Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ K (likvideerimisel) esitas 07.08.2009.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse. OÜ K (likvideerimisel) ainuaktsionäri 24.10.2008.a. otsusega otsustati lõpetada OÜ K tegevus ja alustada likvideerimismenetlust ja nimetati likvideerijaks Aivar L . Likvideerijale teadaolevalt on võlgnikul veel võlausaldajaid, kes polnud kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks esitamisel kõiki oma nõudeid esitanud. Kreeditoride nõuete kogusumma võlgniku vastu avalduse esitamise seisuga oli 460 819.78 krooni. Varad võlgnikul puuduvad. Harju Maakohus algatas 14.08.2009.a. määrusega pankrotimenetluse ning määras ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri Terje Eipre ettekande kohaselt tegeles võlgnik kaminate müügiga, tegutsedes erinevatel müügipindadel Tartu linnas. Võlgniku endise juhatuse liikme Tarmo T sõnul üüriti pinda Tartu Lõunakeskuses, kuid sealne üürihind osutus liiga kõrgeks ning üüri ei suudetud maksta. Viimane üüripind, kus võlgnik tegutses, asus aadressil xxx, Tartus. 2008.aastal äriühingul enam töötajaid ei olnud ning juhatuse liige tegeles müügitegevusega ise. Müügitulust ei suudetud aga katta tegevuskulusid ega tasuda võlgnevusi, mistõttu ainuosanik otsustas äriühingu likvideerida. Likvideerija esitas augustis 2009.a äriühingu pankrotiavalduse. AS-is Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxx, mille saldo on seisuga 02.09.2009.a 15 krooni. Konto kasutamiseks on sõlmitud teleteenuste leping. Arvelduskonto on arestitud 01.09.2009.a. Võlgniku vastu on esitanud nõudeid Maksu- ja Tolliameti Lõuna MTK. Danske Bank A/S Eesti filiaalis omab võlgnik arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxx, mille saldo on seisuga 01.09.2009.a 1 053,16 krooni. Konto on arestitud 31.08.2009.a. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis omas võlgnik kuni 13.11.2007.a arvelduskontosid nr xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx. Kontod suleti 13.11.2007.a. 3 Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt arvelduskontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Kassa jääk on võlgniku esindaja kinnitusel 0 krooni. Võlgniku viimase bilansi kohaselt kuulub äriühingu vara hulka nõudeid 251 krooni ulatuses. Samas ulatuses nõue kajastub ka bilansis 31.12.2008.a seisuga, seega pärineb nõue vähemalt 2008.aastast. Nõude näol on tegemist kahe ettemaksuga summades vastavalt 200 krooni ning 50 krooni. Arvestades summade suurust ei ole ilmselt ka otstarbekas kasutada nõude sissenõudmiseks kohtu abi, mistõttu pigem võib asuda seisukohale, et tegemist on lootusetute nõuetega. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud bilansi kohaselt varud puuduvad. Võlgniku käibevara on ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul kokku 1 068,16 krooni. Võlgniku 14.08.2009.a bilansi kohaselt võlgnikul põhivara puudub. Samas kajastub võlgniku bilansis seisuga 31.12.2008.a põhivara jääkväärtuses 293 692 krooni. Võlgniku raamatupidaja ja likvideerija kinnitusel oli tegemist kahe võlgniku kasutuses olnud liisingautoga, mis on 2009.a liisingule tagastatud. Seda kinnitavad ka likvideerija poolt esitatud autode üleandmise aktid ning liisingu kiri liisinglepingute käendajale Tarmo T le. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud ehitisi ja vallasasju ei oma. Kinnistusraamatusse päringu tegemisel selgus, et võlgnikule ei kuulu ega ole kuulunud kinnisvara. Kogu võlgniku vara väärtuseks hindab haldur seega 1 068,16 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile laekunud info ja võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt, on võlgnikul kohustused enam kui 60 võlausaldaja ees vähemalt 607 742,46 krooni ulatuses. 4 Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi alusel on võlgniku maksuvõlg kokku 477 698,42 krooni, millele lisandub arvestuslik intress summas 109 985,95 krooni. Seega võlgniku maksuvõlg koos intressidega on vähemalt 587 684,37 krooni. Seega on võlgniku suurimaks võlausaldajaks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Haldur on esitanud Maksu-ja Tolliametile ka järelepärimise, kas Maksu- ja Tolliamet on nõus võlgniku pankroti väljakuulutamise korral nõus kandma pankrotimenetluse kulusid. Vastust ei ole haldurile käesoleva aruande esitamise kuupäevaga saabunud, mistõttu võib eeldada, et kõnealune võlausaldaja ei ole nõus pankrotimenetluse kulusid kandma. Võlgniku poolt haldurile esitatud informatsiooni kohaselt äriühingul pankrotiavalduse esitamise aja seisuga töötajaid ei ole ning võlgnevused endiste töötajate ees puuduvad. Kokku moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 1 195 426,83 krooni. Võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks on haldur koostanud võlgniku 14.08.2009.a seisuga esitatud bilansi analüüsi põhilistes majandusnäitajates, millest nähtuvalt on võlgniku:

Ülaltoodust lähtuvalt võib võlgniku majandusolukorda pidada ebarahuldavaks ning ajutise halduri hinnang OÜ K (likvideerimisel) majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Halduri hinnangul ja arvestades ülaltoodud majandusanalüüsi ning asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei suuda võlgnik kohustusi täita. Halduri arvamus on, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vaadeldes võlgniku raamatupidamisdokumente, kontoväljavõtteid ning ajutisele haldurile kättesaadavat infot, on ilmne, et maksejõuetus tekkis hiljemalt 2008.a alguses. Juhatuse liikme sõnul üritas ta siiski tegevust jätkata, võttes müügitegevuse enda peale ning vabastades kulude kokkuhoiuks üüripinnad. Riia mnt 175 pinnalt kolis võlgnik välja 2008.a alguses. 2008.a jooksul sai ka juhatuse liikmele selgeks, et tegevust siiski jätkata ei õnnestu ning turutingimused on sellised, et antud tegevusalal tegutsemine ei ole majanduslikult mõistlik. Seejärel otsustas ainuosanik äriühingu likvideerida. Likvideerimismenetluses esitati äriühingu vastu nõudeid rohkem kui 400 000 krooni ulatuses, mistõttu likvideerija esitas pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotiavaldus on esitatud hilinemisega, pankrotiavalduse pidanuks esitama juhatuse liige juba 2008.a, lõpetamisotsuse tegemisel pidi olema selge, et äriühing ei suuda kõiki nõudeid rahuldada. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal on võlgniku maksejõuetus põhjustatud majanduslangusest ja üldisest ehitusturu jahenemisest. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades, et võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 1 068,16 krooni ja kohustusi on vähemalt 1,2 miljonit krooni, ületavad võlgniku kohustused varasid rohkem kui tuhandekordselt. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on lõppenud ja osaühingul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. IX Ajutise halduri tasust Haldur teeb ettepaneku lõpetada OÜ K (likvideerimisel, registrikood xxx, aadress xxx ) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused; .mõista välja ajutise halduri kasuks pankrotimenetluse kulude hüvitis ja ajutise halduri tasu vastavalt ajutise halduri poolt eraldi esitatavale aruandele; .tühistada enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku varale (s.h arveldusarved) seatud arestid; määrata OÜ K (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige Tarmo T (isikukood xxx, elukoht xxx). Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. OÜ K on registrisse kantud 08.11.2008.a. Äriühingu tegevusaladeks majandusaasta aruandes on märgitud pottsepatööd, ahjude ja kaminate tegemine, k.a tööstuskorstnate ja – ahjude ladumine. Osaühingu likvideerija on Aivar L . PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS

§ 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kohus määrab halduri ettepanekul OÜ K (likvideerimisel) dokumentidehoidjaks endine juhatuse liige Tarmo T (ik xxx, elukoht xxx). Tühistada tuleb enne OÜ K (likvideerimisel) pankrotimenetluse algatamist võlgniku OÜ K varale seatud arestid. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 alusel võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 7980 krooni (koos sotsiaalmaksuga) ja tehtud kulutuste katteks 1086.16 krooni. Arvestades, et võlgnikul ei jätku rahalisi vahendeid menetluskulude kandmiseks palub haldurajutise kulutuste hüvitis ja ajutise halduri tasu 6000 krooni ulatuse välja maksta selleks ettenähtud riigi vahenditest ja ülejäänud summa välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult kuulub väljamõistmsele Terje Eipre kasuks 7980 krooni, sh riigivahenditest 6000 krooni ja võlgnikult 3066.16 krooni.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.