Kohtu nimetus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
09.11.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja kell 16.00
Tsiviilasja number
2-09-30666
Tsiviilasi
OÜ OLpankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik OÜ OL(reg kood xxx, asukoht Xxx); esindaja juhatuse liige VU(ik XXX); Ajutine pankrotihaldur T L ( AB M K &P , XXX, tel XXX faks XXX, XXX)
esindajad
Resolutsioon.
Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad.
Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ OL esitas 29.06.2009.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse. OÜ OL asutati 14.03.2003.a. asutamislepinguga. OÜ tegevusaladeks on naftasaaduste ja keemiaproduktide laboratoorsete uuringute teostamine ning koguste ja mahu mõõtmised. Aastal 2008 OÜ majandustegevuse maht ja käive langes oluliselt seoses naftatoodete ja väetiste turu üldise kahanemisega mis praktiliselt tõi kaasa OÜ tegevuse katkemise. OÜ juhatuse poolt koostatud 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ omakapital 31.12.2008.a. seisuga 150 046 krooni, seejuures lõppes 2008.a. 450 000 krooni suuruse kahjumiga. Harju Maakohus algatas 06.08.2009.a. määrusega pankrotimenetluse ning määras ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri T Lindma ettekande kohaselt on käesolevaks hetkeks nimetatud vara ajutise halduri nõusolekul võõrandatud ning võlgniku vara koosneb üksnes võlgnikul olevast rahast võlgniku pangakontol summas 21 000 krooni. Võlgniku vara koosnes pankrotimenetluse algatamise hetkel järgmnevast: Nõuded kolmandate isikute vastu moodustasid kokku 56 292,75 krooni, mis tulenesid osutatud teenuste eest tasumata arvetest. Nimetatud summa koosneb nõuetest kokku 9 isiku vastu. 27 068,59 krooni nimetatud nõudesummast on nõue Austria äriühingu A I W Gmbh vastu, kelle jätkuva tegutsemise osas andmed puuduvad ning nõude väiksust arvestades ei ole advokaadibürood ega inkassofirmad nõustunud nimetatud nõude sissenõudmisega tegelema. Seega oli nimetatud nõude sissenõudmine lootusetu. Suuruselt teise osa (15 953,60 krooni) moodustas nõue AS AVR T vastu, kuid selles omakorda valdav osa oli aegunud (arved 2004.a.) ja aegumata osas oli arve üle vaidlus arve saajaga. Seega oli nimetatud nõue lootusetu. Ülejäänud nõuded olid igaüks vahemikus ca 160 kuni 5350 krooni ning nende sissenõudmine oli lootusetu (aegunud või võlgnik maksejõuetu) või nõude suurust arvestades ebamõistlik (arvestades sissenõudmisega kaasnevaid kulusid). Seega olid nõuded kolmandate isikute vastu kui võlgniku vara väärtusetu ning nende arvelt ei olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Laboriseadmed moodustasid kokku bilansijärgselt 347 558 krooni, kuid selle vara väärtus oli marginaalne (sisuliselt olematu) kuna tegemist oli spetsiifilise varaga (seda saaks kasutada üksnes väga spetsiifilisel eesmärgil - naftasaaduste laboriteenuste osutamiseks, mistõttu oli nende potentsiaalsete ostjate ring marginaalne) ja kuna vara ei ole olnud pikka aega kasutuses võlgniku majandustegevuse seiskumise tõttu (laboriseadmed on spetsiifilised täppisseadmed, mis kasutamata ja seetõttu hooldamata kujul ei ole enam kasutatavad või töökindlad). Varade realiseerimise võimatust kinnitas ka I OÜ eksperthinnang 06.10.2009.a., mille kohaselt puudus varadel müügiväärtus. I OÜ oli pädev taolist eksperthinnangut andma, kuivõrd nimetatud osaühing on akrediteeritud naftasaaduste analüüsimise alal ja omab seetõttu kompetentsi vastavate laboriseadmete osas. Seetõttu olid laboriseadmed kui võlgniku vara sisuliselt väärtusetu ning nende arvelt ei oleks olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et võlgnik leidis ostja, kes oli nõus nii vara kui nõuded omandama kokku 21 000 krooni eest (vara 5000 krooni + käibemaks 1000 krooni + nõuded 15 000 krooni), asus ajutine haldur seisukohale, et vara võõrandamine taolise hinnaga on parim võimalik lahendus ja andis võlgnikule nõusoleku nimetatud vara võõrandamiseks ja
selle tulemusena laekus võlgnikule 21000 krooni, mis moodustabki käesoleval hetkel kogu võlgniku vara. Võlgniku kohustuste väljaselgitamisel ja hindamisel on aluseks võetud võlgniku poolt pankrotiavalduses ja selle lisades esitatud andmed, avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja kolmandatelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Võlgniku poolt esitatud aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 31.12.2008.a. seisuga kokku 258 976 krooni. Nimetatud summa on üldjoontes kattuv võlgniku pankrotiavalduses esitatud andmetega ja maksuhalduri poolt ajutisele haldurile esitatud andmetega. Kõike eeltoodut arvestades leiab ajutine haldur, et olemasolevate andmete kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad sellises mahus varad, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ning puudub ka pikemat aega majandustegevus, mis võiks tagada rahavoo kohustuste täitmiseks. Arvestades esialgse aruande esitamise aja seisuga tekkinud menetluskulusid (ajutise halduri tasu ja kulutused) ning käesolevaks hetkeks tekkinud täiendavaid menetluskulusid, ei kata võlgniku vara kõiki menetluskulusid, rääkimata võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalusest võlgniku vara arvel. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et oleks võimalus võlgniku vara tagavõitmiseks ja tagasinõudmiseks. Võlgnikul on pikema perioodi vältel puudunud majandustegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see on tõenäoliselt tingitud turuolukorra olulisest muutumisest (kütuse, õlide ja väetise transiidi vähenemisest ia lõppemisest Eestis), mis ei sõltunud võlgnikust. Turuolukorra muutumine nimetatud sfääris alates 2007.a. on üldteada asjaolu. Kuna võlgnikul ei jätku vara menetluskulude katmiseks ning puudub võlgniku vara tagasivõitmise ia tagasinõudmise võimalus, siis leiab ajutine haldur, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. OÜ OL on registrisse kantud 04.04.2003.a. Äriühingu tegevusaladeks registrikaardil on märgitud keemiasaaduste sisaldus- ja kvaliteedinäitajate määramine, sertifitseerimis- ja ekspertteenused, kaupade klassifitseerimine ja kaubakoguste mõõtmine, ekspedeerimine, konsultatsiooniteenused põhikirjajärgsetel tegevusaladel. Osaühingu osakapitali suuruseks on 1 200 000 krooni. Osaühingu asutajaks oli BS, nõukogu liikmeteks GB, V V , A S . Osanikuks ja juhatuse liikmeks on V V . PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara
koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kohus määrab OÜ OL dokumentidehoidjaks VU (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Haldur on palunud võlgnikult välja mõista ajutise halduri töötasuks 26 250 krooni ja kulude katteks 382.20 kokku 26 632.20 krooni. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult kuulub väljamõistmsiele ajutise halduri kasuks 26 632.20 krooni. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.