2-09-40682
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
02. november 2009.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-40682
Tsiviilasi
OÜ Alvesta Ehitusgrupp pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik OÜ Alvesta Ehitusgrupp (registrikood 11089003, asukoht Laagna küla 2-4, Vaivara vald, IdaVirumaa, 40101), esindaja Nazhmudin Barambaev Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus 170, postiaadress PK 7, Kiviõli 43101, e-post [email protected])
Istungil osalenud isikud
Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman
Resolutsioon
1(7)
2-09-40682
Asjaolud 17.08.2009.a esitas OÜ Alvesta Ehitusgrupp seaduslik esindaja Nazmudin Barambaev kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgniku pankrotiavaldus Esitatud pankrotiavalduse kohaselt OÜ Alvesta Ehitusgupp on tegelnud alates 2005.a aastast ehitustööde teostamisega. Võlgniku makseraskused on tingitud eelkõige üldisest majanduslangusest ja olukorrast kinnisvaraturul. Kinnisvaraarendajate raske olukorra tõttu on ka ehitussektoris hinnad oluliselt langenud ning tekkinud rohkelt vaidlusi ehituskvaliteedi osas. Võlgnikule on jätnud tasumata kaks ettevõtet (OÜ Kneht ja OÜ Auto-Gamma F&F), millest tulenevalt ei ole ka võlgnik oma võlgnevusi tasuda saanud. Käesoleva seisuga on võlgniku majandustegevus lõppenud ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 9 lg 1 palub võlgniku esindaja algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankrotimenetluse algatamine Viru Maakohtu 28.08.2009.a määrusega algatati OÜ Alvesta Ehitusgupp pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman. Ajutise pankrotihalduri aruanne OÜ Alvesta Ehitusgupp pankrotimenetluses Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.
2(7)
2-09-40682
3(7)
2-09-40682 realiseerimist, kuna ostjate leidmine võib osutud võimatuks, samuti müügikulud ületaksid saadavat tulu. Ajutine haldur hindab selle vara väärtuseks 0 krooni. Muu vara puudub. Esitatud bilansi kohaselt vlgnikul varasid 28.08.2009 seisuga 543676 krooni. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis kokku võlgnikul varasid 21036 krooni eest. Kohustused Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tema kõik kohustused lühiajalised ning muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul kohustusi hankijatele summas 384367 krooni, võlg töötajatele 57150 krooni (võlg 2 isikule), Maksu- ja Tolliametile (31.08.09. seisuga) summas 31239 krooni. Võlad hankijate ja töövõtjatele on kohustused põhivõlas, lisanduvad veel viivisnõuded (võimalik nõudesumma teadmata). Ajutine haldur kindlaks teinud, et kokku võlgnikul kohustusi summas 471756 krooni (kohustused ilma intresside-viivisteta), võlausaldajaid on 19. Esitatud bilansi kohaselt võlgnikul kohustusi 28.08.2009 seisuga 467111 krooni. Seega kokku võlgnikul teadaolevaid kohustusi min 471756 krooni. Võlgniku bilansi kohaselt 28.08.2009 seisuga on omakapital positiivne summas 76565 krooni, kuid tuginedes kogutud andmetele võlgniku omakapital on minimaalselt negatiivne summas 450720 krooni (seda põhjuselt, et varade osas on välja toodud nende reaalne turuväärtus). Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.
4(7)
2-09-40682 Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti üldehitustööde osutamisega. Tegevus toimus peamisel võõrvahendite arvelt. Võlgniku majandustegevus oli kasumlik 2007 ja 2008 aastatel, kuid nimetatud kasum oli ainult arvestuslik, kuna tellijad keeldusid erinevatel põhjustel tasumast tehtud tööde eest (nõuded nende vastu ei hinnatud alla, samuti ei esitatud kohtusse hagisid võla sissenõudmiseks). Turuolukorras, kus oli ehitusfirmade osutatava teenuse osas suur nõudlus võis nii tegutseda (võimaldati võlgnikule tooteid-teenuseid võlgu), kuid seoses majanduslangusega kadusid tellimused ning lepingupartnerid keeldusid tarnimast võlgnikule kaupu ilma ettemaksuta. Sellest tingituna tekkis olukord, kus võlgnikul ei olnud võimalik enam jätkata endist majandustegevust. Võlgnikul puudusid ka rahalised vahendid võlgade sissenõudmiseks. Võlgniku enda esitatud maksejõuetuse põhjusena on välja toodud üldist majanduslangust ja olukorda kinnisvaraturul, sellest omakorda on tulnud märgatav ehitushindade langus ning tekkinud vaidlusi ehituskvaliteedi osas. Ajutine haldur nõustub osaliselt nimetatud võlgniku hinnanguga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Hetkel ei ole ajutine haldur tuvastanud juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu. Võlgniku juhatus on ka esitanud pankrotiavalduse, kui jõudnud arusaamisele et puuduvad võimalused maksevõime taastamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmiste esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. Tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole ajutine haldur samuti tuvastanud. Võlgniku bilansiandmete kohaselt suurima varagrupi moodustab nõudeõigused OÜ Kneht ja OÜ Auto-Gamma F&F vastu. Nimetatud äriühingute vastu nõuete esitamine (st kohtusse hagi esitamine) eeldab suurte rahaliste kulutuste tegemist (on eeldatav, et võlgniku nõuete osas esitatakse vastuväited ning kohtumenetlused kujunevad pikaks). Ajutine haldur hinnangul kohtuliku menetluse kuludeks (seda ainult maakohus) võib kujuneda ca 90000 krooni (sh hagide esitamisel tasumisel kuuluv riigilõiv summas ca 38500 krooni, ekspertiisikulud ca 30000 krooni). Nimetatud kulude finantseerimiseks hetkel võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, siis finantseerimisvõimalused edasise pankrotimenetluse läbiviimise.
seetõttu
puuduvad
ka
Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 90000 krooni, mis kataks halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Seoses võlausaldajate paljusega, ajutine haldur peab vajalikuks, et kohus teeks määruse, milles teeb ettepaneku võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda Võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 90 000 krooni, seda näiteks hiljemalt 10 päeva jooksul vastavasisulise määruse avalikult teatavaks
5(7)
2-09-40682 tegemisest (ajutine haldur taotleb, et kohus avaldaks ka vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaaanded). Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastanud, et püsiv maksejõuetus võiks tuleneda juhtimisvigades. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse liikme tegevuses selgeid juhtimisvea tunnuseid, samuti tagasivõitmise võimalusi või tagasinõuete esitamise võimalusi. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur:
6(7)
2-09-40682 PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 90 000 krooni keegi võlausaldajatest ei maksnud. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Nazmudin Barambaev. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.
Geete Lahi Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.