Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. NR OÜ esitas 23.07.2009.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Osaühing loodi 2004 aastal. Ettevõtte põhitegevuseks oli ehitustegevus. Seoses ülemaailmse majandus- ja kinnisvarakriisiga tekkisid ettevõttel raskused. 30. juuni 2009.a. seisuga koostatud bilansi järgi oli ilmne, et äriühingu vara ei kata äriühingu kohustusi ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Harju Maakohus algatas 14.08.2009.a. määrusega pankrotimenetluse ning määras ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri T Eipre ettekande kohaselt on võlgniku tegevus asutamisest alates olnud ehitustegevus. Pankrotiavalduse kohaselt töötas ettevõte normaalselt ja teenis ka kasumit. Võlgnik on olnud ka 4 kinnistu kaasomanik, kuid viimane kaasomandiosa võõrandati 15.05.2009.a ning võlgniku sõnul on viimased elamud müüdud pangalaenu katteks. AS-is Swedbank omab võlgnik alates arvelduskontot nr 221025048871, mille saldo on seisuga 02.09.2009.a. 20,64 krooni. Konto on broneeritud summas 30 krooni. On sõlmitud teleteenuste leping. Nõudeid on esitanud Maksu- ja Tolliamet Põhja MTK alusel. Kohustusi panga ees ei ole. Konto on arestitud 01.09.2009.a seisuga. AS-is SEB Pank omab võlgnik arvelduskontosid nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo on seisuga 07.09.2009.a 160,22 krooni ja nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo on 0,00 krooni. Konto kasutamiseks on sõlmitud teenusleping U-Net Business, kiirteavitamise SMS ja VISA Electron deebetkaart nr XXXXXXXXXXXXXX EN ́u nimele. Arvelduskonto on arestitud 01.09.2009.a ja eelnevalt Maksu- ja Tolliameti poolt. Kohustused panga ees koosnevad krediitkaartide hooldustasust, mille suurus on 90 krooni ning võlgnevus teatiste eest 20 krooni. Laenukohustused panga ees puuduvad. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt arvelduskontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Kassa jäägi andmete osas tugineb haldur võlgniku 31.07.2009.a bilansile, mille kohaselt on kassas 208,36 krooni. Kassa jääki ei ole haldurile üle antud. Võlgniku viimase bilansi kohaselt kuulub äriühingu vara hulka 65 566,26 krooni suurune nõue ostjate vastu. Võlgniku 11.09.2009.a müügireskontros on klientidena, kelle vastu võlgnikul on nõue, märgitud järgmised äriühingud: Devest AS – 8125 krooni; Forting Invest OÜ – 1000 krooni; OM MTÜ 34 755,25 krooni; Valged Seinad OÜ – 21 986,01 krooni. Võlgniku esindaja on halduriga kohtunud ning seletanud, et nõue on tegelikult ainult OÜ Valged Seinad vastu ning tuleneb võlatunnistusest, millega OÜ Valged Seinad juhatuse liige I S tunnistab, et äriühing võlgneb seisuga 22.07.2008.a NR OÜ-le kokku 270 571 krooni ning kohustub esimese maksena tasuma 20 000 krooni 25.07.2008.a. Aruande koostamise päeva seisuga ei ole OÜ Valged Seinad asunud nõuet täitma ning võlgniku esindaja sõnul on äriühing

makseraskustes. Haldur on kontrollinud Krediidiinfo andmebaasist, et OÜ-l Valged Seinad on seisuga 06.10.2009.a esitamata 16 maksudeklaratsiooni. Samuti nähtub kohtute dokumendiregistrist, et 20.11.2008.a on OÜ Partner Kinnisvara esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse OÜ Valged Seinad suhtes. Pankrotimenetlust väljaande Ametlikud Teadaanded andmete kohaselt algatatud ei ole. Haldur tegi järelepärimise OÜ-le Valged Seinad ning äriühingu esindaja vastuse kohaselt on OÜ Valged Seinad makseraskustes ja ei suuda OÜ NR nõuet täita. Seetõttu jätab haldur antud nõude vara hulka arvestamata. Ülejäänud deebitoridega on võlgnik teinud tasaarvestused ning nõudeid enam ei eksisteeri. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud bilansi kohaselt ettemakseid ja varusid ei ole. Võlgniku käibevara on ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul kokku 389,22 krooni. Võlgniku bilansi kohaselt võlgnikul põhivara ei ole, kuid põhivarade inventuurilehe ning võlgniku ütluste kohaselt kuulub äriühingule üks merekonteiner (väärtus hinnanguliselt 6000 krooni), ehitussoojak nr 2 (väärtus hinnanguliselt 15 000 krooni) ja ehitussoojak nr 4 (väärtus hinnanguliselt 4000 krooni). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud ehitisi ja vallasasju ei oma. Vastuseks ajutise halduri järelepärimisele on Maanteeamet edastanud liiklusregistri info, mille kohaselt võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt võlgnikul kinnisvara ei ole. Varasemalt on võlgnikule kuulunud 4 kinnistut, kuid viimane neist on müüdud 15.05.2009.a. Kinnistute müügilepingutest nähtub, et müügist saadud raha arvelt on makstud tagasi pangalaen AS-le SEB Pank. Kogu vara on kokku 25 389,22 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile võlgniku poolt esitatud bilansi põhjal on võlgnikul järgmised kohustused: 1) Laen EN 106 000 krooni (makstud osade kaupa pangaarvetele); 2) Laen J N 492 400 krooni (laen on antud enne 2006.a ning võlgniku sõnul kantud üle J N poolt OÜ NR pangakontole); 3) Laen E R 401 750 krooni, mille kohta võlgnik on esitanud 01.05.2008.a sõlmitud laenulepingu, samuti nähtub võlgniku pangakontolt, et eelnimetatud summa on võlgniku kontole AS-s Swedbank laekunud 05.06.2008.a. E R on 20.01.2009.a ostnud võlgnikult 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust aadressil XXX. Ostuhinna summas 814 400 krooni on pooled tasaarvestanud laenusummaga ning seetõttu on põhivõlg E a R 185 600 krooni. Intressi laenusummalt lepingu kohaselt ei arvestata. Võlgnik on teinud parandusi ka haldurile esitatud ostureskontros, sest tulenevalt omavahelistest kokkulepetest on võlgnik teinud tasaarvestusi võlgade vähendamiseks ka kreeditoridega. Võlgnik märkis ostureskontrosse tegeliku võlgnevuse hankijatele ning vastas ka halduri küsimustele võlausaldajate kohta. Kokku on võlgnevused kreeditoridele 105 550 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on seisuga 02.10.2009.a võlgnikul maksuvõlg summas 852 235,54 krooni. Võlgniku poolt haldurile esitatud informatsiooni kohaselt on äriühingul 4 töötajat, kellega on tööleping lõpetamata ning bilansi kohaselt on võlg töötajatele 7449 krooni. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 1 749 234,54 krooni. Võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks on haldur koostanud võlgniku 31.07.2009.a seisuga esitatud bilansi analüüsi põhilistes majandusnäitajates, millest nähtuvalt on võlgniku:

0,9 ... 1,19 = mitterahuldav alla 0,9 = nõrk

3,00 < Z

- pankroti tõenäosus praktiliselt puudub VALEM: 1.2*((käibevara-lühiajalised võlgnevused) / koguvara)+ 1.4*(eelmiste aastate jaotamata kasum / koguvara)+3.3*(ärikasum / koguvara) + 0.6*(aktsiakapital / ettevõtte võlgnevused)+0.999*(netokäive / koguvara). Ülaltoodust lähtuvalt võib võlgniku majandusolukorda pidada ebarahuldavaks ning ajutise halduri hinnang NR 1 OÜ majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Pankrotiavalduse on esitanud võlgniku juhatuse liige EN. Pankrotiavalduses märgib võlgniku esindaja maksejõuetuse põhjusena nii ülemaailmset majanduskriisi kui ka ettevõtte väiksust, mille tõttu ühe elamu müügi viibimine või müümine alla omahinna mõjutab kogu äriühingu käekäiku. Esialgse hinnangu alusel on püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2009.a maikuu lõpp, kuivõrd 15.05.2009.a on võõrandatud viimane võlgnikule kuulunud kinnistu ning tasutud selle arvelt pangalaen. Ehitustegevus oli soikunud ja osaliselt olid ostjad jätnud tasumata kinnistute eest, sest võlgnik ei jõudnud rahapuudusel teha sisetöid ning ostjatega tehti tasaarvestusi veel tasumata ostuhinnaga. Kuna raha ei laekunud, siis jäi puudu käibevahenditest ja ei olnud enam võimalik tegevusega jätkata. Võlgniku tegevusest 2009.a kevadel nähtub, et on püütud raskustest välja tulla ja võlgu tasuda, kuid täielikult ei ole see

õnnestunud. Võlgnik on haldurile selgitanud, et püsivast maksejõuetusest sai ta aru pärast 2008.a majandusaasta aruande koostamist, mis toimus 2009.a juuni lõpus. Pankrotiavaldus on esitatud 23.juulil 2009.a, mida võib pidada tähtaegselt esitatuks. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine antud juhul KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal on võlgniku maksejõuetus põhjustatud majanduskriisist, mis mõjutas eriti ehitus- ja kinnisvarasektorit, milles võlgnik tegutses. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole kindel, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas, see selgub hilisema pankrotimenetluse käigus. Arvestades, et võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 25 389,22 krooni ja kohustusi on vähemalt 1 749 234,54 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on lõppenud ja osaühingul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. Haldur teeb ettepaneku lõpetada OÜNR(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused ning palub mõista välja ajutise halduri tasu 21 000 krooni (14 tundi x 1 ́500.- krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 6930 krooni) T Eipre arveldusarvele nr 221010087232 Hansapangas ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4676,40 krooni (sisaldab km 20 %) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas NROÜ(reg kood XXX, aadress XXX 11619). Seega palgafond on kokku 27 930 krooni, millele lisandub hüvitis 4676,40 krooni. Kokku 32 606,40 krooni. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. NR OÜon registrisse kantud 07.06.2004.a. Äriühingu tegevusaladeks registrikaardil on märgitud elamuehitus, transportteenus, paadiehitus, näitlejategevus, kinnisvara arendus. Osaühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Osaühingu asutajaks ja osanikuks on EN. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudub isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Võlgniku seletuse kohaselt on äriühingu töötajatel saamata töötasu, seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise või raugemise korral koostada taotlus Töötukassale palkade ja hüvitiste kompenseerimiseks. Kohus määrab NROÜ dokumentidehoidjaks EN ́u (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Ajutise halduri aruande kohaselt kulutas ta pankrotiasja ettevalmistamisel töötunde 14 tundi, arvestades tunnistasuks 1500 krooni, kokku koos sotsiaalmaksuga 27 930 krooni. Kulude suuruseks on haldur arvestanud 4676.40 krooni. Haldur on palunud võlgnikult välja mõista ajutise halduri töötasuks ja kulude katteks kokku 32 606.40 krooni. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult kuulub väljamõistmsiele ajutise halduri kasuks 32 606.40 krooni. Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.