Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-22487 arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik LAS(hageja) esitas 18.05.2009 Harju Maakohtule hagi AK(kostja) vastu 30 005.96 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal (endine AS Sampo Pank) ja kostja limiidilepingu , millega pank võimaldas kostjal kasutada limiiti summas 15 000 krooni, intressiga 16 % aastas. Kostja kohustus limiidi tagastama 10.10.2009. Pank ja kostja sõlmisid 13.12.2005 lepingu muudatuse, millega muudeti limiidi summaks 25 000 krooni. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles pank 17.10.2007 lepingu üles. 29.11.2007 loovutas pank nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 30 005.96 krooni, millest põhinõue on 22 870.08 krooni, intress 1 561.07 krooni ja seisuga 15.05.2009 viivis 5 574.81 krooni. Lisaks palub hageja alates 16.05.2009 kostjalt välja mõista viivise 0.044 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 08.10.2009 edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Poolte vahel on tulenevalt 29.11.2007 nõude loovutamise lepingust võlasuhe sõlmitud limiidilepingust . Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut ja selle lisa täitnud ning leping on lõppenud AS-i Sampo Pank poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 16 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 16 % põhivõlalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 15.05.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 16.05.2009. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 164 lg 1 ja lepingu p 4.1 alusel.

2-09-22487 TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 5 000 krooni, postikulu 60 krooni ja kohtutäituri tasu 420 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 5 360 krooni. Kohtutäituri 26.08.2009 otsuse alusel on kohtutäiturile välja makstud 300 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.