Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ RDesitas 27.08.2009.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Äriühing loodi RDasukohaga XXXTallinn arendamise eesmärkidel. Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli muutunud osaühing maksejõuetus , mis ei olnud ajutise iseloomuga, vaid püsiv. Maksejõuetus oli tingitud külastajate arvu vähenemisest 2008 ja 2009 aastal. Harju Maakohus algatas 09.09.2009.a. määrusega pankrotimenetluse ning määras ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsniku ettekande kohaselt võlgnik tegeles korteriühistult XXXrenditud pinnal kortermaja soklikorrusel restorani pidamisega, omades keskmiselt 4 töötajat ja teenides väikest kasumit (2002.a. 25 326.- krooni, 2007.a. 14 355.- krooni). 2007.a. lõpust aga hakkas klientuur vähenema ning võlgnikul tekkisid raskused enda kohustuste täitmisel. 2008.a. oli võlgnikul ainult 1 töötaja ja juulist kuni oktoobrini tegevust ei toimunud. Võlgnik taotles rendile andjalt rendi alandamist, millega see aga ei nõustunud. 2009.a. augustis otsustas võlgnik ise esitada pankrotiavalduse, kuna ei suutnud enam ruumide renti tasuda ja võlad ületasid vara maksumuse. 02.septembril 2009.a.teatas rendileandja rendilepingu ülesütlemisest alates 02.10.2009.a. Käesolevaks ajaks on töölepingud lõpetatud ja võlgnik aktiivset majandustegevust ei oma. 2008.a. aastaaruande bilansi kohaselt oli 31.12.2008.a. seisuga võlgnikul vara kokku 65 242 krooni eest, millest põhivara moodustas 28 560 krooni ja käibevara 36 682 krooni. Põhilise osa käibevarast moodustasid valmistoodang (24 999 krooni) ja ostetud kaubad müügiks (10 304 krooni). Kohustusi, s h ka lühiajalisi kohustusi oli 20 292 krooni, millest 17 131 krooni moodustasid maksuvõlad. Majandusaasta lõpetati väikese, 2 748 krooni suuruse kasumiga. Samas eelmistest perioodidest oli katmata 27 798 krooni kahjumit ning aasta lõpuks oli omakapital 25 050 krooni võrra väiksem, kui põhikirja järgne osakapital (70 000 krooni). 2009.a. aktiivset majandustegevust (igapäevast teenindamist) ei toimunud, vaid töötati ainult üksiktellimuste alusel, mistõttu käive jäi väga väikeseks ja kevadest enam renti ei suudetud maksta. Käesolevaks ajaks on järel ainult põhivahendid kaua aega kasutuses olnud amortiseerunud mööbli, lauanõude ja köögitehnika näol, mille turuväärtuseks hindab ajutine haldur 6000 kuni 12 000 krooni. Samas kohustusi on võlgnikul ca 150 000 krooni, millest 25 546 krooni moodustavad maksuvõlad koos intressidega ja ülejäänu rendi ning kommunaalkulude võlg. Haldur ei ole muud võlgnikule kuuluvat vara leidnud - ta ei oma ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, kinnistusraamatu andmeil kinnistuid, Maanteeameti andmeil sõidukeid ega Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Võlgnikul on konto Swedpangas, kus on saldo 2 senti ja kus 2008. -2009.a. toiminguid tehtud ei ole ning Krediidipangas, kus konto jääk on 8,24 krooni. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Ka kassas võlgniku andmeil raha puudub. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad ca 150 000 krooni, reaalset vara on aga halduri hinnangul ca 6 000 - 12 000 krooni väärtuses moraalselt ja füüsiliselt vananenud köögitehnika, nõude ning mööbli näol. Võlgnikul puudub majandustegevus ning omanik täiendavalt investeerida ei kavatse, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ja võlad intresside ning viiviste näol pidevalt kasvavad. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur leidnud. Seetõttu ei ole ka mõistlik eeldada, et kumbki võlausaldajaist, s o Korteriühistu XXXvõi Maksu- ja Tolliamet oleksid huvitatud menetluskulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa kandmisest. Olemasoleva vara väärtusest aga ilmselgelt ei piisa pankrotimenetluse kulude kandmiseks, sest juba mõistlik ajutise halduri tasu koos sellelt makstava sotsiaalmaksu ja hüvitatavate kuludega moodustavad sellest olulise suurema summa. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb PankS § 29 lg 1 alusel pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada, kuna tal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur majanduslanguse tingimustes elurajoonis asuva restorani klientide olulist vähenemist, mistõttu vähenes käive alla selle piiri, mis oleks võimaldanud katta jooksvaid kulusid, rääkimata investeerimisest sisseseade uuendamisse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. OÜ RDon registrisse kantud 11.03.1998.a. Äriühingu tegevusaladeks majandusaasta aruandes on märgitud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete jaemüük, toidu- ja tööstuskaupade jae-, hulgi- ja komisjonikaubandus, eksport-import ja vahendus, toitlustamine, toidukaupade valmistamine, olmeteenused, transporditeenused Eesti Vabariigi piires, hoonete, ruumide ja seadmete rendile andmine. Osaühingu kapital on 70 000 krooni. Juhatuse liikmeks ja osanikuks on BS. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

Kohus määrab halduri ettepanekul OÜ RD dokumentidehoidjaks juhatuse liige BS(ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 alusel võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 19 500 krooni ja tehtud kulutuste katteks 1450 krooni. Arvestades, et võlgnikul ei jätku rahalisi vahendeid menetluskulude kandmiseks palub haldurajutise kulutuste hüvitis ja ajutise halduri tasu 6000 krooni ulatuse välja maksta selleks ettenähtud riigi vahenditest ja ülejäänud summa välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult kuulub väljamõistmsele Kalle Mõtsniku kasuks 20 950 krooni, sh riigivahenditest 6000 krooni ja võlgnikult 14 950 krooni. Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.