2-09-7351/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-7351 apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik BIGBANK AS (edaspidi hageja) esitas 20.02.2009 kohtule hagi VA`i (edaspidi kostja) vastu 33 842.12 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale 5 000 krooni krediiti, kostja kohustus aga tasuma nimetatud summa ja intressi 42.35% aastas. Pooled sõlmisid lepingut muutva kokkuleppe, millega suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 15 000 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 19 246.70 krooni ning alates on uueks intressimääraks 28.98% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja ei ole lepingust ja selle lisana sõlmitud kokkuleppest tulenevat maksekohustust täitnud ning hageja ütles 31.08.2006 avaldusega lepingu üles. Peale lepingu üles ütlemist on kostja osaliselt võlgnevust hagejale tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 17 960.36 krooni, intressi 2 877.48 krooni ja viivis 13 004.28 krooni. Lisaks nõuab hageja viivist alates 20.02.2009 kuni krediidisumma tasumiseni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 08.09.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

2-09-7351 Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu ning 20.03.2006 seda muutva kokkuleppe. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 28.98 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 28.98 % põhivõlalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 20.02.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 21.02.2009. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 4 000 krooni, riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 250 krooni, elektroonilise dokumendi väljatrükkimise tasu 100 krooni, osaline kohtutäituri tasu 236 krooni ning kohtudokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 4 686 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).