinemisega, basseini peale plaatimist alles 11.05.07, so 9 päevase hilinemisega, tehnosüsteemid 24 päevase hilinemisega 31. maiks 2005, heakorra 21 päevase hilinemisega 28.05.2007 ja teatas kostjale 31.05.2007 alusetult töö lõpptähtaja saabumisest. Samas ei esitanud hageja kostjale kohast Töö üleandmise- vastuvõtmise lõppakti ja täitedokumente, mis võimaldanuks kostjal asuda ehitist ja dokumente üle vaatama ja puuduseid fikseerima.
7.Lepingu p 13.4 annab kostjale õiguse tasaarvestada leppetrahv töövõtu tasu arvelt. Lepingu p 13.4 sätestab:" Tööde vahetähtaegade ületamisel on Tellijal õigus jätta töövõtjale maksmata 0,2% Lepingu maksumusest päevas, kuni töövõtja viivituse likvideerumiseni. Juhul kui tööde vahetähtaegade viivitus ületab kolme nädala piiri on Tellijal õigus Leping katkestada ja nõuda Lepingu tagatise tasumist."Sõnastus „Tellijal on õigus jätta töövõtjale maksmata" andis töövõtjale ühepoolse õiguse arvestada iga töö tähtajaks esitamata jätmise korral leppetrahvi 0,2% päevas lepingumaksumuselt ja nimetatud leppetrahv töövõtutasust tasaarvestada. Põhjusel, et kostja oli 13.02.2007 hagejale teatanud leppetrahvi arvestamise ja sissenõudmise kavatsusest leping p 13.4 alusel, kui hageja jätab töö vahetähtaegadeks sooritamata, oli kostja poolne leppetrahvi arvestamine ja tasaarvestamine töövõtu tasuga õigustatud ja lepingus kokkulepitule vastav. Kuigi lepingus kokku lepitud sõnastus ei seadnud kostjale kitsendusi p 13.4 nimetatud leppetrahvi arvestamise ja tasaarvestamise määrale, lähtus kostja lepingu p 13.5 mõttest, mille kohaselt leppisid lepinguosalised mõistlikuks leppetrahvi suuruseks kokku 15% lepingumaksumusest. Hageja kohustus maksta leppetrahvi tulenes tööde vahetähtaegade olulisest ületamisest, mis kahjustas kostjat ebamõistlikult, sest kostja ei saanud alustada sisustuse paigaldamisega ja puudus võimalus ka ruume sihtotstarbeliselt kasutama hakata. Lisaks eelnevale langes hageja viivituse tõttu ära võimalus finantseerida laenukohustust uue hotelli ja SPA osa täiendavate rahavoogude arvel, sest ruumide kasutusse võtmine hilines oluliselt planeerituga võrreldes (vt kostja leppetrahvi nõue 31.05.2007). Vastavalt kostja ja hageja vahelise lepingu p 3.1.13.4 alusel kohustus hageja vastama kõikidele lepingu täitmise käigus Tellijalt ja/või Tellija esindajatelt saadud kirjalikele pöördumistele viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe (2) tööpäeva jooksul, samas vormis. Kostja andis hagejale üle kirjalikus vormis leppetrahvi nõude allkirja vastu 01.06.07. Hageja sellele nõudele lepingus toodud tähtaja jooksul ei vastanud. Seega eiras hageja lepinguga võetud kohustust ja kostjal tekkis tasaarvestuseks õigus hageja vastuväidetest hoolimata. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täitaja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Tsiviilasi nr 2-08-51014 Seega sooritas kostja leppetrahvi sissenõudmise nii lepingus kui seaduses sätestatut järgides ja hageja vastupidised väited on alusetud .
8.Hageja jättis lepingulised kohustused olulises osas täitmata, mistõttu on kostjal vastunõue Hageja võttis lepingu allkirjastamisega kohustuse teostada Töö lepingu p 3.1. tingimustele vastavalt. Lepingu töö hulka kuulus vahetult ka tehnosüsteemide paigaldus ja väljaehitus, vastavalt KVJ projekti seletuskirjale, mille vastuvõtmist hageja esindaja Ago Arge on projekti seletuskirja iga lehte allkirjastades kinnitanud (lisa 26). Seega on hageja tõendanud nimetatud projektdokumentatsiooni kättesaamist ja selles esitanud nõuete aktsepteerimist. Viidatud dokumentatsioon sisaldab olulisi nõudeid töövõtjale: „ Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama või tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja, "(vt vastuse lisa 26 lk 5 keskel). Ka KVJ projekti osas kuulub vajalike tööjooniste koostamine töövõtja hankesse: „.muuhulgas tehniliste ruumide paigaldamisjoonised ja mõõdistamisjoonised seadmete vundamentide kohta, ka luukide, raamide, võrede jms kinnitamise joonised konstruktsiooni külge; katusele paigaldamine, seadmete ja nende kandekonstruktsioonide paigaldamisjoonised; reguleerimisseadmete joonised, töövõttu kuuluvate reguleerimisseadmete kohta ja nende juhtmestiku joonised. " (vt vastuse lisa 26 lk 7). Lisaks eelnevalt loetletule sisaldab nimetatud seletuskiri töövõtjale esitatavad nõuded kaetud tööde kohta (lisa 26 lk 8), garantiiremondile (lk 9), ruumide temperatuurile (lk l0), maksimaalsele lubatud müratasemele ruumides (lk 13 ja lk 17), torustiku paigaldamisele (lk 18), torustike läbipesule ja survekatsetustele ning dokumenteerimise nõuetele (lk 19), õhuvoolude reguleerimisele ja mõõtmisele (lk 21) ja mõõtmistulemuste dokumenteerimisele (lk 23), mida hageja ei ole nõuetekohaselt teinud ja mille kohta ei ole kostjale kohaselt dokumentatsiooni üle andnud. Hageja ei tutvunud esitatud dokumentatsiooniga piisava põhjalikkusega, nagu nõudis projekti seletuskirjas lk 5 p 3.1 esitatud nõue töövõtjale, mistõttu tekkis kostjale oluline kahju ebakohase basseiniseadme paigaldamisest ja puuduliku ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest, mille osas kavatseb kostja esitada hagi solidaarselt töövõtja ja projekteerija vastu. Põhjusel, et hageja ei sooritanud töövõtulepinguga kokku lepitud töid lepingukohaselt ja jättis kostjale üle andmata osa dokumentatsioonist, sh lisa nr 26 koosseisus ettenähtud dokumentatsiooni ja jättis tööprojektide ja tööjooniste osas võetud kohustuse täitmata ning tekitas eelnevaga kostjale kahju, kavatseb kostja nõuda hagejalt töövõtu maksumuse alandamist.
9.Kostjal puudus kohustus tasuda lepingukohaselt sooritamata ja kostjale üle andmata Töö eest lõpptähtaja olulise viivitamise tõttu tekkis kostjal õigus nõuda hageja poolse kohustuse täitmist - leppetrahvi maksmist Hageja on lepingus korduvalt rõhutanud seisukohta, nagu oleks kostjal tekkinud lepingu tasu maksmise kohustus hagejalt arve saamisest alates. Riigikohus on 28.02.2008 lahendis nr 3-2-1-1-08 toonitanud, et võlaõigusseaduse töövõtulepingut puudutavate sätete alusel ehitustööde eest tasu väljamõistmiseks ei piisa selles asjas vaid töövõtulepingu alusel töö tegemise tuvastamisest. Lisaks töövõtulepingu täitmisele on vajalik tuvastada, et tellija võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Kuni hageja poolt oli lepinguline Töö lõplikult sooritamata ja kostjale üle andmata, puudus kostjal kohustus Töö eest tasuda. Hageja on omaks võtnud, et Töö anti kostjale lõpliku üleandmise tähenduses üle alles 06.11.2007. Lepingu p 3.1.1.1. ja 3.1.1.2 kohaselt kohustus hageja sooritama kogu Töö lepingus nimetatud tähtajaks nii koguses kui kvaliteedis. Poolte vahel 01.03.2007 sõlmitud Töö graafik sisaldas kokkulepet Töö tähtaja kohta, mis oli kokku lepitud 07.05.2007. Töö anti kostjale akti alusel üle alles 06.11.2007, seega viivitas hageja töö üleandmisega 183 kalendripäeva. Toetudes esialgses vastuses viidatud riigikohtu seisukohtadele leppetrahvi nõue mõistliku aja suhtes jääb kostja seisukohale, et nimetatud
Tsiviilasi nr 2-08-51014 nõuded on esitatud mõistliku ajajooksul. Hageja ei saanud jätta arvestamata kostja korduvaid leppetrahvi nõudeid Töö lõpptähtaja ületamise eest juba ainuüksi põhjusel, et vahetähtaegade rikkumisel kostja teatas leppetrahvi nõudest ja leppetrahvi tasaarvestusest. Seega pidi hageja igal juhul arvestama asjaoluga, et lepingu Töö üleandmisega viivitamisel tekib kohustus maksta leppetrahvi. Kostja soovib viidata veel lepingu punktis 13.5 kokku lepitud leppetrahvi nõude sõnastusele, mis seab hagejale vahetu kohustuse maksta vahetähtaja või lõpptähtaja ületamisel leppetrahvi. Leppetrahvi maksmine on lepingus kokku lepitud töövõtja vahetu kohustusena, tingituna vahetähtaegade või lõpptähtaja rikkumisest, sest lepingu p 13.5 sätestab: „Juhul, kui Tööettevõtja ei ole kinni pidanud töö vahetähtaegadest või lõpptähtajast või on viivitanud Garantiiaegsete kohustuse täitmisega, on Töövõtjal kohustus tasuda Tellijale leppetrahvi null koma kaks protsenti (0,2%) Lepingu maksumusest iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui viisteist protsenti (15%) Lepingu maksumusest.“ Hageja teadis, et ei soorita tööd tähtajaks, kuid ei võtnud midagi ette kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks. Hageja on ühel korral pöördunud lepingu pikendamiseks ja muutmiseks kosja poole ja kostja on vastavalt nõustunud ning lepingu lõpptähtaega pikendanud. Hageja ei suutnud tööd valmis teha ka täiendavalt antud tähtajaks. Põhjusel, et leppetrahvi maksmine lepiti lepingus kokku töövõtjale teadaoleva tingimuse saabumisel töövõtjale langeva kohustusena, ei pidanud lepingu sõlmimisel kokkulepitu kohaselt kostja täiendavalt leppetrahvi maksmist nõudma. Töövõtja teadis vahetähtaegu ja ka tähtaja rikkumisest tekkivat kohustust maksta leppetrahvi suuruses 0,2% päevas lepingu maksumusest iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Hoolimata eelnevast on kostja siiski korduvalt teatanud leppetrahvi maksmise nõudest ja ei ole nõuete esitamisel ületanud mõistliku aja piire.
10.Hageja esindaja väited ETÜ 2005 kohta Kostja ja hageja on lepingu p 2.2 sõnaselgelt kokku leppinud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 11.11.1993. aasta käskkirjaga nr 108 kinnitatud ETÜT kohaldamises, lepingus eraldi reguleerimata küsimustes.. Hageja esindaja hr Tuus veiderdused ETÜ 2005 kohaldamise ja poolte „tegeliku tahte tuvastamise" ümber on seega pigem mõttetu paberimäärimine ja menetlusosaliste aja raiskamine.
11.Hageja väidab, nagu oleks kostja keeldunud Tööd vastu võtmast. Kostja osundab, et praktiliselt kõikides 2007 aasta kevadest kuni sügiseni hagejale saadetud kirjades nõudis kostja Töö üleandmist, kuid hageja jättis vastava kohustuse täitmata. Hagiavalduse lk 11 ülalt neljandas lõigus väidab kostja taas, et kostjal puudus õigus keelduda Töö vastuvõtmisest. Samas ei ole hageja kordagi lepingus nimetatud Tööd akti alusel lõpliku üleandmise tähenduses või isegi ehitise üleandmise tähenduses kostjale üle anda püüdnud enne 06.11.2007. Hageja ei ole täitnud Töö akti alusel üleandmise kohustust. Samas oli kostjal õigus Tööd mitte vastu võtta, sest pooled olid kokku leppinud sellises Töö üleandmises, kus ka pisipuudused pidid olema kõrvaldatud (vt leping pl0.3). Eeltoodut toetab ka Riigikohtu 28.03.2006 seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-16-06 (RT III 2006, 12, 115) Õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Hageja ja kostja on lepingu p 10.3 kokku leppinud Töö puudusteta, sh pisipuudusteta, üleandmise ja seega oli kostjal alus Töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata jätta. Riigikohus on 07.11.2005 lahendis nr 3-2-1-110-05 (RT III 2005, 39, 383) väljendanud:" Ehitise üleandmine-vastuvõtmine, mille üheks põhiliseks eesmärgiks on hoonele kasutusloa saamine, asendab pooltevahelist lepingujärgset tööde üleandmist-vastvõtmist üksnes siis, kui pooled on sõlminud vastava kokkuleppe". Kasutusloa taotluse juurde Arens Vara OÜ poolt esitatud akti ei saa lugeda hageja poolt kostjale Töö üleandmise aktiks, sest sellist asenduskokkulepet ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud. Kostja leiab, et kõik menetluskulud asjas tuleb jätta hageja kanda
Tsiviilasi nr 2-08-51014
Oma kohtukõne teesides märkis kostja:
1.Poolte suhte aluseks on kirjalik töövõtuleping koos selle lisadega. Lepinguga (tlk 17-35 ja kostja 20.03.09 taotlus lisa 1) leppisid poole kokku töö sooritamises, tähtaegades, töö kvaliteedis, töö üleandmise protseduuris ja töö üleandmise kvaliteedis, leppetrahvides. Pooled leppisid kokku, et töövõtu töö tehakse kõrges kvaliteedis (vt kostja 20.03.09 taotlus lisa 1 lk 3) ja nõuetekohane töö antakse üle ilma pisipuudusteta (tlk 29).
2.Hageja rikkus lepingut, sh ei andnud tööd üle kokkulepitud vahetähtaegadeks ega lõpptähtajaks. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et oleks lepingule vastava töö kokkulepitud vahetähtaegadeks üle andnud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et oleks nõuetekohase töö üle andnud enne 06.11.2007 (tlk 70 ja tlk 135 lk ning pöördel)
4.Töövõtuleping oli kokku lepitud siduva eelarvega (leping p 1.2 tlk 17 ja p 8.1 tlk 27). kusjuures lepingutasu kokkulepe sisaldas klauslit nõuetekohasuse ja tähtaegsuse kohta
5.Hageja ei maksnud nõutud leppetrahvi ja ei vastanud tähtaja jooksul leppetrahvi nõudeavaldusele. Kostja tasaarvestas leppetrahvi vahetähtaegade ületamise ja töö lõpptähtaja ületamise eest töövõtulepingu tasuga. Poolte vahel on lepingus kokku lepitud leppetrahvi maksimaalseks suuruseks 15% töövõtu maksumusest. Hageja on leppetrahvi nõuded ja tasaarvestusavalduse kätte saanud. Hageja ei ole kohtult taotlenud leppetrahvi suuruse vähendamist.
6.Poolte vahel oli kokku lepitud töö üleandmine selgelt piiritletud protseduuri kaudu ..ajal, kui töövõtja põhjendatult usub, et töö on valmis", mille alusel kohustus hageja esitama 5 päeva enne töö üleandmist kostjale töö üleandmise akti ka kogu töövõtu dokumentatsiooni (tlk.
7.Hageja andis töö akti alusel kostjale üle 06. novembril 2007 ja vaegtööde (tlk 134 pöördel) olemasolul, mille kohta kostja esitas lõppakti koosseisu eriarvamuse deklaratsiooni (tlk 135-pöördel).
8.Hageja poolt ei ole tõendatud väidet, mille kohaselt oleks töövõtulepingu objektile kasutusluba välja antud lepingus kokku lepitud tähtajaks Kostja Arens Vara poolt koostatud ehitise ülevaatuse akt, millel puudub isegi kohaliku omavalitsuse poolne kinnitus (tlk 36-37) ei ole ehitise kasutusluba. Kumbki pool peab tõendama väiteid, millele tema nõue põhineb. Seega on hageja väide alusetu ja tõendamata.
9.Hageja poolt ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud leppetrahvi nõude esitamise tähtaja osas Hageja esindaja Mihkel Tuus väljamõeldis kokkuleppe kohta ETÜT 2005 kohaldamiseks lepingule, ei ole tõendamist leidnud.
10.Kostja on tasunud kogu töövõtu maksumuse. Töövõtu tasu on kostja tasunud täies ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mingiski osas töövõtutasu maksmata jätnud. Asjaolu, et osa tasust on tasutud tasaarvestuse korras, mida hageja ei taha tunnistada, ei tee tasaarvestust olematuks. Hageja ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis lükkaksid ümber poolte vahel lepingus kokku lepitud tasaarvestuse õiguse, samuti ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi taotlust kostja poolt nõutud leppetrahvi vähendamiseks.
11.Kostja on lepingust tulenevad kohustused, sh tasu maksmise kohustuse täitnud täies ulatuses ja tähtaegselt, mistõttu on ka viiviste nõuded alusetud. Juhuks kui kohus leiab, et hageja viivistenõue mingis osas oleks põhjendatud, on kostja esitanud kohtule taotluse viiviste vähendamiseks mõistlikusse suurusesse.
Tsiviilasi nr 2-08-51014
12.Hagi on aluseta ja põhjendamata, mistõttu tuleb kogu hagi jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud määrata hageja kanda. Poolte poolt kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõendid: Hageja poolt esitatud tõendid: Poolte vahel Kuressaare 21.08.2006.a. sõlmitud töövõtulepingu nr 06-14 koopia (tl.17- 1 kd). Lepingu p. 1.1.; 1.2. ja 1.3. kohaselt Lepingu objektiks on hotelli Arensburg juurdeehitise (edaspidi nimetatud Ehitusobjekt) ehitustööde (edaspidi Töö) teostamine aadressil Lossi tn15 Kuressaare Lepingu lisas (edaspidi Lisa) nr1 toodud Pakkumiskutse dokumentatsioonile ja Töövõtja pakkumisele koos hinnatabelitega ja Lisas nr2 toodud projektdokumentatsioonile vastavas mahus kooskõlas Lisas nr 3 toodud Tööde teostamise graafikutega (edaspidi nimetatud Töö graafik või Tööde graafikud). Töö tähendab Lepingu p.2.1.1. nimetatud dokumentides (edaspidi nimetatud Lepingudokumendid) kindlaks määratud lõpetatud ehitustööd, sisaldades endas kogu ehituseks vajaliku tööjõukulu, kõik materjalid ja ehitustöös kasutatavate seadmete kulu, aga samuti eriosade projektide koostamist, ehitise projektdokumentatsiooni kohaselt monteeritavad seaded ja inventar. Töö sisaldab ka vajaliku kulu Töö organiseerimiseks, dokumenteerimiseks, samuti vajalike lubade, kaasa arvatud Ehitusobjekti kasutuslubade, va. ehituslubade, saamiseks. Lepingu eesmärgiks on ja töö tulemuseks peab olema nõuetekohaselt ehitatud ja olemasoleva hotelliga seotud juurdeehitis ning sellele väljastatud kasutusluba. Lepingu p.2.2. on pooled märkinud, et Lepingus eraldi reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled EV Keskkonnaministeeriumi 11.11.1993.a. käskkirjaga nr 108 kinnitatud Ehituse Töövõtulepingu Üldistest Tingimustest. Lepingu p.8.1. kohaselt Lepinguga määratud Töö nõuetekohase ja tähtaegse teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale 32 275 000 Eesti krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu 9 ptk. on sätestatud kord lepingu muutmiseks; Koopia Töövõtulepingu nr. 06-14 muudatusest nr 1. Muudatus on sõlmitud 01.03.2007.a. (tl.34 1 kd). Nimetatud muudatusega korrigeeriti Lepingu Lisas nr 3 (sõlmitud 21.08.2006.a.) kokkulepitud Töö graafikus fikseeritud Tööde vahetähtaegu ja pikendati Töö lõpptähtaega 7 kalendripäeva võrra; Koopia Lepingu Lisast nr 3 ( kehtiv 01.03.2007.a. ). Lepingu Lisa kohaselt on Töö lõpptähtaeg (kasutusluba): 07. mai 2007.a. ( tl.35 1 kd); Kuressaare linnas asuva ehitise ülevaatuse akti koopia 21.07.2007.a. (tl.36 1 kd). Aktist nähtub, et 21.05.2007.a. on vastuvõtu komisjon, mille koosseisus olid ka poolte esindajad asunud seisukohale, et esitatud ehitise (Arens Vara OÜ hotelli juurdeehitus) ehitustööd on lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektidele, ehituseeskirjadele ja – normdokumentidele, keskkonna-, sanitaar-, tule- ja töökaitse nõuetele. Komisjon otsustas ehitise vastu võtta; Koopia AS EBC Ehitusele (hageja) ArensVara OÜ poolt 31.05.2007.a. esitatud leppetrahvinõude kirjast ja arvest Töövõtulepinguga nr 06-14 teostatava Töö vahetähtaegade ja lõpptähtaja ületamise eest (tl.39-41 1 kd); Koopia kostja poolt hagejale 17.06.2007.a. esitatud avaldusest vastastikuste nõuete tasaarvestamise kohta (tl. 42 1 kd). Avalduses märgitu kohaselt on tulenevalt töövõtulepingu nr 06-14 tähtaegade olulisest rikkumisest AS EBC Ehitus poolt ja OÜ Arens Vara OÜ poolt 31.05.07 esitatud leppetrahvi nõudest , on OÜ Arens Varal ehitaja vastu rahaline nõue. AS EBC Ehitus on esitanud OÜ-le Arens vara arve nr.07095 summas 3254276 krooni, mille tasumise tähtaeg on 21.06.2007.a. Seega on pooltele teineteise vastu rahalised nõuded ja OÜ Arens Vara on õigus oma kohustus täita ja AS-lt EBC Ehitus nõuda kohustise täitmist. Tasaarvestuse tagajärjel loeb OÜ Arens Vara EBC Ehituse poolt esitatud arve nr07095 tasutuks täielikult ja esitatud leppetrahvinõudest jääb EBC Ehitusel tasuda veel 1586974 krooni. Tasaarveldus loetakse toimunuks käesoleva avalduse üleandmise seisuga. Märkest avaldusel nähtub, et see on üle antud 19.06.2007.a.;
Tsiviilasi nr 2-08-51014 Koopia hageja vastusest kostja tasaarvelduste avaldusele 27.06.2007.a. hageja teatab kostjale, et ei pea leppetrahvi (t.43-44 1 kd). hageja leiab, et VÕS § 159 lg2 alusel on kostja tellijana kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ta ei ole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele teatanud kohustuse rikkumise avastamisest. Tellija kaotas hageja, kui töövõtja arvates õiguse töövõtjalt leppetrahvi nõuda ja temal tuleb tasuda tehtud töö eest töövõtjale esitatud arvete alusel ning tasumisega viivitamise korral on töövõtjal õigus nõuda viivist; Koopiad hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest 27. juunist 2007.a. kuni 13. august 2007.a. seonduvalt leppetrahvi nõudmise ja arvestuse, töö tähtaegade ja teostatud tööde puuduste (vaegtööde ) kohta (tl.45- 56 1 kd); Kostja poolt hagejale esitatud täitedokumentatsioon ja puuduste loetelu 13.08.2007.a. (tl.57 1 kd). Nimetatud dokumendis on kostja loetlenud objekti ehituses esinenud puudused ja teinud ettepaneku p.2.9 ja 2.15 nimetatud puuduste likvideerime jätta vaegtööks tähtajaga 30.11.2007.a.; Lisa töövõtulepingule nr 06-14 juurde. Tegemist on 27.08.2007.a. poolte vahel sõlmitud kokkuleppega töövõtulepingu nr 06-14 osalise muutmise kohta. Kokkuleppe koopial puuduvad poolte esindajate allkirjad (tl.58-59 1 kd) ; Koopia hageja kirjast kostjale 12.10.2007.a., Tuginedes VÕS §-le 638 annab hageja kostjale aega 25.10.2007.a. Töö vastuvõtmiseks ja üleandmis- vastuvõtmisakti allkirjastamiseks (tl.6062 1 kd); Koopiad poolte vahelisest kirjavahetusest Lepingu alusel tehtud tööde tähtaegadest ja töökvaliteedist ning puudustest (tl.63-69 1 kd); Töö üleandmise-vastuvõtmise AKT 06.11.2007.a. koos lisadeks olevate Töövõtja arvete koopiatega. Aktist nähtub, et Tellija on Töö vastu võtnud eriarvamusega ja lisanud deklaratsiooni 2 lehel (tl.70-72 1 kd); Poolte vahelise kirjavahetusega, arvete koopiatega objekti ehituse kvaliteedi, tähtaegade, arvete ja leppetrahvi ning sellega seonduva tasaarvestuste kohta (tl.73- 81 1 kd); Objekti ülevaatuse kohta koostatud protokoll 25.03.2008.a.. Ülevaatusel on osalenud poolte esindajad (tl.82 1 kd); Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt Lepingu 06-14 juurde 15.04.2008.a., millest nähtub, et AS EBC Ehitus on likvideerinud Tellija Arens Vara 19.11.2007.a. kirjas fikseeritud vaegtööd ja andnud Tellijale üle aktis loetletud tööd (tl.83 1 kd); Poolte vaheline kirjavahetus 29.aprillist 2008.a. 12. mai 2008.a. seonduvalt hagi aluseks olevate asjaoludega (tl.84-88 1 kd); Kostja poolt esitatud tõendid: Väljavõte Eesti Standard EVS 811:2002 esilehest (tl.113-114 1 kd); Objekti erakorralise koosoleku protokoll 06.10 2006.a. nr.6 ja teised Objekti koosoleku protokollid ajavahemikust 23.10.2006.a.-22.01.2007.a. , 19.02.2007.a. (tl. 114-125 ,128-129 1 kd), Kostja kiri hagejale 13.02.2007.a., Töö teostamise graafiku tähtaegadest kinnipidamise kohta (tl.125 pöördel-126 1 kd); Dokumentaalsed tõendid, mis seonduvad hageja poolt teostatud tööde kvaliteedi ja tähtaegadega, kostja kirjadega hagejale ja hageja vastustega kostjale (tl. 129, 130-147 1 kd); Hotell Arensburg Juurdeehituse basseiniruumi ja keldrikorruse jahutus ning ventilatsiooni eksperthinnang augustist 2007.a. (tl.154-157 1 kd), millest nähtuvad ehituslikud puudused teostatud töödes; Arensburg Hotelli Juurdeehituse, „Põhiprojekt“ väljavõte seletuskirja osa kuuel lehel (tl.4-6 2 kd.), millise tõendiga kostja on soovinud tõendada hageja poolt ehitatud hoonele seatud kõrgendatud kvaliteedi nõuded;
Tsiviilasi nr 2-08-51014 Baltic Travel Group, Knorring OY AB ning Arensburg Hotell vaheline kirjavahetus jaanuaris 2007.a. , millega kostja on soovinud tõendada, et ehitaja (hageja) andmetel pidi nii hotelli juurdeehitus kui Spa osa avatama 01. mail 2007.a. ja klientide huvi Spa tubade broneeringute vastu (tl. 7-10 2 kd); hageja poolt kohtule esitatud majandusaasta aruanne. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus
Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 21.08.2006.a. töövõtulepingu nr 06-14 , mille p.-de 1.1.; 1.2. ja 1.3. kohaselt oli Lepingu objektiks hotelli Arensburg juurdeehitise (edaspidi nimetatud Ehitusobjekt) ehitustööde (edaspidi Töö) teostamine aadressil Lossi tn15 Kuressaare Lepingu lisas (edaspidi Lisa) nr1 toodud Pakkumiskutse dokumentatsioonile ja Töövõtja pakkumisele koos hinnatabelitega ja Lisas nr2 toodud projektdokumentatsioonile vastavas mahus kooskõlas Lisas nr 3 toodud Tööde teostamise graafikutega (edaspidi nimetatud Töö graafik või Tööde graafikud). Töö tähendab Lepingu p.2.1.1. nimetatud dokumentides (edaspidi nimetatud Lepingudokumendid) kindlaks määratud lõpetatud ehitustööd, sisaldades endas kogu ehituseks vajaliku tööjõukulu, kõik materjalid ja ehitustöös kasutatavate seadmete kulu, aga samuti eriosade projektide koostamist, ehitise projektdokumentatsiooni kohaselt monteeritavad seaded ja inventar. Töö sisaldab ka vajaliku kulu Töö organiseerimiseks, dokumenteerimiseks, samuti vajalike lubade, kaasa arvatud Ehitusobjekti kasutuslubade, va. ehituslubade, saamiseks. Lepingu eesmärgiks on ja töö tulemuseks peab olema nõuetekohaselt ehitatud ja olemasoleva hotelliga seotud juurdeehitis ning sellele väljastatud kasutusluba. Lepingu p.2.2. on pooled märkinud, et Lepingus eraldi reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled EV Keskkonnaministeeriumi 11.11.1993.a. käskkirjaga nr 108 kinnitatud Ehituse Töövõtulepingu Üldistest Tingimustest. Lepingu p.8.1. kohaselt Lepinguga määratud Töö nõuetekohase ja tähtaegse teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale 32 275 000 Eesti krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu 9 ptk. on sätestatud kord lepingu muutmiseks. Poolte kokkuleppel viidi 01.03.2007.a. Töövõtulepingusse nr. 0614 muudatus (tl.34 1 kd). Nimetatud muudatusega korrigeeriti Lepingu Lisas nr 3 (sõlmitud 21.08.2006.a.) kokkulepitud Töö graafikus fikseeritud Tööde vahetähtaegu ja pikendati Töö lõpptähtaega 7 kalendripäeva võrra. Koopia Lepingu Lisast nr 3 ( kehtiv 01.03.2007.a. ). Lepingu Lisa kohaselt oli Töö lõpptähtaeg (kasutusluba): 07. mai 2007.a. ( tl.35 1 kd). Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et 21. mai 2007.a. koostati Kuressaare Linnas asuva ehitise ülevaatuse akt (tl.36 1 kd), mis on olnud aluseks kasutusloa väljastamisele 29. mail 2007.a. Kumbki pooltest omistab aga 21.05.2007.a. koostatud aktile käesoleva vaidluse seisukohalt eri tähenduse. Hageja loeb seda akti tööde üleandmise – vastuvõtmise aktiks Lepingu tähenduses. Kostja sellega nõus ei ole ja loeb nõuetekohaseks töö vastuvõtmise tähtpäevaks kahepoolse akti koostamise kuupäeva 06.11.2007.a. Hageja ei ole kohtulikus menetluses vaidlustanud kostja poolt esitatud leppetrahvi kohaldamise teadete kättesaamise tähtaegu ning kostja seda, et hagejal oli õigus saada Lepingu järgi tehtud tööde eest hagiavalduses nõutud summas tasu. Kostja aga peab õigustatuks seoses leppetrahvi kohaldamisega vastastikustes rahalistes arvestustes tasaarvestuse tegemise. Leppetrahvi suuruses summas tasaarvestust tehes luges kostja hageja poolt taotletud summad tasutuks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja oli õigustatud nõudma leppetrahvi, kas ta võis leppetrahvi tasaarveldada hagejal Lepingu järgi saada oleva tasuga. VÕS § 158 lg1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohaldamise eeldusteks on poolte vaheline võlasuhe, kohustuse rikkumine, materiaalne eeldus vastutus rikkumise eest ning formaalne eeldus – teade leppetrahvi nõude esitamise kohta. Poolte vahel sõlmitud Lepingus oli leppetrahvi kohaldamise võimalus ettenähtud. Kostja
Tsiviilasi nr 2-08-51014 teatas hagejale leppetrahvi nõude esitamisest. Lepingu p 13.4 kohaselt oli kostjal õigus tasaarvestada leppetrahv töövõtutasu arvelt 0,2 % Lepingu maksumusest päevas kuni töövõtja viivituse likvideerimiseni. Hageja ei ole kohtulikus menetluses vaidlustanud kokkulepitud töötähtaegade ületamisi, kuid on väitnud, et need tähtaegade ületamised olid suures osas põhjustatud kostjapoolsetest tegemata jätmistest ning soovitud täiendavatest lepinguvälistest lisatöödest. Samas ei ole kohtule esitatud hageja poolt tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks esitanud kostjale pretensioone seonduvalt Lepinguga. Kohus on seega seisukohal, et eeldused leppetrahvi kohaldamiseks kostja poolt hageja suhtes olid täidetud. Kostjal oli Lepingust tulenevalt õigus nõuda leppetrahvi. Hageja ei olnud Lepingus sätestatud tööde teostamisel järginud Lepingus sätestatud tööde teostamise tähtaegu. Kostja selgituste kohaselt, millele hageja ei ole vastuväiteid esitanud, oli hageja Lepingujärgsete ehitustööde teostamisel vahetähtaegades viivituses järgmiselt: keldrikorruse andis hageja üle 18 päevase hilinemisega alles 10.05.07, I korruse 24 päevase hilinemisega alles 17.05.07, katusekorruse 29 päevase hilinemisega 25.05.2007, välisvõrgud 18 päevase hilinemisega alles 15.05.07, II korruse alles 10.05.07, so 12 päevase hilinemisega, basseini peale plaatimist alles 11.05.07, so 9 päevase hilinemisega, tehnosüsteemid 24 päevase hilinemisega 31. maiks 2005, heakorra 21 päevase hilinemisega 28.05.2007, so. kokku 155 päeva. Arvestatud 155 päeva hulka jääb ka Lepingu objekti üleandmise tähtaega 07. Mai 2007.a. ja päeva 29.05.2007.a., mil objektile anti kasutusluba, vahe 27 päeva. Kui arvestada esialgsest lepingumaksumusest 32 275 000 krooni (hiljem poolte kokkuleppel veidi suurendati seda summat) leppetrahviks 0,2 % päevas, siis on see 64550 krooni päevas, 155 päeva puhul oleks leppetrahvi suurus üle 10 miljoni krooni. Samas kehtis Lepingus leppetrahvile 15% lepinguobjekti maksumusest. Seega jääb kostja poolt arvestatud leppetrahvi suurus Lepinguga sätestatu piiresse. Kohus leiab, et tasaarvestuse tegemisel oli kostja järginud VÕS §-s 198 sätestatut. Hageja on viidanud oma vastuväidetes kostja poolt teostatud tasaarvestusele VÕS §-le 159 lg2, mille kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on 29.04.2008 lahendis nr 3-2-1-28-08 leidnud, et mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Leppetrahvi nõude aegumistähtaega tuleb mõistliku aja leidmiseks koos teiste vajalike asjaoludega arvestada. Vastasel korral kaotaks aegumistähtaega reguleeriv norm (TsÜS § 146 lg 1) leppetrahvi nõude korral suuresti oma tähenduse. Kui nõude aegumistähtaja pikkus on näiteks 3 aastat, mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Seejuures tuleb siiski arvestada, et mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg. Riigikohus viidatud lahendis toonitanud, et teatamine leppetrahvi nõudest ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist. Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Kuigi leppetrahvi nõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist, ei tule leppetrahvi teade esitada kohustust rikkunud poolele viivitamata, n-ö igaks juhuks. Leppetrahvi teade (ka kohtusse mõistliku ajajooksul esitatav nõue leppetrahvi tasumiseks on võrdsustatav teatega) tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Kostja teatas hagejale leppetrahvi nõudest ehituse vahetähtaegade ületamise eest 13.02.2007.a. ja lõpptähtaja ületamise eest peale objektile kasutusloa andmist, esitades peale seda ka rahalise leppetrahvi nõude. Kohus leiab, et kostja ei ole leppetrahvi nõudest teatamisel väljunud mõistliku tähtaja piirest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja viivitas oma lepingujärgsete kohustuste – pidada Lepingu objekti ehitusel kinni kokkulepitud tähtaegadest-täitmisega.
Tsiviilasi nr 2-08-51014 Kohus leiab, et hageja viited sellele, et leppetrahvist teatamise mõistliku tähtaja määramisel tuleb juhinduda 2005.a. ETÜT –s sätestatust ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust. Käesoleval juhul on pooled töövõtulepingus p-s 2.2 märgitud, et lepingus eraldi reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled keskkonnaministri 11. novembri 1993. a käskkirjaga kinnitatud ehituse töövõtulepingute üldistest tingimustest. Mingit kahepoolset muudatust lepingusse selles osas viidud ei ole. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS §197 lg 2 sätestatu kohaselt lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Leppetrahvi tasaarveldamise võimalus töövõtujärgse tasuga on antud juba eelnevalt viidatud Lepingu p-s.13.4. Hageja toetub oma seisukohtades VÕS § 200 lg 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja põhjendab tasaarvestuse lubamatust viitega VÕS § 162 lg 1 -le mille kohaselt on kohtul õigus leppetrahvi vähendada (esitada vastuväidet). Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et tema nõue töölepingu järgse tasu ja viivise nõudes tuleb esmalt läbi vaadata ja selles asjas otsus teha. Kuna hageja ei ole selles menetluses vastuhagi esitanud, siis alles pärast hageja nõude läbivaatamist tekkib kostjal õigus esitada hageja vastu eraldi hagi leppetrahvi nõudes, mille käigus hageja saaks siis esitada vastuväiteid leppetrahvile VÕS § 162 lg1 tähenduses. Kostja on korduvalt viidanud, et VÕS § 200 lg 4 eesmärk ei ole iga abstraktse vastuväite esitamise võimaluse korral tekitada tagajärg, mille kohaselt vastastikuseid nõudeid ei saaks tasaarvestada. Samuti ei ole tasaarvestuse õigust leppetrahvi nõuete osas seadusega välistatud VÕS § 200 lg 1-3 koosseisudes ega VÕS 9 peatüki 4 jaos. Kohus on oma määruses 15. juunist 2009.a. , millega uuendas asja arutamist, leidnud, et tegemist on nn. „protsessuaalse tasaarvestusega” ning tasaarvestuse aluseks oleva nõude maksmapanekuks ei ole vajalik vastuhagi esitamine. Tasaarvestuse vastuväite protsessis esitamise korral kontrollib kohus ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. Kohus asja arutamist uuendades juhtis sellele hageja tähelepanu ja andis hagejale võimaluse vastuväidete esitamiseks leppetrahvile. Kohus on seisukohal, et kostja on algusest peale protsessis esitanud hageja töötasu nõudele leppetrahviga tasaarvestuse vastuväite, mida on kostja korduvalt menetluse keskel ka kinnitanud. Eeltoodud kaalutlustel kohus leiab, et kostja oli õigustatud Lepinguga sätestatud Leppetrahvi kohaldama ning seda tasaarveldama Lepingujärgse töötasuga. Kostja vastuväide hageja töötasu nõudele leppetrahviga tasaarveldamisel ei ole ebaselge ega vaja eraldi osaotsuste tegemist. Poolte vahel sõlmitud Lepingu p.1.3. kohaselt on Lepingu eesmärgiks ja Töö tulemuseks nõuetekohaselt ehitatud ja olemasoleva hotelliga seotud juurdeehitis ning sellele väljastatud kasutusluba. Toimiku materjalidest nähtub, et kasutusluba väljastati Lepingu objektile 29. mai 2007.a. ja kostja on ise oma kirjavahetuses hagejale tunnistanud, et objekti hakati vastavalt selle eesmärkidele kasutama 16. maist 2007.a. Seega tuleb Lepingu eesmärk lugeda täidetuks hiljemalt 29.05.2007.a., mil väljastati objektile kasutusluba. Kostja seaduslik esindaja on 21.05.2007.a. ehitisele kasutusloa saamiseks vajaliku ülevaatuse kohta koostatud aktil vastuvõtu komisjoni esimehena kinnitanud, et esitatud ehitis -Arens Vara OÜ hotelli juurdeehitus Kuressaare linnas Lossi tn 15 – ehituse tööd on lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja- normdokumentidele jt. nõuetele. Komisjon on otsustanud ehitise vastu võtta. Aktilt puudub küll Kuressaare linna ehitusjärelvalve inseneri allkiri, kuid samas on Kuressaare Linn selle akti alusel väljastanud objektile kasutusloa. Kohus leiab, et Lepingu mõttest tulenevalt oli Lepingu eesmärk kasutusloa väljaandmisega täidetud. Kostja on oma vastuväidetes viidanud ka hageja poolsele Lepingu p. 13.4.5 (õige
Tsiviilasi nr 2-08-51014 peaks olema 13.5.5) rikkumisele, mille kohaselt Töövõtja kompenseerib Tellijale otsese majandusliku kahju, mis on tingitud Töövõtja poolt Töö üleandmise tähtajast mittekinnipidamisest, kusjuures Tellijal on õigus eelnimetatud kahju tasaarveldada Töövõtjale tasumata Lepingu maksumusega. Otsesed majanduslikud kahjud on kostja arvates kahjud, millisteks on hotell Arensburg klientide ja koostööpartnerite poolt Tellijale esitatud nõuded ja pretensioonid tähtaja osas, samuti kulud, mis tulenevad töö tähtaegselt üleandmata jätmisest tingitud Tellija täiendavatest kohustustest (tasu omanikujärelevalvele, hotelli personalile jmt). Eeltoodud kostja väited, mida hageja ei ole ümberlükanud, annavad alust hinnata kostjat kui kahjustatud poolt. Kohus on seisukohal, et peale kasutusloa väljaandmist 29.05.2007.a. Töövõtja poolt tehtud töid ja 06.11.2007.a. koostatud Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl.70 1kd) ja teisi peale eelpool nimetatud tähtaja Töövõtja poolt teostatud tööde kohta koostatud dokumente (sh. objekti ülevaatuse protokoll 25.03.2008.a., tl.82-83 1 kd) saab vaadelda Lepingu p. 10.3 tähenduses. Käesolevas vaidluses on hageja võtnud omaks, et Lepinguga kindlaks määratud tööd ei tehtud hageja poolt tähtajaks valmis ja seda tööd ei antud tähtajaks kostjale üle. Seega tekkis kostjal õigus lepingus kokku lepitud leppetrahvile nii vahetähtaegade ületamise eest kui ka kogu lepinguga võetud kohustuste rikkumise eest. Kostja on esitanud hagejale leppetrahvi nõudmise kavatsuse kohta teated ja on seega teinud hagejale oma käitumise piisavalt ettenähtavaks, mistõttu hageja sai leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Hageja on kohtusse esitanud hagi üksnes töövõtutasu ja viivise maksmisele kohustamise nõuetes ja vaatamata antud võimalusele ei ole esitanud kohtule kaalutlusi, mis annaks alust lugeda kostja poolt arvestatud leppetrahvi ebamõistlikult suureks. Hageja on olnud kindlalt seisukohal, et kostja leppetrahvi nõudel ei ole käesolevas asjas kaalu ja kui kohus leiab, et leppetrahvinõue on põhjendatud, siis ei saa see olla suurem kui hagiavalduse p. 23 märgitu, ehk ajavahemiku eest 08.- kuni 20. mai 2007.a. rahalises väljenduses vaid 851 050 krooni. Tõendamiskoormis leppetrahvi vähendamise nõude esitamisel jaguneb järgmiselt: kui leppetrahvi vähendamist taotleb kohtult kostja (antud juhul hageja), on tema kohustus tõendada, et leppetrahvi suurus on ebaproportsionaalne. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole seda teinud. Kostja on hageja nõude osas leidnud, et kohus ei saa iseseisvalt ja ilma vastava nõudeta leppetrahvi suurust vähendada ja seda isegi juhul, kui rakendatud leppetrahv oleks ebamõistlikult suur. Seega on kostja poolt nõutud leppetrahv reaalne nõue hageja vastu, millele hagejal ei ole olnud esitada õiguspäraseid vastuväiteid. Kohus arvestab siin ka asjaolu, et kostja on ise vähendanud leppetrahvi nõuet Lepinguga määratud piiridesse (mitte üle 15% lepingu maksumusest) ja kostja on põhjendanud, miks tähtaegade ületamisega on temale põhjustatud kahju teiste lepingupartnerite ees. Kuna kostja on õigustatult tasaarvestanud oma leppetrahvi nõude hageja nõudega, siis ei kuulu hageja nõue töövõtutasu maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks samuti rahuldamisele. TsMS § 386 lg4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Eeltoodu alusel kuulub kohtu määrus hagi tagamise kohta otsuse jõustumisel tühistamisele. TsMS § 391 lg2 alusel hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva §-i lõikes 1 nimetatud ajast alates. Hageja on kohtu määruse alusel tasunud kohtu deposiiti kokku 200000 krooni. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.
Tsiviilasi nr 2-08-51014 Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja § 163 lg 1 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja kohtukulud jäävad hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 107750.00 krooni (tl.89 1 kd).
Kristel Pedassaar kohtunik
Märkused:
1.21.05.2010 Tallinna Ringkonnakohus otsustas: 1.1 Pärnu Maakohtu 09.11.2009 otsus jätta lõppjäreldustes muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. 1.2 Hageja AS EBC Ehitus apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 1.3 Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
2.Otsus jõustus 27.septembril 2010 Riigikohtu määrusega, millega kassatsioonkaebus jäetud menetlusse võtmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.