2-09-49850/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus tuvastas: 02.10.2009.a esitas OÜ AHA SPUL seaduslik esindaja Svetlana Lavrukova Viru Maakohtule OÜ AHA SPUL pankrotiavalduse. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt OÜ AHA SPUL registreeriti 1998. aastal. Põhitegevuseks oli majapidamistarvete jaemüük. Kuni teatud majanduslike muutuste alguseni Eestis tegutses firma edukalt ja oli rentaabel. 2000. aastast hakkas firma üürima müügiosakonda kaubakeskuses Tempo Narva linnas. See oli OÜ AHA SPUL majapidamistarvete põhiline kauplus. 2003.a septembris hakkas firma üürima müügiruumi aadressil XXX, ning seejärel aadressil XXX. Nimetatud aadressidel asus OÜ AHA SPUL majapidamistarvete kauplus. 2004.a juulis hakkas firma üürima müügiruumi kaubakeskuses Tsentrum Narva linnas, seal asus kolmas OÜ AHA SPUL majapidamistarvete kauplus. See kauplus oli vähese rentaabluse tõttu suletud 6 töökuu pärast, üürilepingu ütles OÜ AHA SPUL juhatus ennetähtaegselt üles. Seoses esimeste kriisitendentside ilmumisega Eesti majanduses, kohutavate artiklite küllusega ajakirjanduses hirmu kohta tuleviku ees ja paanikaga elanikkonna seas, muutus aadressil XXX, asuv kauplus kahjutoovaks. Vältimaks kahjumi tekkimist firmale oli OÜ AHA SPUL juhatus sunnitud sulgema 2008.a oktoobris ka selle kaupluse ning üles ütlema ennetähtaegselt ruumi üürilepingu. OÜ AHA SPUL majapidamistarvete põhiline kauplus kaubakeskuses Tempo Narva linnas oli jäänud firma ainsaks tuluallikaks kuni kaubakeskusest Tempo 300 meetri kaugusel asuva kaubakeskuse Selver (XXX) avamiseni 2008.a detsembris. Konkureerida Selveri majapidamistarvete osakonnaga ei olnud OÜ AHA SPUL jaoks jõukohane, sissetulekud vähenesid oluliselt, järsult vähenes kaupluse käive. Juhatus püüdis päästa firmat, otsustati vähendada kauba hinnakõrgendust, suurendati kaubasortimenti, koondati töötajaid, vähendati järelejäänud töötajate palkasid. Ettevõetud meetmed ei muutnud olukorda, kauplus ei toonud firmale kasumit. Nimetatud põhjuste tõttu hakkasid kuhjuma üüri- ja kommunaalmaksete, palga-, maksu- ja kaubatarnijatele tehtavate maksete võlgnevused. Vältimaks võlgnevuste kasvu oli OÜ AHA SPUL sunnitud 01.08.2009. a keelduma müügiosakonna üürimisest kaubakeskuses Tempo. Ruum anti üle üürileandjale ning seejärel muutus majanduslik tegevus võimatuks ja lõpetati ära, osa kaubast tagastati tarnijatele vähendamaks võlgnevust nende ees. Hetkel puuduvad OÜ-1 AHA SPUL rahavahendid ja vara, millega võiks firma rahuldada võlausaldajate nõuded, ning see võimetus ei ole, arvestades OÜ AHA SPUL majanduslikku seisundit, ajutine. Käesoleva avalduse hetkel koosneb OÜ AHA SPUL vara järgmisest:

anti üürileandjale üle, osutus edasine majandustegevus võimatuks ja sellega seoses võlgnik lõpetas tegevuse. Tarnijate ees võlgnevuste vähendamiseks tagastas võlgnik osa kaubast tarnijatele. Võlgniku juhatuse liikme Svetlana Lavrukova selgituste kohaselt puudub võlgnikul raha ja vara, millega võlgnik võiks rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid ning see võimetus ei ole võlgniku majanduslikust seisundist ajutine. Võlgniku juhatuse liige Svetlana Lavrukova peab võlgniku maksejõuetuse põhjusteks majandusliku olukorra halvenemist Eesti Vabariigis, tugeva konkurendi tekkimist võlgniku kaupluse vahetus läheduses, sellest tulenevat võlgniku käibe ja kasumi vähenemist, võlgade suurenemist ja edasise majandustegevuse võimatust. Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks kodutarvete jaemüük. Võlgniku töötasude summa oli 211 973 krooni, millest väljamaksed juhatuse liikmetele olid 41 925 krooni. Keskmiselt oli võlgnikul 2008. aastal 5 töötajat. Müügitulu 2008. aastal oli 1 990 444 krooni. Müügitulu 2007. aastal oli 2 636 729 krooni ja 2006. aastal 2 785 414 krooni. Võlgniku 30.09.2009.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -203 518 krooni ja võlgniku omakapital oli -162 227 krooni. Võlgniku 31.12.2007.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2007.a. majandusaasta tegevusest -440 krooni ja võlgniku omakapital oli 40 024 krooni ning 31.12.2008.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 2008.a. majandusaasta tegevusest 1 267 krooni ja võlgniku omakapital oli 41 291 krooni. Võlgniku varad Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 30.09.2009.a. seisuga järgmised varad kokku summas 36 842 krooni: 1) Raha ja pangakontod 53 krooni 2) Varud 28 454 krooni (Tegemist on müügiks ostetud kaubaga.) 3) Materiaalne põhivara 8 335 krooni (Materiaalne põhivara koosneb kassaaparaadist ja kaubaseadmetest). Võlgniku juhatuse liige hindab reaalseks turuväärtuseks kassaaparaadil 1 000 krooni, kaubaseadmetel 3 500 krooni ja kaubal 20 000 krooni. Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga järgmised varad kogusummas 245 415 krooni: 1) Raha ja pangakontod 7 216 krooni 2) Nõuded ostjate vastu 5 000 krooni 3) Varud 219 089 krooni (Ostetud kaubad müügiks.) 4) Materiaalne põhivara 14 110 krooni Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga järgmised varad kogusummas 354 915 krooni: 1) Raha ja pangakontod 23 853 krooni 2) Ostetud kaubad müügiks 307 643 krooni 3) Materiaalne põhivara 23 419 krooni Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin, et võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid:

Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli näitaja seisuga 31.12.2006.a. 10,444, 31.12.2007.a. 7,868, 31.12.2008.a. 4,944 ning seisuga 30.09.2009 negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise pankrotihaldurina olen seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldist majanduslangust, tugeva konkurendi tekkimist võlgniku kaupluse vahetus läheduses, mille tõttu võlgniku käive ja kasum vähenes ning võlad suurenesid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur käesoleva aruande koostamise ajaks tuvastanud ei ole. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks koht deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, võiks kohus anda võlausaldajatele tähtaja menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks ca 40 000 krooni sh. ajutise halduri tasu ja kulutused. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 ja § 30 palus ajutine pankrotihaldur anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa tasumiseks. Nimetatud summa tasumise korral palun välja kuulutada OÜ AHA SPUL, registrikood 10487285, pankrot ning määrata pankrotihalduriks Martin Krupp. Juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub OÜ-l AHA SPUL vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 22.10.2009.a määrusega võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 40 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega kohtu deposiiti nimetatud summat tasunud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et OÜ AHA SPUL pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 lg 1 p 2 ja § 29 lg 2 alusel. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb OÜ AHA SPUL pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata OÜ AHA SPUL dokumentide hoidjaks juhatuse liige Svetlana Lavrukova. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 9(10)

Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu väljamõistmiseks. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Ajutine pankrotihaldur taotleb oma töö eest määrata talle ajutise halduri tasu summas 16 000 krooni 16 töötunni eest ja kulude katteks 1 896,40 krooni, kokku 17 896,40 krooni. Vastavalt pankrotihalduri aruandes esitatud andmetele võlgniku vara moodustab kokku praegusel hetkel 24 500 krooni. Seega võlgnikul on võimalus rahuldada pankrotihalduri tasu ja kulude nõue summas 17 896,40 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ-l AHA SPUL on piisavalt rahalisi vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Kohus peab põhjendatuks rahuldada pankrotihalduri taotlus täies ulatuses ning mõista ajutise halduri tasu summas 16 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) ja kulude katteks 1 896,40 krooni, kokku 17 896,40 krooni välja võlgniku vahenditest. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466, 660, 661.