OÜ Primus PR hagi TRE TIMBER OÜ vastu 217 388,53 krooni suuruse kahju hüvitamiseks OÜ Primus PR apellatsioonkaebus 217 388,53 krooni ja OÜ TRE TIMBER vastuapellatsioonkaebus 25 000 krooni Harju Maakohtu 03.03.2009 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Primus PR OÜ apellatsioonkaebus ja OÜ TRE TIMBER vastuapellatsioonkaebus 15.10.2009, avalik kohtuistung Hageja OÜ Primus PR (registrikood 10315934, asukoht Pikk 54, Kuressaare), esindaja vandeadvokaat Andres Tamm; Kostja TRE TIMBER OÜ (registrikood 10638717, asukoht Peterburi tee 44, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Garri Ginter.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.03.2009 otsus OÜ Primus PR hagis TRE TIMBER OÜ vastu 217 388,53 krooni suuruse kahju hüvitamiseks lõppjärelduses muutmata.
2.Tühistada Harju Maakohtu otsust osaliselt põhjendavas osas ning arvestada otsuse põhjendamisel ringkonnakohtu poolt käesolevas kohtuotsuses toodud põhjendusi.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata.
Tagastada TRE TIMBER OÜ-le vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 5 000 (viis tuhat) krooni. Otsus saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Lai 11/13, Tartu 51005). Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Primus PR kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.06.11.2006 esitas Primus PR OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ TRE TIMBER (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ostu-müügilepingu järgi mittevastava asja s.o nulu voodrilaua lehiselaua pähe müümisega tekkinud kahju täiendavalt tehtud tööde ja laua kallinemise näol summas 217 388,53 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid jaanuaris 2005 ostu-müügilepingu, mille järgi hageja ostis 03.02.2005 kostjalt lehise voodrilauda kvaliteediga ABC koguses 330,3 m2 maksumusega 80 850 krooni. Lauad toodi kilesse pakituna AS Tiir veoautoga ning laaditi maha objektil Videviku 2, Kuressaares. Voodrilauast ei jätkunud kogu maja katmiseks, mistõttu telliti lauda 16.05.2005 juurde 120,42 m2, toodi sama firma autoga Saaremaale ja laaditi kilesse pakendatult objektile Videviku 2 ja paigaldati koheselt ka elamule. 2005.a suvel muutis eramule paigaldatud voodrilaud värvi, tulid sisse praod ja otsad kaardusid üles. 2005.a sügisel ostis hageja teiselt müüjalt Javicar OÜ-lt uue koguse lehise voodrilauda ning paigaldas uuest lauast eramule uue voodri. Kostjalt ostetud laua ladustas hageja lattu, millest teavitas koheselt ka kostjat.
3.Asja menetluse käigus tekkis hagejale kahtlus, et voodrilaua ebakvaliteetsuseks oli lisaks erinevate puiduliikide müümisele ka punni vähene sügavus, mistõttu lauad ei katnud teineteist piisavalt nende kuivamiskahanemise tõttu. 06.02.2006 tellis V. M. arhitekt A. K. palvel uuringu kasutatud voodrilaudadele ning TTÜ puidutöötlemise õppetooli erakorraline prof T. K. ja magistrant M. K. leidsid, et arhitekti poolt esitatud, objektilt võetud voodrilaua proovidest üks vastab lehise mikroehitusele ja teine kuuse omale.
4.Kokku oli lepitud voodrilaua profiil – UYS. Poolte vahel puudus kokkulepe, et voodrilaud võib olla ka B ja C kvaliteediga, viimase osa müüdud kogusest 120,42 m2 16.05.2005 arvesaatelehel nr ASL-8-05-2005 on kostja märkinud kvaliteediks ABC ehk segamini kvaliteediga lehise voodrilaud. Seega selgus, et müüdud lehise voodrilaud ei vasta tellimuses esitatud UYS profiilile üheski parameetris, ei laua paksuse, väljasaagimise ega punnsoone sügavuse osas. Hageja ostis kostjalt kokkulepitud kvaliteetse lehise voodrilaua profiiliga UYS asemel ebakvaliteetse voodrilaua, mida ca 30 % osas oli nulg, millest ca 50 % on saetud ja hööveldatud ebaõigesti – aastaringide südamikupool jääb laua tagumisele poolele. Seega osa laudadest kõmmeldub ilmastiku tingimustega kumeraks, osa aga nõgusaks ning laudade vahele tekib vahe. Profiil UYS poolpunn laua punnisoone sügavus 7-8 mm ei vasta juhendi RT 21-10750-ee kohaselt profiili üldise laiusega 140 mm. Tegelikult näeb viidatud juhend ette punnsoone
sügavuse 20 mm, mistõttu müüdud laudade kvaliteet täies ulatuses ei vasta kokkulepitud kvaliteedile. Kostjale esitati e-posti vahendusel pretensioon kvaliteedi hindamise kohta enne laudade vahetuse otsust ning mitmel korral telefoni teel. Paberkandjal pretensioon esitati kostjale peale laudade vahetamist täiendavate kulude hüvitamise kohta märtsis ja mais 2006. Konkreetseid profiilijooniseid ei ole kunagi olnud ja arhitekt ei ole neid kunagi koostanud, projekti juht usaldas meeste kogemust. Ehitaja ei pidanud teadma toote spetsiifilisi mõõtmeid (nt konfiguratsiooni) ja see teda ei huvita. Ehitaja soov on saada mingi kindla üldlevinud näitajaga (nt laua katmisulatus) lauda, mis toimiks ehitises sihipäraselt ja oleks visuaalselt ilus. Vaidlus ei puuduta laua profiili kuju ja laiust, vaid detailseid ristlõike mõõtmeid, mis on tootja otsustatud ning mis laua kasutuselevõtmisel ei taganud laua sihipärast kasutamist. Üldtuntud on asjaolu, et välisvoodrilaud peab oma omadustelt pidama vastu Eesti ilmastikutingimustele pikema aja vältel täites oma eesmärgi katta väljastpoolt hoonet. Professionaalne laudade müüja peab UYS profiiliga laua tegemisel ja müümisel lisaks kokkulepitud üldistele mõõtudele juhinduma ka UYS profiili RT ja RYL soovituslikest nõuetest profiili erimõõtudele nagu punnsoone sügavus ja sisselõiked laua tagaküljel. Hageja vaatleb müüja poolt lehise laua asemel nulu laua müümist otsese tahtlusena või vähemalt hooletusena. Kostja oli kohustatud teadma, kas ta müüb nulu või lehise lauda. Kauba kvaliteedi suhtes kohaldatavad juhendid RT ja RYL on Eesti praktikas laialt levinud juhendid, milles toodud nõuded on piisavad kauba kvaliteedi suhtes. Kokku kulutas hageja eramu voodrilaua panekuks 301 610,57 krooni (ilma käibemaksuta), millest eramu Videviku 2 tellija hüvitas 117 383 krooni (ilma käibemaksuta) hagejale vastavalt hinnapakkumisele HP-103-7-4. Seega tekkis hagejale lepingule mittevastava kvaliteediga asja müümise tõttu otsene materiaalne kahju 184 227,57 krooni, millele lisandus käibemaks 33 160,96 krooni, seega kokku 217 388,53 krooni.
Kostja vastus
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
10.Vastuväidete kohaselt müüs kostja hagejale lehise voodrilaudu ja ei ole lepingut rikkunud. Kostja äri koosnes üksnes lehisega kauplemisest ning kostja ei ole hagejale kuuske müünud. Lehise müüki hagejale kinnitavad ka 16.05.2005 ja 03.02.2005 arved, kus kaubana on märgitud just lehise voodrilauad. Kuusk ja lehis on eristatavad visuaalselt ja kaalu järgi.
11.Hageja sõlmis müügilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, seega pidi ta kauba üle vaatama. Hageja kui ehitusega tegelev isik peab tundma ehitusmaterjale. Isegi, kui selleks vastav kompetents puudub, siis oleks hageja pidanud laskma kauba üle vaadata vastaval asjatundjal. Hageja oleks pidanud kauba vastuvõtmisel või hiljemalt kauba seina paigaldamisega alustamisel märkama, et talle on lehise asemel kuuske tarnitud. Hageja ei esitanud mõistlikul ajal kvaliteedi osas pretensioone.
12.Kostja palus hageja laos ladustatud ning säilinud lauahunnikuga tutvuda E. L., kes seda tegi ja kinnitas, et tegemist on lehisega. Tänasel päeval pole võimalik enam kindlaks teha, kas hageja poolt näidatud lauahunnik on seesama, mis võeti maha Videviku 2 elamult. Ei ole võimalik kindlaks teha, kas Videviku 2 elamul kasutati üldse algselt just kostja poolt müüdud voodrilaudu. Hageja eemaldas voodrilauad majalt ilma, et ta oleks kontrollinud või võimaldanud kostjal kontrollida seda, millest oli tingitud nende sobimatus (või tuvastada, et tegemist oleks olnud tema poolt tarnitud laudadega).
13.Väidetavalt sai hageja teada asjaolust, et tegemist on nulu ja mitte lehisega pärast uuringute läbiviimist. Kirjaliku pretensiooni koostas hageja kostjale alles 20.03.2006. Selline viivitus ei
ole mõistlik ega põhjendatud. 20.03.2006 pretensioonist nähtub, et tellijal tekkis kahtlus, kas tegemist on ikka lehisega (või kvaliteetse kaubaga) juba 2005.a kevadel. Kostjale sellekohast pretensiooni siis ei esitatud. Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ei tohiks mõistlik tähtaeg olla pikem, kui nädal või paar. Hageja on viivitanud pretensiooni esitamisega põhjendamatult kaua. Hageja 20.03.2006 teatis ei vasta nõudele kirjeldada lepingule mittevastavust piisavalt täpselt.
14.Hageja poolt esitatud tõendid kinnitavad, et voodrilauad vahetati novembris 2005.a, seega on väär hageja väide, et viivitamatult pärast uuringut palus hageja kostjal tulla voodrilaudu asendama. Kuna hageja oli voodrilauad juba novembris 2005.a vahetanud, siis ei saanud hageja anda 2006.a veebruaris või märtsis kostjale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja teostas voodrilaudade asendamise ilma, et oleks kostjale andnud võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Võimalus puuduste kõrvaldamiseks tulnuks anda juba enne laudade seina paigutamist. Kui hageja oleks kauba üle vaadanud ning nõudnud selle asendamist, ei oleks seda elamule paigaldatud ning kahju ei oleks tekkinud.
15.Nõustuda ei saa hagiavalduses esitatud kahju suurusega ja selle arvutamise aluste ja viisiga. Esiteks ei esitanud hageja materjali asendamise nõuet enne materjali kasutamist. Kostja ei saa seetõttu olla vastutav väidetavalt vale materjali paigaldamisest ja sellest tulenevast asendamisvajadusest tulenevate kahjude eest. Ebaõige on ka hagejapoolne arvutuskäik ning tõendamata on kahju suurus. Hageja ei ole tõendanud kulutuste seotust konkreetse objektiga ega kulutuste põhjendatust. Samuti ei ole hageja näidanud, milliseid samme on hageja teinud selleks, et vähendada kahju ulatust. Hageja ei ole tõendanud, et eramu omanik maksis 117 383 krooni ning hagiavaldusele ei ole lisatud arveid, vaid üksnes hinnapakkumised.
16.Kostja ei saanud puidu üleandmisel olla teadlik selle puudustest. Kostja andis lauad üle üksteise kõrvale ja peale ladustatud pakkidena, mis on seotud teraslindiga ja kaetud kilega. Kuna kostja ei ostnud ega müünud muud puitu kui lehist, puudus tal igasugune alus arvata, et tegemist võiks olla mõne muu puidu kui lehisega.
17.Hagejal oli kauba ülevaatamise kohustus ning ehitusettevõtjana puutub hageja vaieldamatult kokku erinevate ehitusmaterjalidega. Hageja puhul on tegemist kogemustega ehitusettevõttega ning väited vähestest teadmistest on ilmselgelt ebaõiged.
18.22.02.2007 käisid kostja töötaja T. T. ja hageja esindaja Saaremaal hageja poolt viidatud lauakoorma juures. Lauahunnikus olid hageja väidete kohaselt ladustatud kostjalt ostetud ja elamult eemaldatud käesoleva vaidluse esemeks olevad voodrilauad. Poolte esindajad võtsid hunnikust näidistükid, et viia need ekspertiisi. 02.03.2007 koostasid TTÜ erakorraline professor ja puidutöötlemise õppetooli juhataja T. K. ning vastava õppetooli doktorant ekspertiisiakti, mille kohaselt osutab mikroskoopilisel ja makroskoopilisel tasandil läbi viidud uurimine, et kolme esitatud puiduproovi (märksõna “Primus”) puhul on tegemist lehisega.
19.Pooled ei ole kokku leppinud hageja poolt viidatud Soome juhiste kohaldamises ja need ei kohaldu Eestis. Juhised on suunatud ehitajale, mitte materjali tootjale. Ka hageja ei lähtunud ise viidatud juhistest, paigaldades lauad rõhtlaudisena, kuigi viidatud juhise järgi see selleks ei sobi. Hageja poolt esitatud objekti 09.09.2005 koosoleku protokolli nr V-2 p 2 kohaselt annab arhitekt uue laua jaoks profiili joonise ja paigaldusjuhendi, seega olid esimese lauakoguse ostmisel hageja algandmed ja teave puudulikud. Kui hageja oleks algusest peale teadnud, millist profiili ta vajab, siis ei oleks tal teise koguse puhul vaja arhitektilt uusi andmeid küsida. Protokollist nähtub, et tegemist oli lehisega, mitte kuuselisega, mida hageja hagiavalduses väidab.
20.Hageja väidete kohaselt ilmnesid puudused kevadel 2005.a, ometi tellis hageja mais 2005.a uue koguse laudu, seega vastasid lauad hageja ootusele, samuti maksis hageja arve. Tegemist on loodusliku materjaliga, mistõttu 3-5 % laudadest võib mitte vastata kokkulepitud kvaliteedile.
21.Hageja väidab, et tegelikult tarniti vales mõõdus ja eriliiki puitu segamini. Isegi, kui see oleks juhtunud, oleks hageja pidanud laudade seinapaneku asemel võtma viivitamatult kostjaga ühendust, et pretensioone kontrollida ja välistada kahju tekkimist. Hagejal oli võimalus kaubaga tutvuda enne üleandmist. Samuti oli hageja kohustatud kauba viivitamatult üle vaatama selle üleandmisel. Kui lähtuda hageja esitatud R. K. arvamusest, et ostetud lauad ei vastanud UYS profiilile mitte üheski parameetris, siis oleks hageja pidanud laua seina paigutamisel aru saama, et laud ei vasta väidetavalt soovitud mõõtudele. Et punnsoone sügavus ei ole mõlemal pool 20 mm, vaid 7 ja 18 mm, ei saa jääda visuaalselt märkamata. Samuti on silmnähtav see, kas soon on sügavam kui 1⁄4 profiili paksusest. Silmaga on nähtavad aastaringide asukohad ning oksakohad. Hageja pidi need väidetavad puudused avastama hiljemalt pakendite avamisel, aga kindlasti mitte hiljem kui laudade seinapanekut alustades. Hageja poolt esitatud ülevaatusakt viitab rohketele ehitus- ja paigaldusvigadele.
22.Hageja on omaks võtnud, et tellis laua kvaliteediga ABC, nimetatut ei saa hageja ilma teise poole nõusolekuta tagasi võtta. Eelistungil väitis hageja, et telliti UYS profiili, ilma mõõte täpsustamata. UYS profiilil puuduvad standardmõõdud. UYS profiil tähendab poolsulund väliskasutuse voodrilauda, millel kõik nurgad on täisnurksed. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja poolt tarnitud laudadel on kõik nurgad täisnurksed. Üleantud voodrilauad vastasid tellimusele, nimetatu nähtub 2005.a tehtud fotodelt. Kostja pakkus 2005.a voodrilaudu lubatud tolerantsiga +0/-1 mm. Hageja enda poolt viidatud RT 21-10750-ee kohaselt on paksuse 20 mm puhul lubatud hälve +/- 0,5 mm. Lisaks tuleb arvestada kuivamiskahanemist, mis on ca 1-2 mm. R. K. ei ole laudu mõõtnud 0,5 mm täpsusega ega ole arvestanud mõõtmisviga. Seega isegi, kui angaaris müüdud lauad on kostja poolt müüdud ja selliste mõõtudega nagu hageja väidab, vastab laudade paksus arhitekti poolt soovitule ja arvel toodule.
23.Üldjuhul peab UYS laua punn ja soon Eesti oludes olema erineva laiusega, et kompenseerida välistingimuste niiskusest tulenevat paisumist. Punni ja soove erinev laius annab lauale enam mänguruumi. Samuti pannakse lauad alati selliselt, et pealispinnale jäävad punni ja soone erinevast laiusest tulenevad vahed, mille laiuse määrab tellija (arhitekt). Uued lauad tellis hageja teistsuguse profiiliga, st kaldprofiiliga, so profiiliga UYV või UTV. Seega on arhitekt või hageja otsustanud hiljem hoopis teistsuguse voodrilaua profiili kasuks.
24.RT ja RYL on soovituslikud juhendid, mis on suunatud ehitajatele, mitte tarnijatele ja seega ei saa neist tuleneda kostjale kohustusi. RT puudutab Soome okaspuitu, käesoleval juhul ostis hageja Siberi lehist.
25.Üldjuhul saab pretensioone puidu kvaliteedi osas esitada vaid siis, kui on säilinud kauba pakend. Vastaselt juhul ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on just selle müüja poolt müüdud kaubaga. Eestis kehtiva tava kohaselt saab pretensioone esitada paari päeva jooksul ning kindlasti ei saa pretensioone esitada enam siis, kui kogu lauakogus on juba seina löödud.
26.04.12.2007 kohtusse laekunud täienduste kohaselt tellija arhitekti R. K. e-kirjas esitatud mõõdud 20x95/125 tähendavad, et arhitekt soovis lauda, mille kate oleks 95 mm ning absoluutlaius, so katte pluss punni laius on 125 mm. Kuivõrd 125-95=30 mm, siis on tellija arhitekti e-kiri vastuolus hageja väitega, et ta soovis lauda, millel nii punn kui soon on 20 mm, so kokku 40 mm. Tellija arhitekt soovis lauda, mille punn oleks nt 10 mm ja soon 20 mm. Arhitekt soovitas pöörduda 95 mm kattega laua ostmiseks OÜ Reval Timber poole. Hageja on aga juba mõne päeva pärast ostnud kostjalt 135 mm kattega voodrilaudu. Nimetatu näitab, et hagejal oli suurepärane ülevaade turul pakutavast ning hageja tegi täiesti teadliku ja konkreetse
valiku. Hageja on november 2003.a kuni mai 2004.a paigaldanud lehise välisvoodrilauda GO SPA hotellile Kuressaares.
27.Hageja ei ole tõendanud, et punn ja soon pidid olema teatud konkreetse sügavusega, kui selles sügavuses ei ole lepingus kokku lepitud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt müüdud laud ei sobinud välisvoodrilauaks. UYS on üks levinumaid voodrilaua profiile, mistõttu kostja kui professionaalne ehitaja pidi teadma, milliste mõõtudega UYS toimib ja näeb kena välja. Niiskete ja kuivade perioodide vaheldumisega oleks hageja pidanud arvestama voodrilaua profiili valikul. Isegi kui profiil olnuks ebasobiv, tulnuks etteheited esitada arhitektile või projekteerijale. Kostja ülesanne ei olnud analüüsida ehitusprojekti vms dokumentatsiooni nõuetelevastavust. Profiili ümarus või täisnurksus muudab laua sihtotstarvet. Maakohtu otsuse põhjendused
28.Harju Maakohus jättis 03.03.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
29.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti e-kirjade vahetamise ja suuliste kokkulepete teel välisvoodrilaua müügileping (VÕS § 208 lg 1). Esimene partii laekus 03.02.2005 paiku nimetuse all lehise välisvoodrilaud koguseliselt 300,24 m2 ja teine osa 16.05.2005 paksusega 20 mm laiusega 135 mm, pikkusega 4000 mm, profiiliga UYS, kvaliteediga ABC ja niiskusega 16. Hageja 2006.a pooltevahelise e-kirjavahetuse taastamine hageja poolt ei ole võimalik seoses andmete hävimisega tema vastavas serveris.
30.Kostja eitab e-kirjavahetuse toimumist. Tunnistaja J. T. ütluste kohaselt mäletab ta suhtlemist kostja töötaja Ü. H., kuid tunnistaja ei osanud täpsustada laudade mõõte ja mäletab vaid profiili UYS kokkuleppimist. Tunnistaja R. H. ütluste kohaselt andis ta tellimuse edasi hageja töötajale J. T., soovides tellida 140 mm lauda.
31.Väljavõtetega Internetivõrgust Eesti Ehitusturu ettevõtete leheküljelt hageja kohta ja hageja koduleheküljelt luges kohus tõendatuks, et hageja on tegutsenud alates 1993.a ning kujunenud fassaaditööde alal hinnatud ettevõtjaks. Ettevõttele on väljastatud Muinsuskaitseameti litsents ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja remondi alal ning firma on juurutanud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad ISO 8001:2000 ja ISO 14001:1996 nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et kostja on spetsialist laudade müügi alal. Lepingu tõlgendamisel tuleb seega arvestada, et nii müüja kui ostja on ostu-müügilepingu järgse tellimuse esitamisel ja selle täitmisel spetsialistid, hageja ehituse alal, kostja laudade müügi alal. Poolte näol ei ole tegemist tarbijatega ja kohaldamisele ei kuulu tarbija müügi sätted.
32.Hageja väidete kohaselt ei määranud ta tellides, mis mõõtudega peab laudade punni mõõt ja sügavus olema, see jäeti kostja kui eksperdi ja spetsialisti otsustada, kuid hageja tellis lauda, mille kattelaius oli 135 mm ja mis sobiks kasutamiseks välitingimustes. Tõendamist ei ole leidnud, et esialgu oleks olnud arhitekti poolt koostatud profiilijooniseid. E-kirjaga tellijale ja ehitajale luges kohus tõendatuks, et arhitekt pakkus välja lehiselaua nt 20x95/125, profiiliga UYS või UTS. Seega otsustas hageja ehitajana ise, milliseid laudu ta tellib.
33.ECO Timber arvega nr 11/v1 luges kohus tõendatuks, et hagejale esitati 03.02.2005 arve 300,24 m2 lehise välisvoodrilaua müügi ees 68 022,37 krooni. ECO Timber arve-saatelehega nr ASL-9-05-2005 luges kohus tõendatuks, et saatelehel on märgitud laudade paksuseks 20 mm, laiuseks 135 mm profiiliks UYS, kvaliteediks ABC, niiskuseks 16, tarnetähtajaks 29.05.2005 ja tellimuse hinnaks 27 368 krooni.
34.Tõendamist ei leidnud, et poolte vahel oleks kokku lepitud RT kasutamises, samas nähtub kostja poolt esitatud arvest, et kostja on müünud UYS lauda. Hageja esiletoodu kohaselt tellis ta RT juhendi järgi profiiliga UYS kauba, kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et UYS profiil hageja tellimuses tulenes just RT/RYL juhendist. RT juhendist nähtub, et nimetatud
juhendit kohaldatakse materjali paigaldamisele, kuid kohus nõustus hageja väitega, et viidatud juhendis on ka parameetrid, mida on võimalik kohaldada materjalile. Vastavate muude juhendite puudumisel saab juhendeid käsitada kui üldtunnustatud standardeid või tava kauba kvaliteedi osas.
35.Fotodega luges kohus tõendatuks, et vaidlusalusele elamule paigaldatud puidust välisvoodril tekkisid praod, laua otsad kaardusid üles ja lauad pragunesid. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja V. M. ütlused, mille kohaselt kevadel pandi lauad paika, keset suve, kui päike hakkas paistma ja vihma tuli, hakkasid lauad tumedaks minema ja laudade vahele tekkisid suured praod ja vesi jooksis laudade tagant mööda vundamenti maha.
36.Vaidlust ei ole selles, et kaup anti hagejale üle Paekna puidutööstuses ja seal läks hagejale üle ka asja juhusliku hävimise riisiko.
37.Hageja on heitnud kostjale ette asjaolu, et lauad oli osaliselt teisest liigist kui kostja poolt tellitud ja lepingutingimustele mittevastava kvaliteediga. Hageja vajas välisvoodrilaudu, kuid lauad selleks ei sobinud.
38.Tallinna Tehnikaülikooli kirjast, mida kohus hindas asja tundva isiku arvamusena ja dokumentaalse tõendina, ei nähtu, et arvamus oleks antud kostja poolt müüdud laudade kohta. Koosmõjus tunnistaja V. M. ütlustega selle kohta, et kui uued (mitte kostjalt tellitud) lauad olid kohal, kutsuti kohale arhitekt, tegi kohus järelduse, et ekspertiis viidi läbi elamule kostjalt ostetud ja elamule Videviku 2 paigaldatud laudade ja kolmandalt isikult ostetud laudade suhtes.
39.Tõenditest tuleneb, et üks laud vastas lehise mikroehitusele, teine laud kuuse mikroehitusele. Tallinna Tehnikaülikooli kirjast koos fotodega, mida kohus hindas asja tundva isiku arvamusena ja dokumentaalse tõendina, koosmõjus kostja seletustega laudade võtmisest vaidlusaluselt projektilt koos hageja esindajaga nähtub, et objektilt võetud puidu proovid olid kõik lehise proovid. E. L. e-kirjaga luges kohus tõendatuks, et 2006.a detsembris käis kostja töötaja E. L. hageja angaaris T. T. palvel lehise voodrilaudu vaatamas. Mõningate kätte saadavate laudade lähemal vaatlemisel võis üheselt öelda, et tegemist on nulu laudadega. Nimetatud e-kirjast tulenevaga on ümber lükatud hageja väide, et E. L. nõustus asjaoluga, et tegemist on osaliselt nulu lauaga. Seega tõendid on vastuolulised ja nimetatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et kaup ei vastanud lepingutingimustele riisiko ülemineku ajal (VÕS § 218 lg 1).
40.Väljatrükkidega ECO Timber koduleheküljelt loeb kohus tõendatuks, et sorteering ABC on välisviimistluseks kasutatav. Asjatundja R. K. arvamusest nähtub, et ekspert on lähtunud hageja esindaja väidetust, et tellimus esitati lehise lauaprofiilile UYS. Edasi on ekspert lähtunud RT 21-10750-ee ja RT 21-10750-ee nõuetest ja leidnud, et tegemist on profiiliga UYS, kuid profiili ristlõike oluliste mõõtude osas on suuri erinevusi juhendis RT 21-10750-ee tooduga. Tulenevalt eeldusest, et laud pidi vastama RT nõuetele, on ekspert leidnud, et kostja müüs hagejale ebakvaliteetset ja kehtivatele normidele ning ehituslikele põhitõdedele mittevastavat kaupa. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vaidlusaluse kauba suhtes saab kohaldada RT soovitusi. Asjatundja on leidnud oma arvamuses, et müüdud voodrilaud ei vasta tellimuses esitatud profiilile UYS mitte üheski parameetris. Laud on oma kujult küll UYS sarnane, kui profiili välja saagimisel on eksitud praktiliselt kõikide mõõtude osas. Tehtud eksimused profiili saagimisel on tekitanud hulgaliselt probleeme hilisemas ehitamises ja laudise ekspluateerimises hoone fassaadis. Profiili punnsoone ebapiisava sügavuse tõttu ei saa antud lauda kasutada välisvooderduse ehitamisel, kuna on oht, et laud kuivab punnist välja või laudis pundub. Samuti on eksitud laua paksuse ning soonte sügavusega, mis toovad kaasa laudise liigkiire pragunemise ja laudise kõmmeldumise, muutes vooderdise nii esteetiliselt koledaks kui ka ilmastikule palju vastuvõtlikumaks. Samadele näidustustele aitab kaasa fakt, et pooled
laudadest olid saetud valesti aastaringide asetust arvestades. Kohtus pidas R. K. arvamust usaldusväärseks, sest hageja esitatud tõenditest nähtub, et asja tundev isik on lõpetanud 1993.a Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse erialal ja läbi viinud mitmeid ekspertiise.
41.Seega tingis asja lepingutingimustele mittevastavuse eelkõige laudade vale profiil. Nimetatud tõendist saab teha järelduse, et müüdud voodrilaud ei vastanud müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja ei olnud sobilik kasutamiseks välisvoodrilauana. Tulenevalt asjaolust, et laudade väljasaagimise mõõdud on asjatundja arvamuse kohaselt valed, esines asja lepingutingimustele mittevastavus juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, kuigi mittevastavus ilmnes hiljem. Kostja vastutab asja mittevastavuse eest (VÕS § 218 lg 1 ja lg 3).
42.Vaidlust ei ole selles, et hageja ostjana sõlmis müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega pidi hageja ostetud kauba viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (VÕS §219 lg 1). Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et müügilepingus oleks ette nähtud vedamine, seega pidi ostja kauba üle vaatama juba Paekna puidutööstuses (VÕS § 219 lg 2). U. L. e-kirjaga J. T. luges kohus tõendatuks, et 04.05.2005 informeeris kostja töötaja hagejat laudade valmisoleku ajast täiendava tellimuse tellimisel ja asjaolust, et valmistoodet on võimalik kontrollida Tallinna ligidal asuvas Paekna puidutööstuses, samast saab kätte ka valmistoodangu. Selgituskirjaga ja tunnistaja K. S. ütlustega luges kohus tõendatuks, et tellitud välisvoodrilauad tõi Kiili vallast Paekna külast aadressile Kuressaare Videviku 4 AS Tiir 03.02.2005 ja 16.05.2005 hageja tellimusel. Tunnistaja kaupa üle ei vaadanud, lauad oli kilepakendis, lintidega kinni ja tõsteti mõlemal korral auto peale, veebruaris ja mais 2005.a. Ka hageja ei avanud ega kontrollinud pakke. Asja mitteülevaatamist ostja poolt tõendavad ka tunnistaja R. H. ütlused, mille kohaselt lauad jõudsid kohale veebruari alguses, märtsi alguses hakati neid seina panema, laud seisis objektil kilepakendites õues nii nagu ta toodi, keegi neid pakendeid lahti ei võtnud.
43.Vaidlust ei ole selles, et hageja on ka varem, so 2003-2004 paigaldanud lehise voodrilauda Saaremaa GO Spa-le. Asjatundja T. K. e-kirjaga luges kohus tõendatuks, et lehis ja nulg on visuaalselt (makroskoopiliste tulemuste) põhjal eristatavad. Siiski ei selgu tõendist, kas erinevused võivad olla silmaga nähtavad ka Venemaalt sissetoodud kuuse ja lehise vahel. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejale müüdud puit oli Venemaa päritolu. Hageja on väitnud, et Venemaa kuusk ja lehis on sarnased, kuid seda väidet tõendanud ei ole. K. P. kirjaga luges kohus tõendatuks, et Venemaalt ja Eestist ostetud kuuselaudadel vahet ei ole.
44.Jooniselt nähtub, et kui hageja soov oli saada 20 mm-se punniga lauad ja tegelikult oli punni laiuseks ühes servas 7 mm ja teises servas 18 mm, pidi see olema silmaga nähtav. Tunnistaja J. G. ütlustega luges kohus tõendatuks, et puidutööstuses oleks kindlasti märgatud, kui kuuseline puit oleks sattunud lõikuri alla, kuna puidud teevad lõiketerade all erinevat häält. Nimetatud tõenditest tegi kohus järelduse, et asja lepingutingimustele mittevastavus pidi olema hagejale kui oma kutsetegevuses tegutsejale ilmne. Seega anti hagejale võimalus kontrollida kaupa juba kostja ettevõttes. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja seda võimalust oleks kasutanud. Seega olid puudused asjas ilmsed ja hageja pidi neid märkama hiljemalt laudu välisvoodriks elamule paigaldades, kuid hageja ei täitnud kauba ülevaatamise kohustust.
45.VÕS § 220 lg 1 esimesest lausest ja lg-s 2 sätestatust tulenes hagejale kohustus teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest kostjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama, samuti pidi hageja piisavalt täpselt asja mittevastavust kirjeldama.
46.Tunnistaja J. T. ütluste kohaselt võttis ta peale puuduste ilmnemist ühendust kostja töötaja Ü. H., pretensioonide esitamine tunnistaja pädevuses ei olnud. Telefonis ei osatud midagi vastata, lubati uurida ja taheti saada täpsemat kirjeldust, mis on juhtunud ja kuidas. Edasi hakkas küsimusega tegelema projektijuht R. H.. Tunnistaja R. H. sõnul andis ta probleemide ilmnemisel korralduse J. T. lauatarnijaga ühendust võtta. Tunnistaja suhtles vaid ühe korra kostjaga e-kirja teel peale seda, kui J. T. oli lubatud objektile tulla. Pärast seda, kui J. T. sai teada, et objektile kostja poolt ei tulda, saatis tunnistaja e-kirja, kuid ta ei mäleta, millisele aardressile. E-kirja sisuks oli probleemide kirjeldus. Peale seda kirja tunnistaja kostjaga ei suhelnud, suhtlesid T. T. ja J. T.. Tunnistaja T. T.i ütluste kohaselt helistas ta 3-4 korda Ü. H., kui tellija oli tuvastanud, et tegemist oli lehisega. Nimetatud tunnistajate ütluste pinnalt ei ole kirjalikku pretensiooni esitamist ega selle aega võimalik kindlaks teha. Tunnistaja J. T. pretensiooni ei esitanud, tunnistaja R. H. mäletab ühe e-kirja saatmist.
47.Koosmõjus teiste tõenditega tegi kohus järelduse, et kui R. H. poolt pretensioon ka esitati, siis toimus see 2005.a suve lõpus. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja U. L. ütlused, mille kohaselt saadeti e-kiri ja oli telefonikõnesid hageja poolt, saadeti ka pildid laudadest mille järgi J. G. hindas, et laudu oli valesti hoitud.
48.Vaidlust ei ole selles, et 20.03.2006 saatis hageja kostjale teatise kauba mittevastavuse kohta lepingus kokkulepitule. Teatisega loeb kohus tõendatuks, et hageja informeeris selles kostjat asjaolust, et kevadel 2005.a muutis fassaad värvi, tulid sisse praod ja otsad keerdusid üles. Osteti uus kogus lehist teiselt ettevõttelt, paigaldati uus fassaad, kuid tellija keeldus hagejale fassaadi uuesti ehitamise eest maksmast. Ekspertiisi tulemusel selgus, et tarnitud materjal ei olegi lehis.
49.EMT kõnede eristusega luges kohus tõendatuks, et hageja on helistanud kostja õiguseellasele 03.03.2006 ja 08.03.2006, 06.04.2006 ja 19.04.2006. Kõnede sisu väljavõtetest ei nähtu.
50.Videviku 2 elamu ülevaatuse aktiga luges kohus tõendatuks, et juba 19.07.2005 otsustati välja vahetada välisvoodri lauad, samuti otsustati teha välisvoodri laudise survepesu, eemaldamaks määrdunud valgumisvee laigud puidult. Tõendist tegi kohus järelduse, et puudused kaubas ilmnesid ja neid arutati juba 19.07.2005, elamule otsustati teha survepesu, kuid aktist ei tulene, et tuvastatud oleks välisvoodrilaua valesti paigaldamine. Objekti koosoleku protokolliga nr V-2 luges kohus tõendatuks, et 09.09.2005 arutati tellija, hageja töötajate ja ehitusjärelevalve spetsialisti osavõtul maja välisvoodri vahetust ja otsustati tulenevalt ilmastikuolude sobivusest vahetada laudvooder järgmisel kevadel. Tõendist nähtub ka asjaolu, et uue laua jaoks annab arhitekt laua profiili joonise ja paigaldamise juhendi, millest saab teha järelduse, et laua profiil muutus, kuid ei saa teha järeldust, et varasemalt oleks arhitekt andnud laua mõõtmed ja profiili ja et hagejal oli konkreetne tellimus profiili osas. Küll võib nimetatud tõenditest teha järelduse, et esimese lauakoguse ostmisel olid hageja algandmed ja teave puudulikud ning hageja ei teadnud, millist profiili ta vajab. Samuti tuleneb tõendi p-st 3, et tellijale oli kavas teha lisaeelarve, järelikult oli laudade vahetuse põhjuseks ka tellija soov ja mitte ainult puidu halb kvaliteet.
51.Väljavõttega Kopkop koduleheküljelt luges kohus tõendatuks, et sarnaste ettevõtete reklamatsioonide esitamise aeg on 72 tundi alates kauba kättesaamise hetkest. Nimetatud võib pidada tavaks. Kohtu hinnangul pidi hageja lauad üle vaatama juba Paekna puidutööstuses, kuid hiljemalt laudade kohaletoomisel Videviku tee elamu juurde. Hiljemalt laudade elamu seintele paigutamisel oleks pidanud puudused kaubas hagejale olema ilmsed.
52.Hageja teatas kostjale puudustest kaubas 2005.a suve lõpul, mis ei ole mõistlik aeg. Teatamata jätmine ei ole käesoleval juhul mõistlikult vabandatav, kuna puudused olid ilmsed ja hageja on professionaalne ehitaja (VÕS § 220 lg 3). Asjas ei ole leidnud tõendamist ka see, et asja
lepingutingimustele mittevastavus oleks tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tagajärjel (VÕS § 221 lg 1 p 1) või et müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ning ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Seega ei saa hageja tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, hageja nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja ei saa tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, siis ei analüüsinud kohus kahju suurusega seonduvaid tõendeid. Apellatsioonkaebus
53.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse nõude põhjendatuse tunnustamise üle ja jätkata menetlust nõude suuruse üle.
54.Kaebuse kohaselt on kohus teinud hageja poolt esitatud tõenditest ebaõige järelduse, et hageja ei kontrollinud kaupa Saaremaal, kauba saabumisel. Tunnistaja R. H. täpsustavate ütluste kohaselt kontrolliti kauba saabumisel selle vastavust lepingule neis parameetrites, mis olid ka tellimuses - laua kuju pidi olema UYS ja laua kattev laius pidi olema 140 mm - oli 135 mm. Tunnistaja R. H., selle ehitusobjekti töödejuhataja, arvates ei tekitanud see asjaolu probleemi, hiljem selgus, et see asjaolu probleemi ei tekitanudki.
55.Ebatäpne on ka kohtu järeldus, et lehis ja nulg on visuaalselt-makroskoopiliste tulemuste põhjal visuaalselt lihtsalt eristatavad. VÕS § 76 lg 2 põhimõttest lähtudes ei osanud hageja kahtlustada professionaalse lauamüüja puhul lehise välisvoodrilaudade pähe osaliselt nululaudade müümist ning sellest tulenevalt hoolikalt uurida laudade kaalu ja välimust. Asjaolust, et laua üks punn oli 7 mm ja teine 18 mm tegi kohus ebaõige järelduse, et asja lepingutingimustele mittevastavus pidi olema hagejale kui oma kutsetegevuses tegutsejale ilmne ehk koheselt avastatav. Nagu kostja tunnistaja J. G. tunnistas on selline laud, mis hagejale üle anti oli spetsiaalne arhitektuurne Kanadas ja Soomes kasutatav välisfassaadi lauatüüp. Seega on erinevate punni suurustega laudu võimalik kasutada välisvoodrilauana. Küll aga, kuna tegemist oli lehise välisvoodrilauaga, polnud kostja poolt tarnitud lauda võimalik kasutada välisvoodrilauana. Lehise paisumise ja kahanemise suur erinevus, meil tavaliselt kasutatava voodrilauaga võrreldes, oli hagejale senini teadmata, et laua vastuvõtmisel punni suurusele erilist tähelepanu pöörata.
56.Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja on korduvalt paigaldanud seda tüüpi UYS ehk lehise poolpunnlauda välisvoodrilauaks ning seetõttu tulnuks tal koheselt märgata laua punni mittevastavust. Hageja on esitanud kohtule fotod kostja poolt viidatud Saaremaa GO SPA-le kuhu hageja on 2003-2004 ehituse käigus teinud lehise välisvoodri, mis oli hoopiski täispunnlaud ning paigaldatud vertikaalselt. Sealne laud vastas ehituslikele normidele ning selle kasutuses käesoleva ajani mingisuguseid pragusid ega tumenemisi pole olnud. Horisontaalselt paigaldatud poolpunn lehise välisvoodrit ei olnud hageja varem paigaldanud, mistõttu ei olnud ka teadlik lehise eriti suurest paisumisest-kuivamisest, mistõttu ta oleks pidanud erilist tähelepanu pöörama punni laiusele.
57.Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja ei ole asja lepingule mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul. Hageja teatas asja mittevastavusest nii telefoniliselt (tunnistaja J. T. ütlused) kui ka e-maili teel kirjaga ja piltide saatmisega (tunnistajate R. H., U. L. ja J. K. ütlused), 2005.a suve lõpus juuli-augustikuus ehk koheselt kui asja mittevastavused ilmnesid. Seega teatas hageja kostjale asja mittevastavusest mõistliku aja jooksul arvates selle teadasaamisest.
58.Riigikohus on 12.06.2006 otsuses nr 3-2-1-50-06 juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui mõlemad pooled on oma tegevuses professionaalid, siis ei saa vastutust asja mittevastavusest panna üksnes asja ostjale kui ostetud asja ülevaatajale, vaid ka asja müüjale, kes peab samuti osutama
mõistlikku hoolsust asja vastavuse kohta lepingutingimustele. Samuti juhib Riigikohus selles lahendis tähelepanu, et VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel asja ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.t lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Hageja vaatas laua vastuvõtmisel üle ja ei pannud tähele, et soon on ülemäära väike, tagakülje soon liiga sügav ning osa laudu on väheke teist värvi, kuna ka ostja eeldas, et müüja, kes on professionaalne lauamüüja, hööveldab välisvoodrilauaks sobiva punni sügavusega ning mitte liiga sügava soonega laua tagaküljel aga samuti müüb hagejale ainult lehise välisvoodrilaudu.
59.Kohtu käsitlus, et müüja on professionaalse laudade valmistajana küll müünud lepingule mittevastava asja, kuid on vastutusest vabastatud ostja poolt asja puuduste kohese mitteavastamise tõttu, on kui mitte sisuliselt ebaõige, siis igal juhul poolte võrdsuse põhimõttest oluliselt ja põhjendamatult kõrvalekalduv. Vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebus
60.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja esitas vastuapellatsioonkaebuse.
61.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt pidas kostja õigeks maakohtu otsuse resolutsiooni, kuid ei jaganud kõiki maakohtu põhjendusi ja järeldusi. Ringkonnakohtu põhjendused
62.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb põhjendavas osas osaliselt tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata.
63.Apellatsioonkaebuses on hageja valdavalt korranud hagis ja selle täpsustustes esitatud seisukohti, mis tuginevad ekslikule eeldusele, et hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et hageja on kaotanud õiguse tugineda ostetud voodrilaudade väidetavale puudusele, kuna ta ei ole kostjale puudustest mõistliku aja jooksul teatanud (VÕS § 220 lg 1 ja 3). Maakohus on käsitlenud nimetatud osas nõude maksmapaneku eeldusi ning selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu järeldustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi vastavas osas korrata.
64.Vastuseks apellatsioonkaebusele ja maakohtu otsuse põhjenduste täpsustuseks peab kolleegium siiski vajalikuks peatuda alljärgneval. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ostis voodrilauad majandustegevuse raames ja et tal lasus seetõttu kohustus lauad üle vaadata. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-50-06 lahendamisel otsuse p-s 19 VÕS § 220 lg 1 ja 3 rakendamise kohta märkinud, et ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea iseenesest eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundjat. VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi varjatud puudustest, s.t lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda VÕS § 220 lg 3 järgi ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel avastada (vt ka Riigikohtu 30.11.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 p 13). Nimetatud seisukohast tulenevalt ei pidanud kostja pakendatud voodrilaudade saamisel küll
eeldama, et ostetud lauad ei sobi kasutuseks tema eeldatud eesmärgil, s.t välisvooderduseks, kuid kostjal lasus igal juhul vastuvaidlematu kohustus saadud lauad õigeaegselt ja tavalist hoolsust rakendades üle vaadata ning avastatud puudustest mõistliku aja jooksul kostjale teatada.
65.Hageja on pannud laudade lepingutingimustele mittevastavust süüks nii laudade ebaõigele profiilile kui ka puidu liigile. Ehitusliku kõrgharidusega hageja projektijuhi R. H. ütluste kohaselt avas ta ehitusobjektile kohaletoodud laudade pakendite kile virna otsast eesmärgiga kontrollida ja mõõta, kas laudade profiil vastab tellitule. Tunnistaja eeldas, et tegemist on lehisega, laua profiil tundus tunnistajale õige ja mõõtmisel avastatud laua katva osa 5 mm puudujäägi osas asus ta seisukohale, et see probleeme ei tekita (II kd tl 438). Maakohtu otsuses märgitu, et pakendeid tunnistaja sõnul üldse ei avatud, ei ole selles osas täpne. Õige on siiski maakohtu järeldus, et kuna müügileping vedu ei sätestanud, oleks hageja pidanud kauba üle vaatama tegelikult juba Paekna puidutööstuses (VÕS § 219 lg 2).
67.Küsimusele, kas hageja pidi kaupa üle vaadates kõnealusel juhul avastama puidu liigi mittevastavuse, tuleb kolleegiumi arvates vastata eitavalt. Kuna ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingule mittevastavat kaupa, ei pea ka ehitusalane asjatundja kaupa kätte saades tavalist hoolsust rakendades tegema vahet lehise, nulu ja/või kuuse laual. Arvestades tööde võimalikku graafikut ja ilmastiku olusid ei saanud hagejalt oodata seda, et ta kauba üleandmisel pakendid lõpuni avaks ja selgitaks iga laua osas välja tarnitud puidu liigi. Seda enam, et asjatundja R. K. arvamuse kohaselt saab puidu täpse liigi kahtlusteta kindlaks määrata vaid laboris (I kd tl 106). Arvestades lehise, nulu ja/või kuuse puidu piisavat välist sarnasust, võib kolleegiumi arvates eeltoodu põhjal lugeda ka ehitajast ostja poolt puidu liigi osas kauba ülevaatamise tavapärase hoolsuse kohustuse täidetuks sellega, kui ta tarnitud laudade kilepakendi vaid otsast avab ja piirdub puidu liigi vastavuse kontrollimisel põgusa visuaalse hindamisega.
68.Voodrilaudade profiili puuduste tuvastamise kohustuse osas tuleb aga asuda kolleegiumi arvates vastupidisele seisukohale. Ehitusalaste eriteadmistega isikult ei ole kohtu arvates liigne nõuda, et ta jõuaks laua profiili üle vaadetes ja seda mõõtes selgusele, kas tarnitud lauad vastavad sellele, mida tellida sooviti ja kas need sobivad profiili osas horisontaalse paigutusega välisvooderduse ehitamiseks. Erimeelsust ei ole selles, et laua välisvooderduseks sobivus on sõltuv voodrilaua välistest parameetritest, mida on võimalik laua otsi nähes visuaalselt hinnata. Hageja enda poolt kohtule esitatud asjatundja arvamuse kohaselt ei vastanud profiil tellitule väidetavalt üheski parameetris (II kd tl 107). Selline asjaolu ei oleks saanud laudade ülevaatamisel jääda ehitusalal tegutsevale hagejale tavapärase hoolsuse juures märkamata. Nagu eespool märgitud, avastas tunnistaja R. H. laudu mõõtes, et vähemalt laua kattev osa ei vasta tellitule, kuid tegi sellest järelduse, et see ei mõjuta vooderduse kvaliteeti. Seega olid laudade väidetavad puudused ka põgusal ülevaatamisel tuvastavad ning kolleegium nõustub eeltoodu põhjal maakohtuga, et VÕS § 219 lg-s 1 sätestatud asja ülevaatamise kohustuse nõuetekohasel täitmisel oli hagejal võimalus laudade väidetavatest puudustest teada saada juba kauba üleandmisel Paekna puidutööstuses, kuid hiljemalt kauba saabumisel ehitusobjektile.
69.Samast ajast hakkas kulgema puudustest teatamise mõistlik tähtaeg. VÕS § 220 lg-te 1 ja 3 järgi on müüja vastutuse üheks eelduseks ostja poolt müüjale puudustest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama. Maakohus on tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et hageja ei ole teatamise kohustust täitnud mõistliku aja jooksul ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja sai tunnistajate K. S. ja R. H. sõnul esimese koguse voodrilaudu kätte 2005. a veebruari alguses ja neid asuti paigaldama kuu aega hiljem (II kd tl 431-432 ja 457-459). Hageja esitas kostjale kirjaliku pretensiooni 20.03.2006,
milles olid viited üksnes puidu liigi mittevastavusele (I kd tl 8). Voodrilaudade ebaõigele profiilile tugines hageja tõendite kohaselt esmakordselt 02.06.2007 (I kd tl 127-130) ning on täpsustanud puudusi 08.01.2008 (II kd tl 321-334). Ka juhul, kui eeldada hageja tõendamata väidete õigsust puuduste ilmemisest 2005. a suvel ja sellest kostjale teatamist sama suve lõpus, oli ka augustiks 2005 esimese lauakoguse müügist möödas kuus kuud, laudade ehituses kasutamisest viis kuud ning väidetavate puuduste ilmnemisest kaks kuud. Kuna hagejal oli võimalus saada teada laudade väidetavatest puudustest juba kauba üleandmisel 2005. a veebruaris, ei ole kauba puudustest sama aasta augustis s.t kuus kuud hiljem teatamine enam mõistlik. Kujunenud olukord on ilmekaks näiteks seadusandja poolt VÕS § 219 lg 1 ja 220 lg 1 kehtestatud regulatsiooni eesmärgist ja selle eiramise tagajärgedest, kuna hageja poolt kauba ülevaatamise kohustusse liiga kergekäeline suhtumine ja avastatud puudustest teatamisega viivitamine on kõnealusel juhul osutunud takistuseks ostja ja müüja vaheliste lahkarvamuste kiireks lahendamiseks ning on võtnud müüjalt võimaluse teha avastatud puuduste korral õigeaegselt heastamistoiming (VÕS § 107), et vältida või vähendada ostjale kahju tekkimist ja piirata müüja vastutust. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et puuduvad asjaolud, miks annaks põhjust lugeda teatamisega viivitamist mõistlikult vabandatavaks (VÕS § 220 lg 3 teine lause), samuti ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja teadis või pidi teadma laudade lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ning et kostja jättis selle hagejale avaldamata (VÕS § 221 lg 1 p 2). Seetõttu ei ole alust tuletada hageja õigust lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja nõuda kahju hüvitamist, sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud.
70.Kuna VÕS § 220 lg 3 kohaselt vabaneb müüja vastutusest puuduste eest juhul, kui ostja ei teata puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi teada saama, on kohus jätnud põhjendatult sellel alusel hagi rahuldamata. Kuna hagi tuleb jätta hagejal kauba mittevastavusele tuginemise õiguse puudumise tõttu rahuldamata, osutub vaidluse lahendamisel liigseks võtta seisukohta küsimuse osas, kas müüdud voodrilauad oli ka tegelikult puudustega ehk kas hageja müügilepingut rikkus või mitte. Hageja nõue maksmapaneku õiguse üle otsustamiseks piisab kõnealusel juhul üksnes hageja väitest kauba puuduste kohta ning maakohtu otsuse põhjendused, mis käsitlevad kauba lepingutingimustele vastavust/mittevastavust tuleb otsusest seetõttu välja jätta.
71.Vastuapellatsioonkaebuse osas juhindub kolleegium Riigikohtu poolt 04.02.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-08 langetatud otsuse p-s 13 esitatud seisukohast, mille kohaselt ei ole kohtuotsus vaidlustav ilma kohtuotsuse resolutsiooni peale apellatsioon- või vastuapellatsioonkaebust esitamata. Kuna ringkonnakohus on võtnud vastuapellatsioonkaebuse ekslikult menetlusse, tuleb vastuapellatsioonkaebus jätta TsMS § 643 lg 1 ja § 635 lg 2 koosmõju põhjal läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tuleb kostjale tagastada vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 5 000 krooni.
72.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.