Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus, registrikood 70000349, asukoht Rahu 3, 41599 Jõhvi), lepinguline esindaja Inna Golovina
Narva kohtumaja kantselei
Võlgnik: Osaühing PAPIARU AUTOVEOD (registrikood 10547277, aukoht Soldina küla, Vaivara vald, Ida-Virumaa, 44103), esindaja juhatuse liige Kristjan Kuivo Ajutine pankrotihaldur: Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus nr 170; postiaadress: PK 7, Kiviõli 43101; e-post: [email protected]) Asja läbivaatamise päev
21.10.2009
Istungil osalenud isikud
Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman Võlausaldaja lepinguline esindaja Inna Golovina
Resolutsioon
1.Lõpetada Osaühingu
PAPIARU
AUTOVEOD
(registrikood pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3.Vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman ajutise halduri kohustustest.
4.Määrata Osaühing PAPIARU AUTOVEOD dokumentide hoidjaks juhatuse liige Kristjan Kuivo (isikukood XXX, aadress XXX).
5.Välja mõista riigi arvelt Tarmo Villmani kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 000 (kuus tuhat) krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33% kokku 7 980 krooni), mille kanda Tarmo Villman pangakontole nr 221010990316. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates.
1(7)
2-07-35670 Asjaolud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu esitas kohtule avaldus Osaühingu PAPIARU AUTOVEOD pankroti väljakuulutamiseks Avalduse kohaselt on seisuga 10.09.2007.a maksukohustuslaste registri andmebaasi andmetel Osaühing PAPIARU AUTOVEOD jätnud tasumata maksud ja maksudelt arvestatud intressi, mille tasumise tähtpäev oli rohkem kui 30 päeva tagasi alljärgnevalt: 1) Kinnipeetud tulumaks 20678 krooni, intress 17192 krooni, 2) Käibemaks 59 204 krooni, intress 45 903 krooni, 3) Sotsiaalmaks 30959 krooni, intress 25 233 krooni, 4) Töötuskindlustusmaksed 1648 krooni, intress 1363 krooni, 5)Kohustusliku kogumispensioni maksed 1520 krooni, intress 1240 krooni, 6) Raskeveokimaks 13 200 krooni, intress 9484 krooni, kokku moodustab võlgnevus 227 415 krooni, millest 127 209 krooni on põhivõlg ning 100 415 krooni intressid. Võlgniku maksuvõla tekkimise aluseks on maksuseaduste alusel esitatud deklaratsioonid, neis näidatud tasumisele kuuluvate summade ning võlgniku poolt tegelikult tasutud summade vahe. Vaatamata korduvatele hoiatustele ei ole võlgnik maksuvõlga tasunud. Ida Maksu ja Tollikeskuse poolt on esitatud avaldus kohtutäiturile maksuvõlgade võlgnikult sissenõudmiseks sundtäitmise korras. Peale täitemenetluse algatamist võlgnik maksuvõlga tasunud ei ole. 17.05.2007.a on võlausaldaja poolt saadetud võlgnikule pankrotihoiatus. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnik ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul peale pankrotihoiatust, võlgnevus esineb pikema aja jooksul ning võlgnik ei ole võla olemasolu ümber lükanud, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 14.11.2007.a määrusega algatas kohus pankrotimenetluse võlgniku Osaühing PAPIARU AUTOVEOD suhtes, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas Tarmo Villman. 30.09.2009.a esitas Tarmo Villamn kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruanne
1.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel:
1.1.Suheldes võlgnikuga nõudis haldur võlgnikult andmed võlgniku viimase 5 aasta majandustegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele suutnud esitada raamatupidamisbilanssi ega ka muid raamatupidamise dokumente. Võlgniku juhatuse liige on andnud suuliselt selgituse, et tema ei ole osalenud ettevõte juhtimises ega ole ka teinud ühtegi tehingut, samuti tema valduses puuduvad raamatupidamisdokumendid, kõigis ettevõttega seotud küsimuses pöörduda endise juhatuse liikme poole. Eelneva juhatuse liikme R K elukoht teadmata (avaldanud oma aadressina XXX, kuid tegelik viibimiskoht teadmata). R K suuliselt teatanud, et tema valduses ei ole võlgniku dokumente ning kõik 2005 aastal üle antud Kristjan Kuivo. Viimane teada olev võlgniku raamatupidamise bilanss on koostatud 31.12.2003.a. seisuga, on registriosakonnale esitatud ka 2003. majandusaasta aruanne. Ajutine haldur kogunud informatsiooni võlgniku kohta kolmandatelt isikutelt ja registritest.
1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et 1) võlgnik omab pangaarveid - AS Swedbank (jääk 04.12.07. seisuga negatiivne -35 kr). 2) Kohustused pankadele puuduvad. 3) Maksuameti nõue võlgniku vastu 10.09.2007.a seisuga kokku 227415 krooni (põhivõlg 127209 krooni, millele lisanduvad intressid), võlg pidevalt suureneb intresside arvelt.
2(7)
2-07-35670 4) Vararegistrite andmetel ehitised ja kinnisasjad puuduvad. 5) Eesti Riiklikus Autoregistris võlgniku nimele registreeritud sõidukid puuduvad (ei ole ka viimase 3 aasta jooksul olnud). 6) Liisingfirmade andmetel lepingud puuduvad. 7) Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad. 8) Kohtutäituritel sundtäitmised puuduvad.
2.Üldandmed võlgniku kohta Registriosakonnal andmetel: võlgnik äriregistris registreeritud 22.03.1999.a, tegevuse algusest ainuosanikuks, tegevjuhiks, juhatuse liikmeks R K. Tema on ka 2003 aastal ainukeseks palgaliseks. Võlgniku registrijärgseks asukohaks oli Sõmeru vald, alates 2005.aastast registrijärgne asukoht Vaivara vald. Alates 04.03.2005 ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks Kristjan Kuivo. Võlgnikul puudus nõukogu. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Osakapital alates 03.12.2002 aastast on 200000 EEK (on toimunud mitu osakapitali suurendamist). Võlgniku tegevuseks oli transporditeenuste osutamine. ARK-i andmetel võlgniku omandis ei olnud sõidukeid, liisingfirmade andmetel ei olnud ka liisitud ühtegi sõidukit. Ajutisel halduril ei ole võimalik tuvastada, kelle omandis olnud sõidukitega tehti transporditöid. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgniku tegevus toimus kuni detsember 2004.a.-ni. Ajutine haldur eeldab, et võlgniku tegevus lõppes vähemalt veebruar 2005.a. seisuga, kuna märts 2005.a on muutunud äriühingu omanik ja juhatuse liige ning hetke juhatuse liikme Kristjan Kuivo näol on tegemist ainult variisikuga, kellel on puudunud täielikult ülevaade võlgniku varades-võlgadest kui ka majandustegevusest. Võlgniku pankrotimenetluse läbiviimise osas ei ole ükski isik tundnud huvi, millest võib eeldada, et peale Maksu- ja Toliameti ja Hansapanga muud kreeditorid puuduvad.
3.Võlgniku varaline seisund Varade-võlgade kindlaks tegemisel on ajutine haldur tuginenud ainult 3.-datel isikutel kogutud infole. Võlgnikul ei ole saadud mingitki dokumentaalselt infot (on suuliselt kinnitatud varade puudumist). Varad Raha puudub. Puudub teave muu vara olemasolu kohta. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt konservatiivselt hinnatuna on võlgnikul varasid 0 krooni. Kohustused Ajutisele haldurile teadaolevate võlgade kohaselt on ainult 2 võlausaldajat: , Swedbank põhivõlas 35 krooni (koos viivistega 04.12.2007 seisuga 112 krooni), Maksu-ja Tolliamet, seda 10.09.2007.a. seisuga kokku 227415 krooni (põhivõlg 127209 krooni, millele lisanduvad intressid). Maksuvõlad pidevalt suurenevad, seda intresside arvel. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda vähemat summas ca 228 tuh.krooni ulatuses. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.
4.Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud (arvestatavate intresside arvel). Kuna
3(7)
2-07-35670 võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama § lg 3 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui 3 tunnustel. Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles transporditeenuste osutamisega. Faktiliseks töö tegijaks oli võlgniku juhatuse liige R K, transpordivahendina kasutati 3.-dale isikule kuuluvat vara (kelle vara - ei ole õnnestunud kindlaks teha). Kogutud andmetele tuginedes võlgniku tegevus toimus kuni 2004.a.- lõpuni. Sellel momendil olid juba makseraskused maksukohustuste täitmisel. Ajutisele haldurile ei ole teada, mis oli otseseks tegevuse lõpetamise põhjuseks, kuid võib eeldada et see tulenes asjaolust, et võlgniku tegevuse ei olnud rentaablik. Äritegevuses kasumlikkuse puudumine on eeldatavalt ka põhjuseks, miks võlgnik muutus maksejõuetuks. 2003. aastaaruande kohaselt oli omakapital 85767 EEK, 2003. aastal oli kahjum 168438 krooni, 2002 aasta tegevuse tulemus oli samuti kahjumlik. Pikaajaline tegevuse kahjumlikus oli ka põhjuseks, miks R K lõpetas tegevuse. Ajutine haldur suutnud välja selgitada, et R K ise läks tööle autojuhiks väljaspool Eestit. Maksejõuetuks muutumise hetkeks võib ajutise halduri hinnagul lugeda detsember 2004.a, so. hetke mil lõppes tegevus ja oli selge et puudub võimalus maksevõime taastamiseks. Maksujõuetuks muutumise põhjustena ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjused muud, seda PankrS tähenduses. Maksejõuetuse põhjusena pole suutnud tuvastada ka juhtimisvigu, mis seisnenud juhatuse liikme poolt hoolduskohustuse täitmatajätmises. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt äriühingu maksejõuetuse põhjustamist KarS § 384 mõttes ning vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt, samas seda ei saa ka selgesõnaliselt välistada, kuna on puudunud juurdepääs võlgniku raamatupidamise andmetele. Kuna võlgniku raamatupidamise asukoht ei ole teada, siis ei ole võimalik välja selgitada võimalike tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgnikul oleks olnud registritesse kantud varasid, seetõttu tagasivõitmisnõuete tuvastamise võimalused väga piiratud (sisuliselt võimatud). Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks ja/või tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Pankrotimenetluse ajutine haldur on tuvastanud juhatuse liikme Kristjan Kuivo tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Alates 01.01.2006 kehtiva ÄS § 180 lg 51 regulatsiooni kohaselt oli kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus, kuid Kristjan Kuivo seda ei teinud. Samas nimetatud isikult mingi kahju sissenõudmine problemaatiline, kuna tegemist isikuga, kellel puudub legaalne sissetulek, ajutise halduri hinnangul on majanduslikul mõttetu hagi esitamine Kristjan Kuivo vastu. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi.
4(7)
2-07-35670 Deponeeritavaks summaks oleks 50000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Kokkuvõtvalt hinnangud ja ettepanekud Esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS tähenduses. Ajutine haldur on samas tuvastanud juhtimisvea tunnuseid seoses pankrotiavalduse esitamata jätmisega. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu käesolevas pankrotimenetluses. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nii arvestades et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29, palub haldur: 1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;
2.avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded;
3.määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige Kristjan Kuivo, isikukood
XXX, XXX;
4.mõista välja ajutise halduri tasuja hüvitis;
5.vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtuistung Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma ettekande juurde. Võlausaldaja esindaja toetab ajutise pankrotihalduri aruannet. Arvab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub Osaühingul PAPIARU AUTOVEOD vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt
5(7)
2-07-35670 tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et Osaühingu PAPIARU AUTOVEOD pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotiseaduse § 157 lg 1 p 2 ja § 29 lg 1 alusel. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu PAPIARU AUTOVEOD pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühing PAPIARU AUTOVEOD dokumentide hoidjaks juhatuse liige Kristjan Kuivo. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” ei või ajutise pankrotihalduri tasu olla väiksem kui 800 krooni tund ega suurem kui 1 500 krooni tund. Ajutine haldur on esitanud arvestuse, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 10400 krooni (13 tundi x 800 krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 2500 krooni. Arvestades piisavate rahaliste vahendite puudumisega võlgnikul ja võlausaldaja poolt deposiidi mittetasumisega, kuid arvestades asjaoluga, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, palub ajutine pankrotihaldur pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise juhul mõista välja ajutise haldurile väljamaksmiseks ajutise halduri tasu 10400 krooni ja kulutuste hüvitis 2500 krooni, sh. välja mõista ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja ajutise halduri tasu võlgnikult summas 3700 krooni ja kulutuste hüvitis summas 2500 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ajutise halduri ettekandest nähtub, et võlgnikul varasid on 0 krooni, seega puudub võimalus mõista võlgnikult välja halduri tasu ja kulutuste hüvitise. Kooskõlas Justiitsministri 18.12.2003.a määrusega nr 71 kinnitatud pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 (jõust. 30.03.2009.a) mõistab kohus riigi vahenditest välja ajutise pankrotihalduri
6(7)
2-07-35670 Tarmo Villmani tasu 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.
Fred Fisker Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.