2-09-4935/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-4935 Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS (hageja) esitas 06.02.2009.a kohtule hagi V M (kostja) vastu võlgnevuse 38 328.27 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled väikelaenulepingu (leping 1), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 40 000 krooni, intressimääraga 18% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 06.09.2009. Pooled sõlmisid Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu (leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse EGO kaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 15 000 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, mistõttu hageja ütles 24.07.2007 lepingud üles. Kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 19 605.71 krooni, millest põhiosa on 16 487.98 krooni, intress 2 694.81 krooni, leppetrahv 311.96 krooni ja viivis 110.96 krooni. Kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 18 722.56 krooni, millest põhiosa on 16 242.22 krooni, intress 14.44, leppetrahv 324.85, menetlustasu 50 krooni ja viivis 2 091.05 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (33 417.01 krooni) EKP intress+7% aastas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 07.08.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel

2-09-4935 kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud sõlmitud väikelaenulepingust ja sõlmitud Ego järelmaksu kasutamise lepingust. Kuna kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingud ennetähtaegselt. Hagi summas 37 691.46 krooni kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 396 lg 1 alusel. Leppetrahvi nõue summas 636.81 krooni (311.96 + 324.85) jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 32-1-120-08). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja põhinõudeks on 32 730.20 krooni (16 487.98 krooni + 16 242.22 krooni), mitte 33 417.01 krooni. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista menetluskulud summas 8 578.43 krooni, milleks on hagiavalduse esitamise tasutud riigilõiv summas 7 500 krooni, riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 447.43 krooni, kohtutäituri tasu summas 295 krooni, kohtutäituri tasu 236 krooni ja kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 8 578.43 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 306 lg 3 kohaselt korraldab kohus menetlusdokumentide kättetoimetamist muuhulgas kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2527 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteate esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur kasutas selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 200 krooni, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja aruande selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Kohus leiab, et ettemaksuna enamtasutud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kuulub maksjale tagastamisele. Kuna kohtutäitur on menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutanud kõiki seaduses sätestatud võimalusi, on kohtutäituril õigus nõuda tasu summas 200 krooni, millele lisandub käibemaks summas 36 krooni, kokku 236 krooni. Hageja esindaja avaldus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada kohtutäituri tasu 177 krooni arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, selgitusega „enammakstud riigilõivu tagastamine, V M“. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.