Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 17. novembril 2009. a algusega kell 11.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, asukohaga Tartu mnt 85 Tallinn.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne
2-09-32007 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Osaühingule AB pankrotihaldur.
võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
I Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühingu AB lepinguline esindaja esitas 06.07.2009 avalduse osaühingu AB pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 17.07.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje T ’a.
II Võlgniku pankrotiavalduse sisu
2.Kohtule esitatud avalduse kohaselt tegeles võlgnik ehitustehnika ja mullatöömasinate rendiga, teedeehitusega ja lammutustöödega. 13.02.2009 esitas võlgnik Harju Maakohtule saneerimisavalduse, kuid kuna kohus avaldust ei rahuldanud, siis otsustati ettevõte likvideerida. 2009. a juunis oli selge, et ehitustehnikat ei õnnestu töösse rakendada ja seetõttu otsustati esitada pankrotiavaldus, sest ettevõttel puuduvad likviidsed vahendid kohustuste täitmiseks. Alates 2009. a jaanuarist on võlgnikul tõsiseid probleeme rentaablusega, kuna püsikulud ületavad jooksvaid tulusid. Võlgniku 30.09.2008 bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi 17 735 050 krooni, käibevarasid on võlgnikul 30 000 krooni, lisaks nimetatule on võlgniku omakapital -2 958 701 krooni. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiavalduse kohaselt negatiivsed muutused ehitusturul, s.h tööde mahtude puudumine ehitusturul. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik algatada pankrotimenetlus.
III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu
2-09-32007
3.Osaühing AB kanti äriregistrisse 21.06.1996, äriühingu osakapital on alates 22.05.1998 200 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikmeteks on alates 01.01.2001 olnud AJ ja I R , alates 04.05.2009 on võlgniku likvideerijaks MP. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli portteenuste osutamine, ehitustehnika ja mullatöömasinate rent, teedeehitus ja lammutustööd. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 336 908 krooni väärtuses, kohustusi on võlgnikul 11 116 547.66 krooni. Võlgnik on kolmel viimasel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2006. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 540 099 krooni, 2007. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 2 704 670 krooni ja 2008. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 3 081 045 krooni. Võlgniku omakapital 30.09.2008 seisuga on -2 958 701 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tekkisid võlgniku makseraskused juba 2008. a ning ettevõtja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse juba 2008. a sügisel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks 2008. a oktoobriks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalustena on ajutine pankrotihaldur välja toonud asjaolu, et võlgnik on alates 2008. a lõpust teinud paljude hankijate võlgnevustega ja võlgniku varaga tasaarvestusi ja selle juures ei ole koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud juhtimisvead: võlgniku juhatuse planeerimisoskuse puudumine, ka ei ole võlgniku juhatus orienteerunud majandustegevuse arvandmetes, samuti on puudunud kontroll, mis eeldab finantsandmetest arusaamist. Võlgniku juhatus ei ole esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust ning kokku on jäänud kutsumata osanike koosolek tulenevalt äriühingu vara vähenemisest, samuti on esitamata äriregistrile 2008. a majandusaasta aruanne.
IV Kohtuistung
4.14.10.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku lepinguline esindaja jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.
V Kohtumääruse põhjendused
5.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
6.Osaühingu AB lepinguline esindaja juhatuse liige esitas 06.07.2009 avalduse osaühingu AB pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
7.Võlgnikul on vara väärtuses 336 908 krooni, kohustusi on võlgnikul 11 116 547.66 krooni. Võlgniku kolmel viimase majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum - 2006. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 540 099 krooni, 2007. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 2 704 670 krooni ja 2008. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 3 081 045 krooni. Võlgniku omakapital 30.09.2008 seisuga on -2 958 701 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad vahendid ja võimalused
2-09-32007 majandustegevuse jätkamiseks ja kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted, vastused järelepärimistele, võlgniku bilanss ja kasumiaruanne, maksuvõlgnevuse väljavõte, pangaväljavõtted – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Arvestades asjaolu, et võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
8.Võlgniku 30.09.2008 bilansi kohaselt on võlgniku omakapital -2 958 701 krooni. Äriseadustiku (ÄS) § 136 ja 176 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni või pool osakapitalist. Võlgniku osakapitali suuruseks on 200 000 krooni, seega oleks pidanud võlgniku juhatus ajal, mil omakapital vähenes alla 100 000 krooni, kutsuma kokku osanike koosoleku, et osanikud saaksid otsustada abinõude tarvitusele võtmise, et viia osakapital vastavusse äriseadustiku nõuetega. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku juhatus osanike koosolekut kokku ei kutsunud, samuti ei esitanud võlgniku juhatus pankrotiavaldust ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul, s.o 20 päeva jooksul alates ajast, kui võlgniku omakapital vähenes alla 100 000 krooni. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 30.09.2008 -2 958 701, siis järelikult muutus võlgnik maksejõuetuks oluliselt varem enne nimetatud kuupäeva. Kuna võlgnik ei ole koostanud igakuist raamatupidamisaruannet, siis puuduvad kohtul andmed selle kohta, millal täpselt muutus võlgnik maksejõuetuks. Eeltoodud asjaolu tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.
9.Kuna võlgnik on alates 2008. a lõpust teinud paljude võlausaldajate nõuete ja võlgniku varaga tasaarvestusi ja ei ole kohelnud kõiki võlausaldajaid võrdselt, siis esinevad vara tagasivõitmise võimalused.
10.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olnud juhtimisvead: võlgniku juhatuse liikmete planeerimis- ja kontrollikohustuse täitmata jätmine. Samuti ei ole võlgniku juhatus esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust ega ole seoses võlgniku vara vähenemisega kokku kutsunud osanike koosolekut, samuti on rikutud raamatupidamise korraldamise kohustust, sest äriregistrile on esitamata 2008. a majandusaasta aruanne. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas tulenevalt võlgnik juhatuse liikmete juhtimisvigadest esinevad alused võlgniku juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Kuna ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei ole olnud piisav, et välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud kuriteo tunnustega teod, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus pankrotihaldurit välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu.
11.Kohus määrab vastavasisulise nõusoleku alusel pankrotihalduriks Sirje T ’a.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.