Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused. 06.11.2006.a kohtusse laekunud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled Juaris 2005.a ostumüügilepingu, mille järgi hageja ostis kostjalt Juaris ja mais lehise voodrilauda kvaliteediga ABC koguses 330,3 m2 maksumusega 80’850.- kr. Hageja paigaldas tarnitud voodrilauad eramule asukohaga Xxx, kuid 2005.a suvel muutis eramule paigaldatud voodrilaud värvi, tulid sisse praod ja otsad kaardusid üles. 2005.a sügisel ostis hageja teiselt müüjalt – J OÜ uue koguse lehise voodrilauda ning paigaldas eramule uue voodri uuest lauast. Kostjalt ostetud laua paigaldas hageja lattu, millest teavitas koheselt ka kostjat. Ostetud laud asub seal ka käesoleval ajal. Tellija – xxx omanik, keeldus hagejale eelmise voodrilaua ja selle eemaldamise eest tasumast ning tegi Tallinna Tehnikaülikooli Puidu Töötlemise Õppetoolis uuringud, mis kvaliteediga puiduga on tegemist. Uuringul selgus, et kostja on müünud hagejale lehise (männiline) voodrilaua asemel nulu (kuuseline) voodrilaud, mis oma kvaliteedilt ja hinnalt pole võrdsed. 20.03.2006.a teatas hageja neist asjaoludest kostja volitatud esindajale ÜH kirjaga, oli ühenduses telefoni teel. Kostja andis lubadusi kahju hüvitamiseks. 12.05.2006.a kirjaga palus hageja veelkord kahju hüvitada summas 121’584,73 kr, 25.05.2006.a vastas kostja õigusjärglane, et nõuet ei tunnista, kuna see on alusetu ja tõendamata. Asjaolu, et kostja müüs lehise voodrilaua asemel nulu, selgus hagejale 06.02.2006.a. peale puidu näidiste uurimist Tallinna Tehnikaülikooli teadurite poolt. Asja mittevastavus oli olemas aga ka asja valduse (sealhulgas ka juhusliku hävimise riisiko) ülemineku ajal müüjalt ostjale. Kostja peab vastutama asja mittevastavuse eest lepingu tingimustele ning ta peab ka hüvitama sellest mittevastavusest tuleneva materiaalse kahju. Isegi siis, kui puit muutis värvi ja voodrilaua otsad hakkasid koolduma, ei arvanud ostja, et müüja on talle müünud teist lauda, vaid arvas, et tegemist on teise kvaliteediga lehise lauaga, millel oli ostmisel-müümisel suurem niiskusesisaldus kui saatelehes märgitud. Alles peale uuringuid selgus, et tegemist on hoopis nulu (kuuseline) lauaga, mis on sootuks erineva vaigusisaldusega ning mida ilma eritöötlemiseta ei saa voodrilauana kasutada. Viivitamatult peale selle asjaolu selgumist teatas hageja kostjale, et asi ei vasta lepingutingimustele ning palus ka lauda vaatama ja asendama tulla. Kuna kostja ei vastanud, siis asendas hageja selle mõistliku aja jooksul ning nõuab nüüd mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja vaatleb müüja poolt lehise laua asemel nulu laua müümist otsese tahtlusena või vähemalt hooletusena. Et müüja näol on tegemist oma majandus- või kutsetegevuses puittoodete müügile spetsialiseerunud isikuga, siis vastupidiselt ostjale, kelle majandustegevuseks on ehitamine, oli müüja kohustatud teadma, kas ta müüb nulu või lehise lauda, või oli müüja raskelt hooletu, millest tulenes asja mittevastavus lepingule. Hageja esitab nõude arvestuse. Tegelikult läks mittevastava kvaliteediga voodrilaua kahekordseks ostmiseks ja vahetamiseks (kõik summad ilma käibemaksuta): ost kostjalt 80’840,09 kr; paigaldamine eramule 30’527.- kr; uue laua ostmine J OÜ-st 105’016.- kr; kinnitusvahendite täiendav ostmine 13’099,48 kr; esimese laua demontaaž ja teise paigaldamine ning tellingud 72’128.- kr. Kokku kulutas hageja eramu voodrilaua panekuks 301’610,57 kr (ilma käibemaksuta), millest eramu xxx tellija hüvitas hagejale vastavalt hinnapakkumisele HP103-7-4 117’383.- kr (ilma käibemaksuta), seega tekkis hagejale lepingule mittevastava kvaliteediga asja müümise tõttu otsene materiaalne kahju 184’227,57 kr, lisaks käibemaks 33’160,96 kr, kokku seega 21’388,53 kr.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks ostu-müügilepingu järgi mittevastava asja – nulu voodrilaua müümise lehiselaua pähe tekkinud kahju täiendavalt tehtud tööde ja laua kallinemise näol summas 217’388,53 kr. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 09.02.2007.a kohtusse saabunud täienduste kohaselt paigutas hageja müüdud voodrilauad lattu, kus neid uuris ka kostja enda töötaja EL. Hageja töötaja on kuulnud, kui E.L tunnistas, et ladustatud voodrilaudade hulgas on ca 30 % nulu laudu. Erinevate puuliikide segamini voodriks panemine tekitas erineva puidu mängimise ning elamu välisvooder tuli tervikuna vahetada. E.L viitas, et kostja oli voodrilauad teinud nn poolpunnsoonega ning see soon oli liiga madal, kuna lehise laua “mängimine” on suurem kui teistel puuliikidel, mille tagajärjeks oli laudade kooldumine. Kostja ei müünud hagejale voodrilaudu, vaid lehise ja nulu segavoodrialudu ning laudade katmise ulatus oli liiga väike. Hageja sai teada ostetud asja mittevastavusest veebruari kuus 2006.a majaomaniku käest ning teatas telefoni teel 03.03.2006.a, 08.03.2006.a, 06.04.2006.a, 19.04.2006.a kostjale nimetatud asjaoludest, 20.03.2006.a ka kirjalikult esinenud puudustest. Hageja vaatas kauba üle viivitamatult peale ostmist ning heauskselt arvas, et tegemist on kvaliteetse lehise voodrilauaga. Ebakvaliteetsust hakkas ostja kahtlustama alles poole aasta pärast, kui laud seinas värvi oli muutnud, kõveraks tõmmanud ja pragunenud. Alles siis hakkas hageja uurima, mis oli selle põhjuseks ning alles peale majaomaniku poolt tehtud ekspertiisi 06.02.2006.a selgus, et tegemist on segalauaga. Ehitusel oli ostja poolt lehise välisvoodrilaua kasutamine esmakordne, mistõttu kauba vastuvõtmisel ei osanud ostja kahtlustada pettust laualiigi osas. Hageja ei ole laudu ladustanud enne paigaldamist Liselt ilmastiku tingimuste kätte. Hageja ostis kostjalt lehise voodrilauda, mida paigaldatakse ilma töötlemiseta elamu voodriks, sest selle suur vaigusisaldus ei lase laual niiskuda. Seega ei saanud hageja puidu välistingimustesse paigutamisega laua kvaliteeti muuta. Laudu ei ladustatud tegelikkuses väljas, vaid peale saamist paigaldati viivitamatult seina. 01.06.2007.a esitatud täpsustuste kohaselt ostis hageja kostjalt lauad 03.02.2005.a. Lauad toodi kilesse pakituna AS T veoautoga ning laaditi maha objektil xxx, XXX. Seejärel paigaldati voodrilauad elamule. Voodrilauast ei jätkunud kogu maja katmiseks, mistõttu telliti lauda 16.05.2005.a juurde 120,42 m2, toodi sama firma autoga XXX ja laaditi kilesse pakendatult objektile xxx ja paigaldati koheselt ka elamule. Juuli keskel 2005.a selgus, et voodrilaud xxx on pragunenud ning on tekkinud vahed laudade vahele, mille tagajärjel sajab vesi voodrilaudade alla. XXX vallavalitsuse ehitusnõunik PA tegi objekti tellija VM palvel elamu ülevaatuse 19.07.2005.a ning tegi ettepaneku tagada poolpunnlaudade omavaheline haakumine. Koheselt võttis objekti juht RH ja OÜ P PR ostujuht JK telefoniga ja e-posti teel ühendust ET töötajatega, kes ei olnud nõus XXX tulema ning olid nõus, et lauad vahetatakse välja kvaliteetsetega, samuti olid nad telefonivestluses nõus hüvitama väljavahetamise kulud. 09.09.2005.a arutati objekti koosolekul voodrilaudade väljavahetamise küsimust ning otsustati voodrilauad välja vahetada. 30.11.2005.a osteti OÜ J 354,6 m2 lehise voodrilauda ja 17.02.2006.a veel täiendavalt 17,9 m2. Nimetatud lauakogused paigaldati vahetult peale ostmist elamule. Kostjale esitati e-posti vahendusel pretensioon kvaliteedi hindamise kohta enne laudade vahetuse otsust ning mitmel korral telefoni teel. Paberkandjal pretensioon esitati kostale peale laudade vahetamist täiendavate kulude hüvitamise kohta märtsis ja mais 2006.a. 06.02.2006.a tellis V.M arhitekt A.K palvel uuringu kasutatud voodrilaudadele ning TTÜ puidutöötlemise õppetooli erakorraline prof T.K ja magistrant M.K leidsid, et arhitekti poolt esitatud, objektilt võetud voodrilaua proovidest üks vastab lehise mikroehitusele ja teine kuuse

omale. Kokku oli lepitud voodrilaua profiil – UYS. Poolte vahel puudus kokkulepe, et voodrilaud võib olla ka B ja C kvaliteediga, viimase osa müüdud kogusest 120,42 m2 16.05.2005.a arve-saatelehel nr ASL-8-05-2005 on kostja märkinud kvaliteediks ABC ehk segamini kvaliteediga lehise voodrilaud. Asja menetluse käigus tekkis hagejale kahtlus, et voodrilaua ebakvaliteetsus oli lisaks erinevate puiduliikide müümise ka punni vähene sügavus, mistõttu lauad ei katnud teineteist piisavalt nende kuivamiskahanemise tõttu, hageja tellis täiendava ehitustehnilise ekspertiisi ning selgus, et müüdud lehise voodrilaud ei vasta tellimuses esitatud UYS profiilile üheski parameetris, ei laua paksuse, väljasaagimise ega punnsoone sügavuse osas. Seega muudab hageja nõude asjaolusid. Elamule lauakoguste tegelikku paigaldamist näitab ka asjaolu, et mõlemal korral ostis hageja laudu juurde ehk tegelikult paigaldas hageja ära kogu ostetud koguse ja puudujäägi korral osteti lauda juurde. Tellijaga oli kokku lepitud elamu ehitamise hind aastal 2004.a, sealhulgas ka välisvoodri paigaldamine. Tellija tasus kokkulepitud hinna ning keeldus tasumast täiendava voodrilaua ostmise ja paigaldamise eest. Hageja ostis kostjalt kokkulepitud kvaliteetse lehise voodrilaua profiiliga UYS asemel ebakvaliteetse voodrilaua, mida ca 30 % osas oli nulg, millest ca 50 % on saetud ja hööveldatud ebaõigesti – aastaringide südamikupool jääb laua tagumisele poolele. Seega osa laudadest kõmmeldub ilmastiku tingimustega kumeraks, osa aga nõgusaks ning laudade vahele tekib vahe. Profiil UYS poolpunn laua punnisoone sügavus 7-8 mm ei vasta juhendi RT 21-10750-ee kohaselt profiili üldise laiusega 140 mm. Tegelikult näeb viidatud juhend ette punnsoone sügavuse 20 mm, mistõttu müüdud laudade kvaliteet täies ulatuses ei vasta kokkulepitud kvaliteedile. Kostja näol oli 2005.a lõpus ja 2006.a alguses tegemist ebakindla lepingupartneriga, kes laudu müües oli ETOÜ, 2005.a lõpus muutus AT ja 16.01.2006.a ühines TT. Kostja kättesaamine sel perioodil oli üliraske, kuna telefoni sageli ei võetud ja elektronkirjadele ei vastatud. 17.10.2007.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt ostis hageja lehise välisvoodrilauda kaks korda – esimene partii 03.02.05.a paiku nimetuse all lehise välisvoodrilaud koguseliselt 300,24 m2 ehk ca 3⁄4 kogusest ja teise osa 16.05.2005.a paiku paksusega 20,0, laiusega 135, pikkusega 4’0000, profiiliga UYS, kvaliteediga ABC ja niiskusega 16, koguseliselt 120,42 m2 ehk ca 1⁄4 kogusest. Et mõlemal korral telliti müüjalt välisvoodrilauda profiiliga UYS, et lauad hööveldati müüja või müüja tellimisel kolmanda isiku poolt. 09.11.2007.a täiendustes selgitab hageja, et kauba kvaliteedi suhtes kohaldatavad juhendid RT ja RYL on Eesti praktikas laialt levinud juhendid, milles toodud nõuded on piisavad kauba kvaliteedi suhtes. Levinud praktika kohaselt on RT kohaldatav ka kostja poolt müüdud kaubale, kuna hageja kauba selle juhendi järgi tellis ja müüja ka müüs. 21.01.2008.a täiendustes selgitab hageja, et konkreetseid profiilijooniseid ei ole kunagi olnud ja arhitekt ei ole neid kunagi koostanud, projekti juht usaldas meeste kogemust. Ehitaja ei pidanud teadma toote spetsiifilisi mõõtmeid (nt konfiguratsiooni) ja see teda ei huvita. Ehitaja soov on saada mingi kindla üldlevinud näitajaga (nt laua katmisulatus) lauda, mis toimiks ehitises sihipäraselt ja oleks visuaalselt ilus. Hageja on tõepoolest paigaldanud lehise välisvoodrilauda varem, kuid tegemist oli täispunnlaua püstiasetusega, käesoleva juhul oli tegemist poolpunnlaua ja horisontaalse paigaldusega, mida varem tehtud polnu. Samad mehed paigaldasid ka käesoleva menetluse objektiks olevad lauad mis GO S . Vaidlus ei puuduta laua profiili kuju ja laiust, vaid detailseid ristlõike mõõtmeid, mis on tootja otsustatud ning mis laua kasutuselevõtmisel ei taganud laua sihipärast kasutamist.

Hageja paigaldas esmakordselt profiiliga UYS lauda, mistõttu puudus kogemus ja oskus panna tähele võimalikke hälbeid laua profiili detailsetes mõõtmetes. 11.03.2008.a kohtusse laekunud avalduses taotleb hageja, et kohus tunnistaks üldtuntuks asjaolud, et välisvoodrilaud peab oma omadustelt pidama vastu Eesti ilmastikutingimustele pikema aja vältel täites oma eesmärgi katta väljastpoolt hoonet ning asjaolu, et professionaalne laudade müüja peab UYS profiiliga laua tegemisel ja müümisel lisaks kokkulepitud üldistele mõõtudele juhinduma ka UYS profiili RT ja RYL soovituslikest nõuetest profiili erimõõtudele nagu punnsoone sügavus ja sisselõiked laua tagaküljel. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 08.12.2006.a kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja müüs hagejale lehise voodrialaudu ja ei ole lepingut rikkunud. Kostja äri koosnes üksnes lehisega kauplemisest ning kostja ei ole hagejale kuuske müünud. Lehise müüki hagejale kinnitavad ka 16.05.205.a ja 03.02.2005.a arved, kus kaubana on märgitud just lehise voodrilauad. Kuusk ja lehis on eristatavad visuaalselt ja kaalu järgi. Hageja sõlmis müügilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, seega pidi ta kauba üle vaatama. Hageja kui professionaalselt ehitusega tegelev isik peab tundma ehitusmaterjale. Isegi, kui selleks vastav kompetents puudub, siis oleks hageja pidanud laskma kauba üle vaadata vastaval asjatundjal. Hageja oleks pidanud kauba vastuvõtmisel või hiljemalt kauba seina paigaldamisega alustamisel märkama, et talle on lehise asemel kuuske tarnitud. Hageja ei esitanud mõistlikul ajal kvaliteedi osas pretensioone. Kostja palus hageja laos ladustatud ning säilinud lauahunnikuga tutvuda hr EL, kes seda tegi ja kinnitas, et tegemist on lehisega. Tänasel päeval pole võimalik enam kindlaks teha, kas hageja poolt näidatud lauahunnik on seesama, mis võeti maha xxx elamult. Ei ole võimalik kindlaks teha, kas xxx elamul kasutati üldse algselt just kostja poolt müüdud voodrilaudu. Hageja eemaldas voodrilauad majalt ilma, et ta oleks kontrollinud või võimaldanud kostjal kontrollida seda, millest oli tingitud nende sobimatus (või tuvastada, et tegemist oleks olnud tema poolt tarnitud laudadega). Väidetavalt sai hageja teada asjaolust, et tegemist on nulu ja mitte lehisega peale uuringute läbiviimist. Kirjaliku pretensiooni koostas hageja kostjale alles 20.03.2006.a. Selline viivitus ei ole mõistlik ega põhjendatud. 20.03.2006.a pretensioonist nähtub, et tellijal tekkis kahtlus, kas tegemist on ikka lehisega (või kvaliteetse kaubaga) juba 2005.a kevadel. Kostjale sellekohast pretensiooni siis ei esitatud. Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ei tohiks mõistlik tähtaeg olla pikem, kui nädal või paar. Hageja on viivitanud pretensiooni esitamisega ilmselt põhjendamatult kaua. Hageja 20.03.2006.a teatis ei vasta nõudele kirjeldada lepingule mittevastavust piisavalt täpselt. Hageja poolt esitatud tõendid kinnitavad, et voodrilauad vahetati novembris 2005.a, seega on väär hageja väide, et viivitamatult pärast uuringut palus hageja kostjal tulla voodrilaudu asendama. Kuna hageja oli voodrilauad juba novembris 2005.a vahetanud, siis ei saanud hageja anda 2006.a veebruaris või märtsis kostjale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja teostas voodrilaudade asendamise ilma, et oleks kostjale andnud võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Võimalus puuduste kõrvaldamiseks tulnuks anda juba enne laudade seina paigutamist. Hageja ei ole kostjalt nõudnud müüdud voodrilaudade asendamist, seega puudub hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendina parandamiseks tehtud kulude hüvitamise nõuet. Hageja koostas teate 20.03.2006.a, kuid ei nõudnud selles müüdud voodrilaudade asendamist. Isegi kui hageja ei oleks professionaalse ehitusettevõtjana võimeline ise puitu eristama, oleks pidanud kaasama eksperdi.

Kui hageja oleks kauba üle vaadanud ning nõudnud selle asendamist, ei oleks seda elamule paigaldatud ning kahju ei oleks tekkinud. Hageja paigaldas hooletult elamule väidetavalt selleks sobimatud lauad ning tõi kaasa olukorra, kus tekkisid uued kahjud (eemaldamise ja uue katte paigaldamise kulud). Samuti hävitas hageja selliselt käitudes puidu, mille oleks olnud kasutatav mõneks muuks otstarbeks. Hagejal oli kohustus tagada kostjale juba tarnitud väidetavalt lepingutingimustele mittevastavate voodrilaudade säilimine ja need kostjale tagastada. Hageja vahetas voodrilauad välja enne asjaolude põhjalikku uurimist. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud kahju suurusega ja selle arvutamise aluste ja viisiga. Esiteks ei esitanud hageja materjali asendamise nõuet enne materjali kasutamist. Kostja ei saa seetõttu olla vastutav väidetavalt vale materjali paigaldamisest ja sellest tulenevast asendamisvajadusest tulenevate kahjude eest. Samuti on ebaõige hagejapoolne arvutuskäik ning kahju suurus tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kulutuste seotust konkreetse objektiga ega kulutuste põhjendatust. Samuti ei ole hageja näidanud, milliseid samme on hageja teinud selleks, et vähendada kahju ulatust. Hageja ei ole tõendanud, et eramu omanik maksis 117’383.- kr ning hagiavaldusele ei ole lisatud arveid, vaid üksnes hinnapakkumised. Kostja ei saanud puidu üleandmisel olla teadlik selle puudustest. Kostja andis lauad üle üksteise kõrvale ja peale ladustatud pakkidena, mis on seotud teraslindiga ja kaetud kilega. Kuna kostja ei ostnud ega müünud muud puitu kui lehist, puudus tal igasugune alus arvata, et tegemist võiks olla mõne muu puidu kui lehisega. Samas oli hagejal kauba ülevaatamise kohustus ning ehitusettevõtjana puutub hageja vaieldamatult kokku erinevate ehitusmaterjalidega. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud tahtlikult või raskest hooletusest tulenevalt. Kostja 21.02.2007.a täienduste kohaselt lehise ja kuuse voodrilauad on ka asjatundmatule silmale visuaalselt (värvi poolest) ilmselgelt eristatavad. Nende kaal on kordades erinev, mistõttu professionaalne ehitaja märkab nende erinevust seinapaigaldamisel. Kas hageja pidi aru saama, et tegemist on vale puiduga, ei hinnata mitte hageja konkreetse töötaja subjektiivsest vaatenurgast, vaid lähtuvalt keskmise ehitusettevõtja tavapärasest ning temalt mõistlikult eeldatavatest teadmistest, oskustest ning hoolsusest. Hageja on tegutsenud 1993.aastast alates, tegemist on Saaremaa ühe suurima tööandjaga. Hageja on kujunenud hinnatud ettevõtjaks just fassaaditööde alal. Hagejale on väljastatud Muinsuskaitseameti litsents ehitiste konserveerimise ja remondialal. Hageja puhul on tegemist kogemustega ehitusettevõttega ning väited vähestest teadmistest on ilmselgelt ebaõiged. 15.03.2007.a kohtusse saabunud täienduste kohaselt käisid 22.02.2007.a kostja töötaja TT ja hageja esindaja XXX hageja poolt viidatud lauakoorma juures. Lauahunnikus olid hageja väidete kohaselt ladustatud kostjalt ostetud ja elamult eemaldatud käesoleva vaidluse esemeks olevad voodrilauad. Poolte esindajad võtsid hunnikust näidistükid, et viia need ekspertiisi. 02.03.2007.a koostasid TTÜ erakorraline professor ja puidutöötlemise õppetooli juhatja T K ning vastava õppetooli doktorant ekspertiisiakti, mille kohaselt osutab mikroskoopilisel ja makroskoopilisel tasandil läbi viidud uurimine, et kolme esitatud puiduproovi (märksõna “P”) puhul on tegemist lehisega. 24.05.2007.a täienduste kohaselt hageja poolt esiletoodud väidetest tuleneb, et paigalduse hind kasvas poole aastaga 41’591,48 kr, so ligikaudu 136 %. Selline hinnatõus on ebareaalne ja vastuolus vaidlusalusel perioodil toimunud ehitushinnaindeksi kasvuga. Statistikaameti andmete kohaselt muutus ehitushinnaindeks 2005.a III kvartalil võrreldes esimese kvartaliga 3,7%. Paigaldustöö reaalset maksumust tõendab esimene hinnapakkumine korrigeerituna maksimaalselt ehitushinnaindeksiga. Hageja ei ole siiani suutnud kohtumenetluses määratleda, milles konkreetselt puudused seisnesid, rääkimata nende täpsest kirjeldamisest.

17.10.2007.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt puuduvad Eestis nii kohustuslikud kui soovituslikud nõuded voodrilaudade mõõtudele, samuti punni laiusele ja soone sügavusele. Lauad valmistatakse vastavalt tellija soovile. Hageja tellis ABC kvaliteediga lehise voodrilauda paksusega 20,0, seega õhemad lauad kui hageja esitatud 23.03.07.a arvamuses. Puudub vaidlus, et laua mõõtmed ja profiili määras objekti arhitekt. Soome soovituslikke nõudeid kostja rakendada ei saanud, kuna hagejal oli konkreetne tellimus. Hageja poolt esitatud objekti 09.09.05.a koosoleku protokolli nr V-2 p 2 kohaselt annab arhitekt uue laua jaoks profiili joonise ja paigaldusjuhendi, seega olid esimese lauakoguse ostmisel hageja algandmed ja teave puudulikud. Kui hageja oleks algusest peale teadnud, millist profiili ta vajab, siis ei oleks tal teise koguse puhul vaja arhitektilt uusi andmeid küsida. Protokollist nähtub, et tegemist oli lehisega, mitte kuuselisega, mida hageja hagiavalduses väidab. Hageja väidete kohaselt ilmnesid puudused kevadel 2005.a, ometi tellis hageja mais 2005.a uue koguse laudu, seega vastasid lauad hageja ootusele, samuti maksis hageja arve. Tegemist on loodusliku materjaliga, mistõttu 3-5 % laudadest võib mitte vastata kokkulepitud kvaliteedile. Pooled ei ole kokku leppinud hageja poolt viidatud Soome juhiste kohaldamises ja need ei kohaldu Eestis. Juhised on suunatud ehitajale, mitte materjali tootjale. Ka hageja ei lähtunud ise viidatud juhistest, paigaldades lauad rõhtlaudisena, kuigi viidatud juhise järgi see selleks ei sobi. Hageja väidab, et tegelikult tarniti vales mõõdus ja eriliiki puitu segamini. Isegi, kui see oleks juhtunud, oleks hageja pidanud laudade seinapaneku asemel võtma viivitamatult kostjaga ühendust, et pretensioone kontrollida ja välistada kahju tekkimine. Hagejal oli võimalus kaubaga tutvuda enne üleandmist. Samuti oli hageja kohustatud kauba viivitamatult üle vaatama selle üleandmisel. Ehituslikke põhitõdesid peab hageja professionaalse ehitusettevõtjana teadma. Kui lähtuda hageja esitatud RK arvamusest, et ostetud lauad ei vastanud UYS profiilile mitte üheski parameetris, siis oleks hageja pidanud laua seina paigutamisel aru saama, et laud ei vasta väidetavalt soovitud mõõtudele. Et punnsoone sügavus ei ole mõlemal pool 20 mm, vaid 7 ja 18 mm ei saa jääda visuaalselt märkamata. Samuti on silmnähtav see, kas soon on sügavam kui 1⁄4 profiili paksusest. Silmaga on nähtavad aastaringide asukohad ning oksakohad. Hageja pidi need väidetavad puudused avastama hiljemalt pakendite avamisel, aga kindlasti mitte hiljem kui laudade seinapanekut alustades. Hageja poolt esitatud ülevaatusakt viitab rohketele ehitus- ja paigaldusvigadele. 22.11.2007.a kohtusse laekunud kostja täienduste kohaselt on hageja omaks võtnud, et tellis laua kvaliteediga ABC, nimetatut ei saa hageja ilma teise poole nõusolekuta tagasi võtta. Eelistungil väitis hageja, et telliti UYS profiili, ilma mõõte täpsustamata. UYS profiilil puuduvad standardmõõdud. UYS profiil tähendab poolsulund väliskasutuse voodrilauda, millel kõik nurgad on täisnurksed. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja poolt tarnitud laudadel on kõik nurgad täisnurksed. Üleantud voodrilauad vastasid tellimusele, nimetatu nähtub 2005.a tehtud fotodelt. E. L ei ole kordagi öelnud, et osa angaaris asuvaid laudu on kuuselaud. Kostja pakkus 2005.a voodrilaudu lubatud tolerantsiga +0/-1 mm. Hageja enda poolt viidatud RT 21-10750-ee kohaselt on paksuse 20 mm puhul lubatud hälve +/- 0,5 mm. Lisaks tuleb arvestada kuivamiskahanemist, mis on ca 1-2 mm. R.Koost ei ole laudu mõõtnud 0,5 mm täpsusega ega ole arvestanud mõõtmisviga. Seega isegi, kui angaaris müüdud lauad on kostja poolt müüdud ja selliste mõõtudega nagu hageja väidab, vastab laudade paksus arhitekti poolt soovitule ja arvel toodule. Üldjuhul peab UYS laua punn ja soon Eesti oludes olema erineva laiusega, et kompenseerida välistingimuste niiskusest tulenevat paisumist. Punni ja soove erinev laius annab lauale enam

mänguruumi. Samuti pannakse lauad alati selliselt, et pealispinnale jäävad punni ja soone erinevast laiusest tulenevad vahed, mille laiuse määrab tellija (arhitekt). Ka AS R kodulehel on väljas UYS laua paigaldusjuhis, kust nähtub, et punn ja soon on erineva laiusega ning laudise pealispinnal on laudade vahel vahed. Uued lauad tellis hageja teistsuguse profiiliga, st kaldprofiiliga, so profiiliga UYV või UTV. Seega on arhitekt või hageja otsustanud hiljem hoopis teistsuguse voodrilaua profiili kasuks. RT ja RYL on soovituslikud juhendid, mis on suunatud ehitajatele, mitte tarnijatele ja seega ei saa neist tuleneda kostjale kohustusi. RT puudutab Soome okaspuitu, käesoleval juhul ostis hageja Siberi lehist. Üldjuhul saab pretensioone puidu kvaliteedi osas esitada vaid siis, kui on säilinud kauba pakend. Vastaselt juhul ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on just selle müüja poolt müüdud kaubaga. Eestis kehtiva tava kohaselt saab pretensioone esitada paari päeva jooksul ning kindlasti ei saa pretensioone esitada enam siis, kui kogu lauakogus on juba seina löödud. Ebaõige on hageja väide, et Ü.H on öelnud, et ettevõtet enam pole. Ka väited selle kohta, et kostjat ei olnud võimalik kätte saada, on ebaõiged. Kostja kontor 7-8 töötajaga asus 2005-2006.a Tallinnas Järve Keskuse kolmandal korrusel ning seal oli tööajal alati kohal vähemalt sekretär. 04.12.2007.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt tellija arhitekti RK e-kirjas esitatud mõõdud 20x95/125 tähendavad, et arhitekt soovis lauda, mille kate oleks 95 mm ning absoluutlaius, so katte pluss punni laius on 125 mm. Kuivõrd 125-95=30 mm, siis on tellija arhitekti e-kiri vastuolus hageja väitega, et ta soovis lauda, millel nii punn kui soon on 20 mm, so kokku 40 mm. Tellija arhitekt soovis lauda, mille punn oleks nt 10 mm ja soon 20 mm. Arhitekt soovitas pöördud 95 mm kattega laua ostmiseks OÜ RT poole. Hageja on aga juba mõne päeva pärast ostnud kostjalt 135 mm kattega voodrilaudu. Nimetatu näitab, et hagejal oli suurepärane ülevaade turul pakutavast ning hageja tegi täiesti teadliku ja konkreetse valiku. Hageja on november 2003.a kuni mai 2004.a paigaldanud lehise välisvoodrilauda GO SPA hotellile Kuressaares. 15.02.2008.a kostja täiendavate vastuväidete kohaselt hageja ei ole tõendanud, et punn ja soon pidi olema teatud konkreetse sügavusega, kui selles sügavuses ei ole lepingus kokku lepitud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt müüdud laud ei sobinud välisvoodrilauaks. UYS on üks levinumaid voodrilaua profiile, mistõttu kostja kui professionaalne ehitaja pidi teadma, milliste mõõtudega UYS toimib ja näeb kena välja. Niiskete ja kuivade perioodide vaheldumisega oleks hageja pidanud arvestama voodrilaua profiili valikul. Isegi kui profiil olnuks ebasobiv, tulnuks etteheited esitada arhitektile või projekteerijale. Kostja ülesanne ei olnud analüüsida ehitusprojekti vms dokumentatsiooni nõuetelevastavust. Profiili ümarus või täisnurksus muudab laua sihtotstarvet. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud esitatud tõenditega ja uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte kokkuleppe tingimused Asjas on oluline kindlaks teha, milles pooled kokku leppisid ehk millistele nõuetele pidid lauad vastama. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti e-kirjade vahetamise ja suuliste kokkulepete teel välisvoodrilaua müügileping (VÕS § 208 lg 1), esimene partii laekus 03.02.2005.a paiku nimetuse all lehise välisvoodrilaud koguseliselt 300,24 m2 ja teine osa 16.05.2005.a paksusega 20,0, laiusega 135, pikkusega 4’000, profiiliga UYS, kvaliteediga ABC

ja niiskusega 16. Hageja 2006.a pooltevahelise e-kirjavahetuse taastamine hageja poolt pole võimalik seoses andmete hävimisega tema vastavas serveris (II kd tl 409). Kostja eitab e-kirjavahetuse toimumist. Tunnistja J.T ütluste kohaselt (II kd tl 455) mäletab ta suhtlemist kostja töötaja Ü.H , kuid tunnistaja ei osanud täpsustada laudade mõõte ja mäletab vaid profiili UYS kokkuleppimist. Tunnistaja R.H ütluste kohaselt (II kd tl 457-459) andis ta tellimuse edasi hageja töötajale J.T , soovides tellida 140 mm lauda, /.../ andsin J koguse, ristlõike tüübi ja laiuse, mina valisin poolpunni. Vaidlust ei ole selles, et kohtuväliselt pole vaidluse lahendamine õnnestunud (I kd tl 8, 10, 11-13,18-19). Väljavõtetega Internetivõrgust Eesti Ehitusturu ettevõtete leheküljelt hageja kohta ja hageja koduleheküljelt (I kd tl 71, II kd tl 253) loeb kohus tõendatuks, et hageja on tegutsenud alates 1993.aastast ning kujunenud fassaaditööde alal hinnatud ettevõtjaks; ettevõttele on väljastatud Muinsuskaitseameti litsents ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja remondi alal ning firma on juurutanud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad ISO 8001:2000 ja ISO 14001:1996 nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et kostja on spetsialist laudade müügi alal. Lepingu tõlgendamisel tuleb seega arvestada, et nii müüja kui ostja on ostumüügi lepingu järgse tellimuse esitamisel ja selle täitmisel spetsialistid, hageja ehituse alal, kostja laudade müügi alal. Poolte näol ei ole tegemist tarbijatega ja kohaldamisele ei kuulu tarbijale müügi sätted. Vaidlust ei ole selles, et voodrilaua profiile on erinevaid (II kd tl 255-264). Hageja 21.01.2008.a täienduste kohaselt ei määranud tellija tellides, mis mõõtudega peab laudade punni mõõt ja sügavus olema, see jäeti tootja kui eksperdi ja spetsialisti otsustada, kuid hageja tellis lauda, mille kattelaius oli 135 mm ja mis sobiks kasutamiseks välitingimustes. Tõendamist ei ole leidnud, et esialgu oleks olnud arhitekti poolt koostatud profiilijooniseid. E-kirjaga (II kd tl 234) tellijale ja ehitajale loeb kohus tõendatuks, et arhitekt pakkus välja lehiselaua nt 20x95/125, profiiliga UYS või UTS. Seega otsustas hageja ehitajana ise, milliseid laudu ta tellib. ET arvega nr 11/v1 (I kd tl 7) loeb kohus tõendatuks, et hagejale esitati 03.02.2005.a arve 300,24 m2 lehise välisvoodrilaua müügi ees summas 68’022,37 krooni. ET arve-saatelehega nr ASL-905-2005(I kd tl 6) loeb kohus tõendatuks, et saatelehel on märgitud laudade paksuseks 20,0, laiuseks 135,0, profiiliks UYS, kvaliteediks ABC, niiskuseks 16 ja tarnetähtajaks 29.05.2005.a ja tellimuse hinnaks oli 27’368.- krooni. Tõendamist ei ole leidnud, et poolte vahel oleks kokku lepitud RT kasutamises, samas nähtub kostja poolt esitatud arvest, et kostja on müünud UYS lauda. Hageja esiletoodu kohaselt tellis ta RT juhendi järgi profiiliga UYS kauba, kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et UYS profiil hageja tellimuses tulenes just RT/RYL juhendist. RT juhendist (I kd tl 209-224) nähtub, et nimetatud juhendit kohaldatakse materjali paigaldamisele, kuid kohus nõustub hageja väitega, et viidatud juhendis on ka parameetrid, mida on võimalik kohaldada materjalile ja vastavate muude juhendite puudumisel saab juhendeid käsitada kui üldtunnustatud standardeid või tava kauba kvaliteedi osas. Asja vastavus lepingutingimustele, seejuures riisiko ülemineku hetkel Fotodega (I kdtl 85-89, II kd tl 410-417) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalusele elamule paigaldatud puidust välisvoodril tekkisid praod, laua otsad kaardusid üles ja lauad pragunesid. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja VM ütlused (tl 453-454), mille kohaselt kevadel pandi lauad paika, keset suve, kui päike hakkas paistma ja vihma tuli, hakkasid lauad tumedaks minema ja laudade vahele tekkisid suured praod ja vesi jooksis laudade tagant mööda vundamenti maha. /.../ Lauad olid 3-4 kuuga näotuks läinud. Lauad tõmbusid üksteisest punnidest nii Li, et võis mitme mm võtmed vahele pista. Laudade söeringid olid erinevat pidi /.../ üks kaardus sissepoole, teine kaardus väljapoole, vahed tekkisid topelt suured. /.../ Osa laudu olid tumedad.

Vaidlust ei ole selles, et kaup anti hagejale üle P puidutööstuses ja seal läks hagejale üle ka asja juhusliku hävimise riisiko. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas kaup vastas selle üleandmisel lepingutingimustele eelkõige kvaliteedi ja liigi poolest (VÕS § 217 lg 1) ja kas võimalike puuduste olemasolu korral olid need olemas riisiko ülemineku hetkel (VÕS § 218, § 214 lg 2 ja § 209). Hageja on heitnud kostjale ette asjaolu, et laud oli osaliselt teisest liigist kui kostja poolt tellitud ja lepingutingimustele vastava kvaliteediga. Hageja vajas välisvoodrilaudu, kuid lauad selleks ei sobinud. Tallinna Tehnikaülikooli kirjast (tl 9), mida kohus hindab asja tundva isiku arvamusena ja dokumentaalse tõendina ei nähtu, et arvamus oleks antud kostja poolt müüdud laudade kohta. Koosmõjus tunnistaja VM ütlustega selle kohta, et kui uued (mitte kostjalt tellitud lauad) lauad olid kohal, kutsuti kohale arhitekt, “võtsime mõlemast satsist ühe proovi, saeti laua otsast jupid ja saadeti TPI laborisse analüüsiks, kuna lauad olid erinevad /.../ kui lauad hakkasid muutuma, kutsusin järelevalve teostaja 2005.a suve lõpul poole ja saime aru, et punn oli vale ja lõhike ja osa laudu oli teine materjal, puusüi tõmbus mustaks /.../ Need lauad ei saanud segamini minna, vana materjal oli poolpunn laud ja uus oli täispunn laud” teeb kohus järelduse, et ekspertiis viidi läbi elamule kostjalt ostetud ja elamule xxx paigaldatud laudade ja kolmandalt isikult ostetud laudade suhtes. Tõenditest tuleneb, et üks laud vastas lehise mikroehitusele, teine laud kuuse mikroehitusele. Tallinna Tehnikaülikooli kirjast koos fotodega (tl 78-82), mida kohus hindab asja tundva isiku arvamusena ja dokumentaalse tõendina koosmõjus kostja seletustega laudade võtmisest vaidlusaluselt projektilt koos hageja esindajaga nähtub, et objektilt võetud puidu proovid olid kõik lehise proovid. E.L e-kirjaga (II kd tl 267) loeb kohus tõendatuks, et 2006.a detsembris käis kostja töötaja E-L hageja angaaris TT palvel lehise voodrilaudu vaatamas. Mõningate kätte saadavate laudade lähemal vaatlemisel võis üheselt öelda, et tegemist on nulu laudadega. Nimetatud e-kirjast tulenevaga on ümber lükatud hageja väide, et E. L nõustus asjaoluga, et tegemist on osaliselt nulu lauaga. Seega tõendid on vastuolulised ja nimetatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et kaup ei vastanud lepingutingimustele riisiko ülemineku ajal (VÕS § 218 lg 1). Väljatrükkidega ET koduleheküljelt (II kd, tl 268, 269-270) loeb kohus tõendatuks, et sorteering ABC on välisviimistluseks kasutatav. Asjatundja RK arvamusest (I kd, tl 102-110) nähtub, et ekspert on lähtunud hageja esindaja väidetust, et tellimus esitati lehise lauaprofiilile UYS. Edasi on ekspert lähtunud RT 21-10750-ee ja RT 21-10750-ee nõuetest ja leidnud, et tegemist on profiiliga UYS, kuid profiili ristlõike oluliste mõõtude osas on suuri erinevusi juhendis RT 21-10750-ee tooduga. Tulenevalt eeldusest, et laud pidi vastama RT nõuetele, on ekspert leidnud, et kostja müüs hagejale ebakvaliteeteset ja kehtivatele normidele ning ehituslikele põhitõdedele mittevastavat kaupa. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vaidlusaluse kauba suhtes saab kohaldada RT soovitusi. Asjatundja on leidnud oma arvamuses, et müüdud voodrilaud ei vasta tellimuses esitatud profiilile UYS mitte üheski parameetris. Laud on oma kujult küll UYS sarnane, kui profiili välja saagimisel on eksitud praktiliselt kõikide mõõtude osas. Tehtud eksimused profiili saagimisel on tekitanud hulgaliselt probleeme hilisemas ehitamise ja laudise ekspluateerimises hoone fassaadis. Profiili punnsoone ebapiisava sügavuse tõttu ei saa antud lauda kasutada välisvooderduse ehitamisel, kuna on oht, et laud kuivab punnist välja või laudis pundub. Samuti on eksitud laua paksuse ning soonte sügavusega, mis toovad kaasa laudise liigkiire pragunemise ja laudise kõmmeldumise, muutes vooderdise nii esteetiliselt koledaks kui ka ilmastikule palju vastuvõtlikumaks. Samadele näidustustele aitab kaasa fakt, et pooled laudadest olid saetud valesti aastaringide asetust arvestades. Kohtul ei ole alust pidada R.K arvamust ebausaldusväärseks, sest hageja esitatud

tõenditest (II kd tl 406-408) nähtub, et asja tundev isik on lõpetanud 1993.aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse erialal ja läbi viinud mitmeid ekspertiise. Seega tingis asja lepingutingimustele mittevastavuse eelkõige laudade vale profiil. Nimetatud tõendist saab teha järelduse, et müüdud voodrilaud ei vastanud müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja ei olnud sobilik kasutamiseks välisvoodrilauana. Tulenevalt asjaolust, et laudade väljasaagimise mõõdud on asjatundja arvamuse kohaselt valed, esines asja lepingutingimsutele mittevastavus juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, kuigi mittevastavus ilmnes hiljem. Kostja vastutab asja mittevastavuse eest (VÕS § 218 lg 1 ja lg 3). Kauba ülevaatamise kohustus Vaidlust ei ole selles, et hageja ostjana sõlmis mõõgilepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega pidi hageja ostetud kauba viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (VÕS §219 lg 1). Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et müügilepingus oleks ette nähtud vedamine, seega pidi ostja kauba üle vaatama juba XXX puidutööstuses (VÕS § 219 lg 2). U.L e-kirjaga J.T (I kd, tl 174) loeb kohus tõendatuks, et 04.mail 2005.a informeeris kostja töötaja hagejat laudade valmisoleku ajast täiendava tellimuse tellimisel ja asjaolust, et valmistoodet on võimalik kontrollida Tallinna ligidal asuvas XXX puidutööstuses, samast saab kätte ka valmistoodangu. Selgituskirjaga (I kd tl 20) ja tunnistaja KS ütlustega (tl 452) loeb kohus tõendautks, et tellitud välisvoodrilauad tõi XXX vallast XXX külast aadressile XXX AS T 03.02.2005.a ja 16.05.2005.a hageja tellimusel. Tunnistaja kaupa üle ei vaadanud, laud oli kilepakendis, lintidega kinni ja tõsteti mõlemal korral auto peale, veebruaris ja mais 2005.a. Ka hageja ei avanud ega kontrollinud pakke. Asja mitteülevaatamist ostja poolt tõendavad ka tunnistaja R.H ütlused (II kd tl 457-459), mille kohaselt laud jõudis kohale veebruari alguses, märtsi algul hakati seda seina panema, laud seisis objektil kilepakendites ning nagu tatoodi õues, keegi enid pakendeid L ei võtnud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on ka varem, so 2003-2004.a paigaldanud lehise voodrilauda Saaremaa GO Spale (II kd tl 273-276, 281, tl 418-421). Asjatundja T K e-kirjaga (I kd tl 186) loeb kohus tõendatuks, et lehis ja nulg on visuaalselt (makroskoopiliste tulemuste) põhjal eristatavad. Siiski ei selgu tõendist, kas erinevused võivad olla silmaga nähtavad ka Venemaalt sissetoodud kuuse ja lehise vahel. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejale müüdud puit oli Venemaa päritolu. Hageja on väitnud (I kd tl 190), et Venemaa kuusk ja lehis on sarnased, kuid seda väidet tõendanud ei ole. Puumarket töötaja K.P kirjaga (II kd tl 266) loeb kohus tõendatuks, et Venemaalt ja Eestist ostetud kuuselaudadel vahet ei ole. Jooniselt (II kd tl 265) nähtub, et kui hageja soov oli saada 20 mm-se punniga lauad ja tegelikult oli punni laiuseks ühes servas 7 mm ja teises servas 18 mm, pidi see olema silmaga nähtav. Tunnistaja J.G i ütlustega (II kd tl 462-464) loeb kohus tõendatuks, et puidutööstuses oleks kindlasti märgatud, kui kuuseline puit oleks sattunud lõikuri alla, kuna puidud teevad lõiketerade all erinevat häält. “Puitu segamini ei töödelda, meie töötajad teevad vahet lehisel ja kuusel. Lehis on lühikese kuiga puit spetsiifilise vaigu sisaldusega ja seal pevad olema teise nurga all teritatud riistad. Kui sama riistaga toota, siis kuusk läheb karvaseks. Seda oleks kohe märgatud. /.../ See on absoluutselt võimatu, et ehitaja paneb seina lehise ja kuuse segamini, seal on välimus erinev, seal on kaal erinev, kohe tunnetab kaalu vahet, kuusele läheb nael või kruvi teisiti sisse, lehisesse läheb nael või kruvi raskemini sisse kui kuuske.” Nimetatud tõenditest teeb kohus järelduse, et asja lepingutingimustele mittevastavus pidi olema hagejale kui oma kutsetegevuses tegutsejale ilmne. Seega anti hagejale võimalus kontrollida kaupa juba kostja ettevõttes. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja seda võimalust oleks kasutanud. Seega olid puudused asjas ilmsed ja hageja pidi neid

märkama hiljemalt laudu välisvoodriks elamule paigaldades, kuid hageja ei täitnud hageja ülevaatamise kohustust. Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine kostjale VÕS § 220 lg 1 esimesest lausest ja lg-s 2 sätestatust tulenes hagejale kohustus teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest kostjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama, samuti pidi hageja piisavalt täpselt asja mittevastavust kirjeldama. Kohus on eelnevalt leidnud, et asja mittevastavus lepingutingimustele pidi nii puidu liigi kui kvaliteedi (profiili tingimustele vastavuse osas) olema hagejale ilmne. Tunnistaja J.T ütluste (II kd tl 455-456) kohaselt võttis ta peale puuduste ilmnemist ühendust kostja töötaja Ü.Hintsiga, pretensioonide esitamine tunnistaja pädevuses ei olnud. Telefonis ei osatud algul midagi vastata, lubati uurida ja taheti saada täpsemat kirjeldust, mis on juhtunud ja kuidas. Edasi hakkas sellega tegelema projektijuht RH. Tunnistaja R.H ütluste (II kd tl 457459) kohaselt, kui ilmnesid probleemid, andis tunnistaja korralduse J (T ) lauatarnijaga ühendust võtta, tunnistaja suhtles vaid ühe korra mailitsi peale seda, kui J oli lubatud objektile tulla. Pärast seda, kui J sai teada, et objektile kostja poolt ei tulda, saatis tunnistaja e-maili, kuid tunnistaja ei mäleta, millisele mailile, maili sisuks oli probleemide kirjeldus. Peale seda kirja tunnistaja enam ei suhelnud kostjaga, suhtlesid T.Teresk ja J.T . Tunnistaja T.T ütluste kohaselt helistas ta 3-4 korda Ü.H , kui tellija oli tuvastanud, et tegemist oli lehisega, e-maile tunnistaja ei saatnud. Nimetatud tunnistajate ütlustest tuleneb, et kirjalikku pretensiooni esitamist ega selle aega ei ole võimalik kindlaks teha. Tunnistaja J.T pretensiooni ei esitanud, tunnistaja R.H mäletab ühe e-maili probleemide sisuga saatmist. Koosmõjus teiste tõenditega saab teha järelduse, et kui R.H poolt pretensioon ka esitati, siis toimus see 2005.a suve lõpus. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja U.L ütlused (tl 461), mille kohaselt saadeti e-maile ja oli telefonikõnesid hageja poolt, saadeti ka pildid laudadest mille järgi J.G hindas, et laudu oli valesti hoitud. Mõistlik aeg puudustest teadaandmiseks Vaidlust ei ole selles, et 20.03.2006.a saatis hageja kostjale teatise kauba mittevastavuse kohta lepingus kokkulepitule (I kd tl 8). Teatisega loeb kohus tõendatuks, et hageja informeeris selles kostjat asjaolust, et kevadel 2005.a muutis fassaad värvi, tulid sisse praod ja otsad keerdusid üles; osteti uus kogus lehist teiselt ettevõttelt, paigaldati uus fassaad, kuid tellija keeldus hagejale fassaadi uuesti ehitamise eest maksmast; ekspertiisi tulemusel selgus, et tarnitud materjal ei olegi lehis. EMT kõnede eristusega (I kd tl 21-24)loeb kohus tõendatuks, et hageja on helistanud kostja õiguseellasele 03.03. ja 08.03.2006.a, 06.04. ja 19.04.2006.a, kõnede sisu väljavõtetest ei nähtu. xxx elamu ülevaatuse aktiga (I kd tl 131-132) loeb kohus tõendatuks, et juba 19.07.2005.a otsustati välja vahetada välisvoodri lauad, samuti otsustati teha puitvälisvoodri laudise survepesu, eemaldamaks määrdunud valgumisvete laigud puidult ja paigaldada nõuetekohaselt uuesti, katusele eelnevalt paigaldatud vent.korstnad. Tõendist teeb kohus järelduse, et puudused kaubas ilmnesid ja neid arutati juba 19.07.2005.a, elamule otsustati teha survepesu, kuid aktist ei tulene, et tuvastatud oleks välisvoodrilaua valesti paigaldamine. Objekti koosoleku protokolliga nr V-2 (I kd tl 133) loeb kohus tõendatuks, et 09.septembril 2005.a arutati tellija, hageja töötajate ja ehitusjärelevalve spetsialisti osavõtul maja välisvoodri vahetuust ja otsustati tulenevalt ilmastikuolude sobivusest vahetada laudvooder järgmisel kevadel. Tõendist nähtub ka asjaolu, et uue laua jaoks annab arhitekt laua profiili joonise ja paigaldamise juhendi, millest saab teha järelduse, et laua profiil muutus, kuid ei saa teha järeldust, et varasemalt oleks arhitekt andnud laua mõõtmed ja profiili ja et hagejal oli konkreetne tellimus profiili osas. Küll võib nimetatud tõenditest teha järelduse, et esimese lauakoguse ostmisel olid hageja algandmed ja teave

puudulikud ning hageja ei teadnud, millist profiili ta vajab. Samuti tuleneb tõendi p-st 3, et tellijale oli kavas teha lisaeelarve, järelikult oli laudade vahetuse põhjuseks ka tellija soov ja mitte ainult puidu halb kvaliteet. Väljavõttega Kopkop koduleheküljelt loeb kohus tõendatuks, et sarnaste ettevõtete reklamatsioonide esitamise aeg on 72 tundi alates kauba kättesaamise hetkest. Nimetatud võib pidada tavaks. Kohtu hinnangul pidi hageja lauad üle vaatama juba XXX puidutööstuses, kuid hiljemalt laudade kohaletoomisel XXX elamu juurde. Hiljemalt laudade elamu seintele paigutamisel oleks puudused kaubas pidanud hagejale olema ilmsed. Hageja teatas kostjale puudustest kaubas 2005.a suve lõpul, mis ei ole mõistlik aeg. Teatamata jätmine ei ole käesoleval juhul mõistlikult vabandatav, kuna puudused olid ilmsed ja hageja on professionaalne ehitaja (VÕS § 220 lg 3). Asjas ei ole leidnud tõendamist ka see, et asja lepingutingimustele mittevastavus oleks tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tagajärjel (VÕS § 221 lg 1 p 1) või et müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Seega ei saa hageja tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, hageja nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja ei saa tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, siis kohus ei analüüsi kahju suurusega seonduvaid tõendeid: arved (I kd, tl 25-29), hinnaindeksi tabel (I kd tl 123-124), hinnapakkumise tabel ja arved (I kd tl 134-153). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.