Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(8)

Tsiviilasi nr 2-09-32007

raugemise

kohta

avaldada

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 29.10.2009 määrusega välja osaühingu XXXpankroti ning nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse lõpetada osaühing XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Taotluse kohaselt puudub võlgnikul vara ja pole perspektiivi saada vara tagasinõudmiste kaudu.

Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara laekumiste kohta ja ülevaade pankrotivara valitsemisest Vara müügist laekus 7 724.84 eurot. Intressina on laekunud 10.52 eurot. Kokku on pankrotivara laekunud 7 735.36 eurot. Andmed pandieseme müügi kohta Antud pankrotimenetluses pandesemeid ei olnud. Muu vara müük XXXosaühingu (pankrotis) pankrotihaldur müüs pankrotivara korduvatel enampakkumistel. Võlgnikule kuulus varana:

Tsiviilasi nr 2-09-32007 Pankrotivara müüdi kogusummas 7 724.84 eurot. Muud laekumised Pankrotivarasse on laekunud intressid summas 10.52 eurot. Kokku on pankrotivara 7 356.38 eurot. Andmed väljamaksete kohta Vara välistamist ei esinenud. Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid antud menetluses käesoleval ajal ei ole. Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele tehtud ei ole. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud olid järgmised: - ajutise halduri tasu (bruto) 1 751.18 eurot; - sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 577.89 eurot; - ajutine bürookulu 127.82 eurot; - teadete avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.56 eurot; - bürookulu, kantselei, konsultatsioonid jne 891.19 eurot; - panga teenustasud 1.98 eurot; - vara müügi ja säilitamisega seotud kulud 827.60 eurot; - maksud 134.21 eurot; - erirevisjon 1 400 eurot; - väljamaksed kokku 5 737.45 eurot. Pankrotimenetluses on rahalisi vahendeid enne pankrotihaldurile tasu määramist 1 997 eurot. Võlgniku pankrotimenetlus oli töömahukas: üldkoosolekute pidamine, vallasvara müügi paljuses, võlausaldajate paljusus, töötukassast töötajatele hüvitiste taotlemine. Haldur on osalenud kahes kohtumenetluses: halduri määramise osas ning kohtukulude kindlaksmääramise tsiviilasjas nr 2-07-30804. Läbi on viidud erirevisjon, toimkonna arutelud jmt. Pankrotimenetluses olevad rahalised vahendid ei võimalda välja maksta halduri tasu isegi alamääras. Olemasolevatest vahenditest piisaks pankrotihaldurile tasuks 1 501.50 eurot, millele lisanduvad maksud. Pankrotivara suurusega 7 735.36 eurot korral on seadusest tulenev pankrotihalduri tasu alammäär 1 797.15 eurot, millel lisanduks sotsiaalmaks summas 593 eurot, kokku kuluks tasuks 2 390 eurot. Keeruliste menetluste puhul on tasu ülemmäär sama suurelt pankrotivaralt 2 796.18 eurot, koos maksudega 3 718.93 eurot. Kokku kulud saamata halduritasuga on 7 735 eurot. Võlausaldajate nõuete rahuldus ja saamata jäänud nõuded I järgu nõudeid ei esinenud. II järgu nõuded Tähtaegselt esitatud nõuetele väljamakseid ei tehtud, sest tulenevalt PankrS § 154 lg 2 saab jaotiste alusel raha väljamakset teha pärast seda, kui on maha arvestatud PankrS § 146 ettenähtud maksed – ehk pankrotikulud.

3(8)

Tsiviilasi nr 2-09-32007 Võlausaldajate tähtaegselt tunnustatud ja rahuldamata nõuded on järgmised: Tunnustatud ja rahuldamata Jrk. Nr Võlausaldaja/ esindaja nõue eurodes

Kokku

831.76 6 164.01 10 969.94 47 947.78 541.86 447.95 10 801.68 60 364.72 20 128.69 1 305.79 133 697.10 48 903.92 197 196.28 19 173.49 44 674.24 15 213.06 289 391.94 5 206.27 3 768.89 73 907.53 32 982.99 37 348.86 2 146.02 9 897.34 2 923.37 2 986.59 800.43 583.51 1 394.74 528,68 1 082 229.46

III järgu nõudeid ei esinenud. Prognoositavad laekumised ja väljamaksed Rohkem laekumisi ette näha ei ole. Antud pankrotimenetlus on pärast käesoleva aruande kinnitamist võimalik lõpetada, tehes väljamakse osalisele halduritasule. Maksejõuetuse põhjused

4(8)

Tsiviilasi nr 2-09-32007 Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei olnud raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik registreeriti äriregistris 21.06.1996, äriühingu peamiseks tegevusalaks oli transporditeenuste osutamine, samuti ehitustehnika ja mullatöömasinate rent, teedeehitus ja lammutustööd. Maksejõuetuse põhjustas üleüldine majanduslangus, mis väga tugevalt mõjus ehitusektorile ning ehitussektoris toimetavatele äriühingutele. Vahetult enne kriisi algust kasvasid jõudsalt kulud, mille tulemusel juba enne kriisi olid võlgnikul makseraskused. 2006. aasta jooksul muutus käibekapital negatiivseks 2008. aasta lõpuks muutus ka netovara negatiivseks. Võlgnik alustas äriühingu likvideerimise menetlust 2008. aasta lõpul, tehes paljude hankijatega võlgnevustega ja võlgniku varaga tasaarvestusi. Menetluses anti hinnang tasaarvestustele ning sellele, kas tasaarvestusega kahjustati teiste võlausaldajate huve ja kas toimus võlausaldajate võrdne kohtlemine. Jõuti järeldusele, et võlausaldajate huve rikkuvaid tehinguid on tehtud, kuid nad on rahalisest suurusest lähtuvad väikese mahulised ja suure tõendamiskoormisega, ja seetõttu nõuaksid täiendavaid ekspertiise. Eelnevalt toodu laieneb ka vara tagasivõitmisele. Võlausaldajate eelistamise tehingute maht on summas 664 504.22 krooni, mis jaguneb seitsme äriühingu vahel. Lähikondsele OÜ-le XXXon varaga tasutud võlgnevus summas 222 000 krooni, samas on OÜ-l XXXtunnustatud nõue võlgniku vastu summas 4 528 000 krooni. Seega oleks vajalik tagasivõitmise rakendamisel teha ümberarvestus jaotisest tulenevalt, teiselt poolt on OÜ XXXüheks vastuväiteks tagasivõitmise juures tasaarvestuse tegemine kogu summa osas. Isikud, kes ei ole tunnustatud nõuetega võlausaldajad pankrotimenetluses, on viis ja nende vastu olev kogusumma on kokku 426 504.22. Tagasivõitmise aluste puhul on oluline aeg, mil tehing tehti. Pankrotimenetlus algatati 17.07.2009 Harju Maakohtu määrusega. Tasaarveldused varaga on tehtud XXXOÜ-ga 18.12.2008, summas 120 360 krooni; XXX OÜ-ga 30.12.2008 summas 59 000 krooni; XXXOÜ-ga 05.01.2009 summas 194 999.72 krooni, XXXAS-ga 16.01.2009, summas 53 000 krooni. Oluline on märkida, et tasaarvestus on toimunud kasutatud vara andmisega võlgnevuse katteks. Kohtuvaidluse käigus võib juhtuda, et osapool võib tõendada, et vara turuväärtus (kiirmüügiväärtus) on tegelikkuses väiksem kui tasaarvestuse aluseks olnud vara väärtus. Käesolevas menetluses ei saa kasutada õigusliku alusena PankrS § 113, sest tehingud tehti enne kolme kuud pankrotimenetluse algatamisest. Võimalik oleks kasutada tagasivõitmise üldalust PankrS § 110 lg 1 p 2, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks tehing ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Eelpool nimetatud äriühingute puhul on raske tõendada nende teadlikkust maksejõuetusest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-13 p 10 selgitanud, et täitmise tagasivõitmise korral ei saaks heauskne võlausaldaja nõuda PankrS § 119 lg 4 järgi tehingu alusel võlgnikule üleantu tagastamist või selle võimatuse korral üleantu väärtuse hüvitamist enne jaotise alusel raha väljamaksmist PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi, ehk siis tagasivõidetud rahaline hüvitis kuuluks heausksele võlausaldajatele tagastamisele masskohustuse alusel. Antud lahendi valgusest tulenevalt ei saagi heausksete võlausaldajate puhul tagasivõitmisi rakendada.

II Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui

5(8)

Tsiviilasi nr 2-09-32007 menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus osaühingu XXX(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta võlgniku maksejõuetuse hindamisel tuvastanud rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri aruandes on maksejõuetuse põhjustena välja toodud üldine majanduslangus, mis mõjus väga tugevalt ehitussektorile ning ehitussektoris tegutsevatele äriühingutele. Kohus ei nõustu pankrotihalduri järeldustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, kuna leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Võlaõigusseaduse § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Asja materjalidest ilmneb, et võlgniku juhatuse liige ei täitnud võlgnikule kohustuste võtmisel hoolsus- ja planeerimiskohustust, kuna võlgniku kulud ületasid oluliselt võlgniku tulusid, mille tõttu võlgnik oli makseraskustes juba 2006.a. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena on välja toodud üldine majanduslangus, millega kohus ei nõustu. Majandustegevuses tegutsev isik peab ilmutama piisavalt hoolsust, et olla teadlik majandustegevuse planeerimisega seotud asjaoludest. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et majandus toimib tsükliliselt, s.o majandustõusule järgneb langus ja vastupidi, samas ei ole ette ennustatavad, millise intervalliga majandustõusud ja –langused toimuvad ja milline on nende pikkus. Seega peab majandustegevuses tegutsev isik majandustegevuse planeerimisel arvestama võimaliku majanduslangusega ja sellest tulenevalt ette nägema riskide hajutamise. Nimetatud aga võlgniku juhatuse liige teinud ei ole. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige esitanud äriseadustiku § 306 lg 31 tuleneva tähtaja jooksul pankrotiavaldust, mille tulemusel ei piisanud võlgniku varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata hoolsuskohustuse võlgnikule kohustuste võtmisel ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse ning nimetatu on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise, mille tagajärjel ei ole võimalik võlgnikul vara puudumise tõttu võlausaldajate nõudeid rahuldada, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Äriseadustiku (ÄS) § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. 6(8)

Tsiviilasi nr 2-09-32007

Kuivõrd osaühingu XXX(pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Kohus kohustab pankrotihaldur Sirje Taela esitama äriregistrile avalduse osaühingu XXX(pankrotis) registrist kustutamiseks ning vabastab pankrotihalduri tema kohustustest pärast võlgniku registrist kustutamist. Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrkS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 651 lg 1 sätestab pankrotivaralt suurusega 7 735.36 eurot halduri tasu alammääraks 1 797.15 eurot ja ülemmääraks 2 796.18 eurot. Sirje Tael on taotlenud halduri tasu määramist alla seaduses sätestatud alammäära, kuna pankrotivarast ei ole piisavalt vahendeid, summas 1 502 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid, siis on halduri taotlus põhjendatud. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Sirje Taelale tasuks 1 502 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 495.66 eurot ja millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

7(8)

Tsiviilasi nr 2-09-32007 Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. PankrS § 130 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Pankrotihaldur Sirje Tael tegi ettepaneku, et osaühingu XXX(pankrotis) dokumentide hoidjaks määratakse XXX(isikukood XXX). 17.09.2014 on pankrotihaldur andnud enda nimetamiseks võlgniku dokumentide hoidjaks. Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada ja osaühingu XXX(pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata pankrotihaldur Sirje Tael, kuna võlgniku rahalistest vahenditest ei piisa võlgniku dokumentide arhiveerimiseks.

Merike Varusk kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.