Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

2-09-31338 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik SOÜseaduslik esindaja esitas 02.07.2009 avalduse SOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku peamine tegevusala oli autode kere- ja värvimistööd. Peamiselt tegi võlgnik töid töövõtu korras ASK ja OÜI, kellede tellimused moodustasid võlgniku käibest üle 50 %. Kuna 2008. a lõpust olid ASK, OÜI ja AAS olemas omad vahendid autode kere- ja värvimistööde teostamiseks, siis võlgnikult enam töid ei tellitud. Samuti onn võlgniku majandusseisu mõjutanud käesolev majanduslangus, kus ka mittepüsiklientide arv on vähenenud, mille tõttu ei ole võlgnik oma majandustegevust enam suuteline jätkama. Tulenevalt makseraskustest, on võlgnikul tasumata maksuvõlg summas 92 571 krooni, millele lisanduvad intressid 7 352 krooni. Samuti ei ole võlgnik võimeline alates novembrist 2008. a tasuma ruumide ja seadmete rendi eest, milline võlgnevus moodustab pankrotiavalduse esitamise ajaks 75 520 krooni. Võlgnik ei ole leidnud uusi püsikliente ja sellest tulenevalt ei ole võlgnikul stabiilset sissetulekut. Võlgniku hinnangul tuleneb võlgniku suutmatus võlgnevuste tasumisel asjaolust, et võlgnik on kaotanud oma peamiste koostööpartnerite tellimused ja majanduslangust tulenevalt on oluliselt vähenenud tellimuste maht. Võlgnik on pidanud lõpetama töölepingud oma töötajatega ja käesoleval ajal ei näe võlgnik võimalust maksejõuetuse ületamiseks. Kuna võlgnik rentis ruume ja seadmeid, puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik pankrotimenetlus raugetada. Harju Maakohtu 07.07.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks OEnnoki. 21.10.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 09.03.2006. võlgniku põhitegevusalaks on alates märtsist 2008. a autode kere- ja värvimistööd. Võlgniku osakapital 40 000 krooni kuulub KT , kes on ka võlgniku juhatuse liige. Võlgniku 2008. a majandusaasta lõppes kahjumiga 81 299 krooni, seisuga 31.12.2008 oli võlgnikul varasid kokku summas 375 445 krooni ja kohustusi 412 744 krooni. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -37 299 krooni. 2008. a arvestati juhatuse liikmele tasu 51 579 krooni brutosummas ja keskmine töötajate arv oli 6, kellele arvestati töötasu 331 959 krooni kuus brutosummas. Seisuga 07.07.2009 oli võlgniku 2009. a majandusaasta kahjum 180 291.26 krooni. Seisuga 07.07.2009 oli võlgnikul varasid 95 017.65 krooni ja kohustusi 312 608 krooni. Võlgniku omakapital oli seisuga 07.07.2009 -217 590.58 krooni. Võlgniku osanik ja juhataja on viimase kolme aasta jooksul vahetunud kolm korda. Alates 17.03.2006 kuni 30.07.2007 oli juhataja ja ainuosanik RJ, alates 30.07.2007 kuni 27.03.2008 JP ja alates 27.03.2008 kuni käesoleva ajani KT. Võlgniku praegune juhataja KT on esitanud nõutud dokumendid oma juhatuse perioodi kohta, kuid samas on puudulikud dokumendid 2006.a ja 2007.a kohta.

2-09-31338 Võlgniku Nordea Panga kontolt nähtub, et 2006. aastal on välja võetud sularaha perioodil 28.03.2006 kuni 09.07.2007 kokku summas 325 025 krooni ja 315 000 SEK. Alusdokumendid antud sularaha kasutamise kohta puuduvad. Praegune juhatuse liige KT kinnitab, et tema valduses neid ei ole ning endine juhatuse liige JP on haldurile telefoni teel kinnitanud, et tema on kõik dokumendid üle andnud KT . RJ , kes oli võlgniku juhatuses 17.03.2006 kuni 30.07.2007, ei ole haldur kontakti saanud. Võlgniku juhatuse liikme K. Talusaar kinnitusel puudub võlgnikul hetkel vara. Võlgniku esitatud 07.07.2009 bilansi kohaselt on võlgnikul järgmised varad kogusummas 46 522.66 krooni, millest raha ja pangakontod 1 510.47 krooni; muud nõuded (arveldused aruandvate isikutega) 834.04 krooni; tulevaste perioodide kulud (ettemaksed töötajatele) 648.60 krooni ja immateriaalne põhivara (firmaväärtus) 43 506 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul vara, mida realiseerida. Ajutisele pankrotihaldurile on arusaamatu, miks on võlgniku poolt firma soetamise kulud üles võetud immateriaalne põhivara all firmaväärtusena. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008 seisuga järgmised varad kogusummas 375 445 krooni, millest raha 246 773 krooni ning nõuded ja ettemaksed 74 666 krooni. Ajutine pankrotihalduri saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ja tuvastas, et võlgnik omab järgmisi kontosid: arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank aktisaseltsis, mille saldo oli 20.07.2009 seisuga 23.55 krooni. Konto on arestitud 17.07.2009; arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, mille saldo oli 20.07.2009 seisuga 24.25 krooni. Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, mille saldo oli 20.07.2009 seisuga 0,00 EUR. Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, mille saldo oli 20.07.2009 seisuga 0,00 SEK. Kontod on arestitud 17.07.2009 seisuga. Aktsiaseltsi UniCredit Bank Eesti filiaal, aktsiaseltsis SEB Pank, aktsiaseltsis Marfin Bank Eesti, Parex Banka Eesti filiaalis, aktsiaseltsis Eesti Krediidipank, Danske Bank aktsiaseltsi Eesti filiaalis, Tallinna Äripanga aktsiaseltsis, BIGBANK aktsiaseltsis ja Bank DnB NORD aktsiaseltsi Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Maanteeameti andmetel võlgnikule sõidukeid registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Elektroonilise kinnistusregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Danske Bank aktsiaseltsi Eesti filiaali, Nordea Finance Estonia aktsiaseltsi, aktsiaseltsi DnB NORD Liising, aktsiaseltsi SEB Pank Liising ja ALG Liising aktsiaseltsi andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Swedbank Liising aktsiaseltsi vastuse kohaselt oli võlgniku ja Swedbank Liising aktsiaseltsi vahel 04.05.2007 sõlmitud liisinguleping , mille esemeks oli Nissan Primera, 1.8, ehitusaasta 2002. Liisinguleping on lõpetatud 19.11.2007.

Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks varaks raha summas 1507 krooni ning muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku 07.07.2009 bilansi kohaselt on võlgnikul kohustused kogusummas 300 359.03 krooni, millest võlad tarnijatele 167 843.68 krooni ja maksuvõlad 132 514.35 krooni. Võlgnikul on kohustused Maksu- ja Tolliameti, osaühing Sambora ja RT L OÜ ees.

2-09-31338 03.07.2009 akti kohaselt andis võlgnik seoses võlgnevusega osaühingule Sambora võla katteks püssipesukapi Multigun W Starchem väärtuses 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 17.07.2009 teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 100 757.19 krooni, millest 92 571.34 krooni on põhivõlgnevus ja 8 185.85 krooni intressid. Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonnale tehtud täiendava päringu vastuse kohaselt ei ole võlgniku suhtes alustatud kriminaalmenetlust, väärteomenetlust ega maksumenetlust, samas teatab Maksu- ja Tolliamet vastuses päringule, et võlgniku maksuvõlg on 119 027.34 krooni ja arvestuslik intress on 14 567.99 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et teadaolevalt on võlgnikul kohustusi 270 000 krooni ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada võlgniku koostöö lõppemist kahe püsikliendiga, samuti üldisest majanduslangusest tulenevat klientide vähesust ning võlgniku suutmatust leida uusi suuri püsikliente, kes tagaks võlgnikule stabiilse käibe. Võlgniku omakapital langes negatiivseks 31.12.2008 seisuga. Võlgnik on rikkunud ÄS § 176, ÄS § 180 lg 51 ja TsÜS § 36 nõudeid, kuna ei ole õigeaegselt võtnud ette meetmeid olukorra parandamiseks ega esitanud pankrotiavaldust. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esinevad seoses 03.07.2009 koostatud aktiga, millega võlgnik andis seoses võlgnevusega osaühingule Sambora võla katteks püssipesukapi Multigun W Starchem väärtuses 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Samas on osaühing Sambora näol tegemist Maksu- ja Tolliameti kõrval teise võlgniku suurima võlausaldajaga. Arvestades tehingu hinda ja võimalikke tagasivõitmismenetluse kulusid, siis ei saa vara tagasivõitmismenetluse läbiviimist pidada mõistlikuks. Samuti ei ole võlausaldajad avaldanud soovi vastavaid menetluskulusid tasuda. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on 19.10.2009 informeerinud ajutist pankrotihaldurit sellest, et Maksu- ja Tolliamet ei ole nõus kandma võlgniku pankrotimenetluse kulusid. Samuti on teised võlausaldajad osaühing Sambora ja RT L OÜ teatanud, et ei soovi pankrotimenetluse jätkamist ning on nõus menetluse raugemisega.

Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 on ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad (ei ole majanduslikult otstarbekad), siis esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2-09-31338 II Kohtuistung 21.10.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 171 lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

2-09-31338 SOÜ seaduslik esindaja esitas 02.07.2009 avalduse SO pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on kahel järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumilikult: 2008. a majandusaasta lõppes kahjumiga 81 299 krooni ja 2009. a majandusaasta lõppes seisuga 07.07.2009 kahjumiga 180 291 krooni. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -37 299 krooni ja seisuga 07.07.2009 -217 590.58 krooni. Võlgnikul on vara 1 507 krooni, teadaolevaid kohustusi on võlgnikul 270 000 krooni. Võlgnik on lõpetanud töölepingud töötajatega. Püsiklientide tellimused on ära langenud ja juhuklientide arv on oluliselt vähenenud. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust ja ei näe selle ületamiseks võimalusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul vara praktiliselt puudub ja kohustusi on 270 000 krooni ulatuses, tellimused on lõppenud, töölepingud töötajatega lõpetatud ning võlgniku omakapital ei vasta alates 2008. a äriseadustiku § 136 nõuetele, siis on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 31.12.2008 on võlgniku omakapital – 37 299 krooni, seisuga 07.07.2009 on võlgniku omakapital – 217 590 krooni. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Kuna seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital 237 251 krooni ja kohtul puuduvad võlgniku vahebilansid kuni 31.12.2008, mille kohaselt võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele, siis järeldub, et võlgniku omakapital on läinud vastuollu ÄS § 136 nõuetega 2008. a vältel, kuid täpsema aja hindamiseks kohtul dokumendid puuduvad. Eeltoodust tulenevalt kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2008. a jooksul. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. Kuna võlgniku maksejõuetus kujunes välja juba 2008. aastal, siis oleks võlgniku juhatus pidanud esitama võlgniku pankrotiavalduse juba 2008. a jooksul, kuid võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 02.07.2009. Seega on võlgniku juhatuse liige rikkunud oma pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul seisuga 31.12.2008 vara 375 445 krooni. Kuna pankrotiavalduse esitamisel võlgniku vara praktiliselt puudub, siis on võlgniku juhatuse liiga pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea, sest võlgnikul puudub vara võlausaldajate kohustuste rahuldamiseks, mida oleks piisanud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral. Võlgnik on maksejõuetuse põhjustena välja toonud asjaolu, et püsikliendid loobusid tellimustest ja juhuklientide arv on seoses majanduslangusega oluliselt vähenenud. Samale järeldusele jõudis ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et kuigi eeltoodud põhjused võivad oluliselt võlgniku majandustulemusi mõjutada, ei pea see kaasa tooma võlgniku maksejõuetuks muutumist. Võlgniku juhatuse liikme ülesandeks on planeerida äriühingu tööd ja seega tuleb tal ette planeerida edaspidine majandustegevus, samuti on võlgniku juhatuse liikme kohustuseks organiseerida ja kontrollida äriühingu tegevust ning läbi raamatupidamise korraldamise kohustuse hoida kontrolli alla ettevõtte kulutused. Olukorras, kus äriühingu püsiklientide tellimused lõppesid ja juhuklientide arv vähenes oluliselt, tuli võlgniku juhatusel vähendada ka äriühingu kulutusi, mida aga võlgniku juhatus ei ole vajalikult määral teinud ja

2-09-31338 nimetatu ongi kaasa toonud äriühingu maksejõuetuse. Asjaolu, et võlgniku juhatus ei ole kulutusi kontrolli alla hoidnud, näitab asjaolu, et võlgniku juhatuse liikme tasu 2008. aastal oli 51 579 krooni kuus ja 6 töötaja töötasu moodustas 331 959 krooni. Võlgniku 2008. a majandusaasta lõppes kahjumiga 81 299 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kohustuste täitmata jätmine, mille tõttu võlgniku kulud ületasid võlgniku tulusid ja mis tõi kaasa võlgniku maksejõuetuse. Kuna võlgniku juhatuse liikmete kohustuste täitmata jätmine on kaasa toonud võlgniku maksejõuetuks muutumise, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, kuna võlgnik on 03.07.2009 andnud seoses võlgnevusega osaühingule Sambora võla katteks püssipesukapi Multigun W Starchem väärtuses 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Samas on osaühing Sambora näol tegemist Maksu- ja Tolliameti kõrval teise võlgniku suurima võlausaldajaga. Samuti nähtub võlgniku pangakontolt, et 2006. a on võlgniku arvelt välja võetud sularaha ajavahemikul 28.03.2006-09.07.2007 kokku 325 025 krooni ja 315 000 SEK-i, mille kohta kuludokumendid puuduvad. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu), osaühing Sambora ja RT LOÜ on teatanud, et ei soovi pankrotimenetluse kulusid kanda. Kohus leiab, et kuna SOÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb SOÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.